-
Eesti vallutamist alustasid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu koos ristisõdijatega
-
Esialgu toimus sõda ainult Ugandil ja Sakalas, aga 1210. aastaks alienes Läänemaale, ning sellega sekkusid mereretki sooritanud saarlased.
-
Haarati sõtta Kesk ning Ida-Eesti. Põhiline tegevus tol ajal oli vastastikune rüüsteretk. Võimud eeldasid saada püsiva võimu linnuste üle
Täihtsamad linnused olid Otepää ja Viljandi -
Eestlaste ühine maa ja meresõja plaan ebaõnnestus Riia, liivlaste ja latgalite vastu. Lõpuks jäeti esimene rüüsteretk Saaremale
-
Tunnustati Riia sakslaste ülemvõimu
-
Taani kuningas sekkus aktiivsemalt Liivimaa saatusesse, sõda kestis rohkem kui 30a
-
Aasta lõpuks oli enam-enamvähem kogu Eesti mandriosa alistatud ja enamik inimesi ristitud
-
Saarlaste alistamiseks ehitati Saaremale Valderma II käsul kivilinnus
-
Positsioon nõrgenes oluliselt. Mais langers Taani kuningas Valderma II oma kodumaa Schverini krahvi Heinrichi kätte vangi. Teda hoiti kinni üle kahe aasta.
-
Sakslastel õnnestus järgjärgult ülestõus maha suruda ja oma võim Mandri-Eestis taastada
-
Mõõgavendade ordu ja Riia leeri piiskopid vallutasid kõik taanlaste Eesti valdused, k.a Tallinna linnus
-
Mõõgavendade ordu ja Riia leeri piiskopid vallutasid kõik taanlaste Eesti valdused, k.a Tallinna linnus
-
Alistamine viidi lõpul 1227 aastal kui vallutati Saaremaa
-
Konkurents pingestus Novgorodi ja Pihkva vahel
-
Vastastikused sõjakäigud, millesse olid segatud Tartu piiskopkond
-
Alustas Pihkva võimu taotlenud vürts piiskopi, Saksa ordu ja Põhja Eesti Taani kuninga toetud sõjakäiku Pihkva vastu
-
Novgorodi vürst Aleksander Jaroslavitš hõivas Pihkva, kes võttis seejärel ette rüüsteretke Liivimaale
-
5.aprillil alistas Aleksander Saksa ordu ja Tartu piiskopi, juba varem oli vürst löönud tagasi Saksa ordu võimu
-
Kui Saksa ordu sai lüüa Vene vürstide ühise sõjaväe käest Rakvere lahingus, pidid 18 veebruaril loobuma Vadja ja Ingerimaast.