-
Jan 1, 1198
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Liivimaa ristisõda on üks põhjapoolsetest ristisõdadest, mille tulemusel vallutasid sakslased ja taanlased 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses tänapäeva Eesti ja Läti alad. -
Period: 1206 to 1227
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206. või 1208. kuni 1227. aastani, mil kõik eestlased olid alistatud. Peamine ajalooallikas selle kohta on Henriku Liivimaa kroonika. -
1208
ristisõdijad tungivad Ugandisse
-
1210
Ümera lahing eestlaste võit
Lahing Yumeri peal, lahing Yumaril või lahing Imeril – relvakonflikt Mõõgaordu ja eestlaste vahel -
1217
Madisepäeva lahing
Madisepäeva lahing oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing. Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi, Orlamünde (Lauenburgi) krahv Alberti, latgalite ja liivlaste sõjavägi purustas seal kuuest Muinas-Eesti maakonnast kogutud väe. -
1219
Taani sekkub sõtta
-
1220
Rootsi sekkub sõtta
-
1224
Muinaseestlaste ülestõus mandril suruti maha
-
1227
vallutati muhu linnus
Muhu lahing (29. jaanuar – 3. veebruar 1227) oli sõjaline kokkupõrge end Muhu linnuses kaitsnud saarlaste ja neid rünnanud riialaste (Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi, ristisõdijate, liivlaste, latgalite ja eestlaste) väe vahel. Piiramise kuuendal päeval linnus vallutati. Muhu lahingut on peetud muistse vabadusvõitluse viimaseks lahinguks. Sündmust on kajastatud Henriku Liivimaa kroonikas ja Liivimaa vanemas riimkroonikas.