töö

1208. a

1208

alustasid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu koos ristisõdijatega Eesti alistamist

1210. a

1210

Ugandit ja Sakalat puudutanud sõda laienesLäänemaale ning sellesse sekkusid mereretki sooritavad saarlased.

1212. a

1212

Haarati sõtta ka Kesk- ning Ida-Eesti

1215. a

1215

Eestlaste ühine maa- ja meresõja plaan Riia, liivlaste ja latgalite vastu ebaõnnestus.

1216. a

1216

Sai teoks riialaste, liivlaste ja lätlaste esimene rüüsteretk üle jää Saaremaale.

1217. a

1217

Pärast kaotust Madisepäeva lahingus, tunnustasid eestlaste lõunapoolsed keskused üksteise järel Riia sakslaste ülemvõimu.

1219. a

1219

Sekkus aktiivsemalt Liivimaa saatusesse Taani kuningas.

1219. a

1219

Põhja-Eestisse tungisid taanlased.

1220. a

1220

Enam-vähem kogu Eesti mandriosa alistatud ja enamik inimesi ristitud.

1222. a

1222

Saarlaste alistamiseks korraldas kuningas Valdemar II sõjakäigu Saaremaale ja ehitas sinna kivi­linnuse.

1223 - 1224. a

1223

õnnestus sakslastel 1223.–1224. aastal järk-järgult ülestõus maha suruda ja oma võim Mandri-Eestis taastada.

1223. a

1223

Mais langes Valdemar II oma kodumaal ootamatult Schwerini krahvi Heinrichi kätte vangi

1226 - 1227

1226

1226 - 1227. a

1226

Vallutasid Mõõgavendade ordu ja Riia leeri piiskopid kõik taanlaste Eesti valdused, kaasa arvatud Tallinna linnuse.

1227. a

1227

Eesti maakondade alistamine viidi lõpule.

1227. a

1227

Veebruaris alistus piiratud Valjala linnus ja seejärel kogu saar.

1230. a

1230

Pingestus nii Novgorodis kui ka Pihkvas konkurents vürstitrooni pretendentide vahel.

1240. a

1240

Alustas üks Pihkvas võimu taotlenud vürst Tartu piiskopi, Saksa ordu ja Põhja-Eesti Taani kuninga vasallide toetusel sõjakäiku Pihkva vastu.

1242. a

1242

Hõivas linna Novgorodi vürst Aleksander Jaroslavitš, kes võttis seejärel ette rüüsteretke Liivimaale.

1242. a

1242

Jäälahingu nime all tuntud kokkupõrkes Lämmijärve sai 5. aprillil Tartu piiskopi ja Saksa ordu sõjavägi lüüa.