Liivi sõda (1558-1583)

  • 1551

    Liivimaalased püüavad rahu Venemaaga pikendada

  • 1554

    Venemaa nõuab rahuläbirääkimistel Tartu maksu

  • 1557

    Viimased läbirääkimised tsaari ja liivimaalaste vahel

    Ivan Julma nõutud Tartu maksu raha polnud neil aga kaasas ja nad lootsid, et suudavad ehk kas maksmisest üldse pääseda või siis vähemalt sellega venitada. Kui Moskvasse jõudes nõudsid tsaari saadikud Ivan Viskovatõi ja Aleksei Adašev maksu kohest tasumist.
  • Jan 22, 1558

    Liivi sõja algus

  • May 12, 1558

    Narva langeb Ivan Julma kätte

  • Jun 18, 1558

    Venelased vallutavad Tartu

    Juuli alguses jõudsid venelaste väesalgad Tartu alla. Piiskop oli küll appi palunud ordut, kuid see pidas venelaste sõjasalka liiga suureks ega julgenud venelasi segama minna. Nõnda algas linna pommitamine ja juba kümme päeva pärast piiramise algust otsustasid tartlased alistuda.
  • Oct 1, 1558

    Ordu vastulöögi katse

    Peamiseks eesmärgiks otsustati sealjuures seada Tartu tagasivallutamine. Kõigepealt saabusid ordu väed Rõngu linnuse alla. Venelased kaitsesid seda küll ägedalt, kuid ordu suutis selle siiski vallutada. Tartu piiramisest otsustati aga jõupuudusel loobuda ning Kettler siirdus Laiuse linnuse alla. Seal sai ta aga haavata ning pärast seda sõjalised aktsioonid lõpetati.
  • May 13, 1559

    Taani ostab Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad; hertsog Magnus saabub Liivimaale.

    Liivi sõja alguses, kui sise- ja välispoliitiline olukord väga segaseks muutus, otsustas uus Taani kuningas Frederik II ära kasutada. 1558. aastal oli ordu pöördunud just Taani poole kõige tungivamate abipalvetega ja vana kuningas Christian III nõustus Liivimaa diplomaatilise aitamisega. 1559. aasta kevadel sõlmisidki Taani saadikud Venemaa ja Liivimaa vahel 6-kuulise vaherahu ja paljud liivimaalased lootsid, et Taanist saab nende päästja.
  • Aug 31, 1559

    Ordu ja peapiiskop annavad end Poola-Leedu kaitse alla

  • Oct 1, 1559

    Liivimaalased püüavad viimast korda vastulööki anda

    Väikestes kokkupõrgetes suudeti venelasi küll võita, kuid Tartu piiramiseni ei jõutud ka seekord, sest Kettler ja Christoph läksid omavahel tülli. Nõnda lõppes liivimaalaste viimane ründeüritus.
  • Aug 2, 1560

    Härgmäe lahing

  • Aug 21, 1560

    Viljandi langemine ja saatus Vene võimu ajal.

  • Sep 1, 1560

    Talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal

  • Jun 4, 1561

    Tallinn ja Põhja-Eesti alistuvad Rootsi võimule

  • 1562

    Rootslased vallutavad Paide

  • 1563

    Põhjamaade Seitsmeaastane sõda Liivimaal

  • Jan 1, 1573

    Paide langeb venelaste kätte

    Linnus oli üpris nõrgalt kindlustatud ja rootslased ei suutnud seda ka korralikult varustada, seal olevat olnud vaid 50 sõjaväelast ja 500 ümbruskonnast põgenenud talupoega. Seetõttu polnud selle vallutamine ka eriti raske, kuid seal sai surma Ivan Julma üks lähemaid kaastöölisi. Raevunud tsaar lasi linnuse kaitsjad pea viimseni hukata, praadides neid elusalt tulel. Pääsesid ainult mõned talupojad, kes sulgesid end linnuse kongidesse ja väitsid, et olid seal vangis olnud.
  • Jul 9, 1575

    Pärnu langeb venelaste kätte

  • Oct 21, 1578

    Rootslased ja poolakad võidavad venelasi Võnnu all

  • Sep 1, 1581

    Rootslased vallutavad venelastelt Paide

    Paide vallutamist pidasid rootslased aga niivõrd tähtsaks, et selle auks korraldati Tallinnas pidulik tänujumalateenistus ning lasti suurtükkidest saluuti, kroonik Russowi sõnul olevat nii mõnigi mees aga rõõmust koguni nutnud.
  • Sep 6, 1581

    Rootslased vallutavad Narva

    Pärast Narva vallutamist haarasid rootslased vähem kui aasta jooksul enda kätte ka Läänemaa ja Järvamaa ning sõjategevus kandus osaliselt Ingerimaale, kuid samuti asusid rootslased piirama Põltsamaad ja Pärnut.
  • Jan 15, 1582

    Jam Zapolski vaherahu sõlmimine

    Paavsti saadiku Antonio Possevino vahendusel sõlmisid venelased ja poolakad 1582. aasta alguses Pihkvamaal Jam Zapolski vaherahu, millega ka Eesti alal veel venelaste kätte jäänud linnused langesid poolakate kätte.
  • Pljussa vaherahu sõlmimine

    Pljussa vaherahu loetakse ometigi Liivi sõja lõpuks, sest seejärel ei suutnud venelased enam pikka aega Eesti ja Läti territooriumile tungida ning ka Rootsi ja Poola vahel valitses esimestel aastatel rahu. Üldiselt rahumeelsed olid rootslaste ja poolakate suhted ka Saaremaad valitsenud taanlastega.