-
Period: Jan 1, 1208 to Jan 1, 1212
Muistse vabadusvõitluse I periood
Pärast seda, kui ristisõdijad olid 13. sajandi alguses allutanud liivlased ja latgalid, pöördus nende tähelepanu ka Eesti suunas. 1208. aastal toimus latgalite ja sakslaste esimene rüüsteretk Ugandisse, millele peagi järgnes pikem vastastikkuste sõjaretkede korraldamine. -
Sep 21, 1217
Madisepäeva lahing
Plaaniti koos venelastega suuremat rünnakut ristisõdijate vastu, kuid see nurjus. Lahingus sai eestlaste malev lüüa ning langes olulisim pealik Lembitu. -
Feb 1, 1227
Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpp
Ristisõdijad jõudsid Saaremaale ning seal alistati Muhu linnus. Saarlased otsustasid enne Valjala linnuse piiramist alistuda ning seda sündmust loetakse ka eestlaste Muistse vabadusvõitluse lõpuks. Kogu Eesti ala oli alistatud ning jagati peagi võõrvõimude vahel. -
May 15, 1248
Tallinn saab linnaõiguse
Esimene Eesti linn, mis saab linnaõiguse -
Jan 1, 1282
Tallinn astub Hansa liitu
Tallinn astus selle aja kõige suuremasse kaubandus liiitu. tänu sellele võttis linn tihti osa hansapäevadest ja sekkus ka Skandinaavia riikide sõja-, rahu- ja troonipärimisküsimuste otsustamisesse: näiteks lahendas Tallinn 1418. aastal vahekohtunikuna Rootsi kuninga tüli ühe oma tähtsa vasalliga. -
Period: Apr 23, 1343 to Feb 1, 1345
Jüriöö ülestõus
Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud maarahva vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine.
Seda kasutas ära Liivi ordu, kes marssis Eestimaale sisse ja võttis lühikese ajaga kõik tähtsamad linnused enda kontrolli alla. Valdemar IV müüski Eestimaa ordule. 1346. aastal ostis Saksa ordu selle ära ning andis 1347. aastal Liivi ordu valitsemise alla -
Oct 10, 1346
Taani müüb Eestimaa Saksa ordule
jüriöö ülestõusu järel müüs Taani oma valdused Eestis Saksa ordule, kes 1347. aastal andis Põhja-Eesti valitseda Liivimaa orduharule. Tänu sellele sai ordust selgelt suurim maaomanik Vana-Liivimaal ning selle mõjuvõim kasvas tunduvalt. 15. sajandil suutsid siiski piiskopid vahekorrad enam-vähem tasakaalustada, kui koos hakkas käima Vana-Liivimaa maapäev, milledel oli peapiiskopil ja ordumeistril enam-vähem võrdne osakaal. Müügihind oli 19 000 hõbemarka. -
Jan 1, 1524
Reformatsiooni vastuvõtmine Liivimaal
Riia linn oli ametlikult protestantliku usutunnistuse omaks võtnud. Samal ajal võitis reformatsioon kiiresti pinda ka teistes suuremates Liivimaa linnades: Tallinnas (1525), Tartus, Pärnus ja Narvas. Liivimaal teostus reformatsiooni alguses linnareformatsioon (linna raad), mis tõi kaasa linnade iseseisvumise ja kiriku võimu alt vabanemise. Reformatsioon sekulariseeris kiriku varad, nii et valitsejad ja linna raad said neid vabalt kasutada. -
Jan 22, 1558
Algab Liivi sõda
Vaherahu lõppedes, läksid Liivimaa saadikud tsaari juurde seda pikendama, tsaar nõudis Tartu maksu. Liivimaal keegi aga maksu kogumisega ei tegelenud ja 1557. aasta sügisel läksid saadikud taas Venemaale, lootes, et ehk õnnestub rahu ka ilma maksu maksmata pikendada. See aga ebaõnnestus: tsaar vihastas ja saatis 1558. aasta jaanuaris väe -
Liivi sõja lõpp
Liivi sõda lõppes Pljussa vaherahuga, Rootsi ja Venemaa vahel.Peale seda ei rünnanud Venemaa enam pikka aega Eesti ja Läti territooriumi,Poolake ja rootslaste suhted olid algused sõbralikud ning hästi saadi läbi ka Saaremaa vallutanud Taaniga.Sõja periood oli lõppenud.
