-
Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu alustasid koos ristisõdijatega Eesti alistamist -
Sekkusid mereretki sooritavad saarlased
-
-
-
Riialaste, liivlaste ja lätlaste rüüsteretk üle jää -
Pärast kaotust Madisepäeva lahingus tunnustasid eestlaste lõunapoolsed keskused üksteise järel Riia sakslaste ülemvõimu, ristiusu vaastuvõtmine ning koormistega leppimine
-
Liivimaa saatusesse sekkus Taani kuningas, sõjavägi lammutas eestlaste vana kantsi ja asuti püstitama Tallinna linnust
-
Eestlased said lüüa
-
1220 lõpuks oli enam-vähem Eesti mandriosa alistatud ja enamik inimesi ristitud
-
Valdemar II ehitas kivilinnuse, saarlased ja Läänemaa eestlased vallutasid linnuse, ülestõus laienes mandrile, Ugandi ja Sakala Novgorofi ja Pihkva alistusid vürstidele
-
Valdemar II langes kodumaal ootamatult Schwerini krahvi Heinrichi kätte vangi, kuningat hoiti kinni üle kahe aasta -
Sakslastel õnnestus järk-järgult ülestõus maha suruda ja oma võim Mandri-Eestis taastada
-
Liivimaal viibis piiskop, kes ei suutnud aga Riia ja Taani leeri vahel püsivat rahu sõlmida
-
Mõõgavendade ordu ja Riia leeri piiskopid vallutasid kõik taanlaste Eesti valdused, k.a Tallinna linnuse
-
Eesti maakondade alistamine viidi lõpule, alistus piiratud Valjala linnus ja seejärel kogu saar.