-
-
-
Eestlased kaotasid ja Eesti oli jagatud Taani, Liivi ordu, Tartu ja Saare-lääne piiskopkondade vahel
-
Esimene linnaõigusega linn Eesti aladel. Linnaõigust pidi taotlema ja selle saamine ei sõltunud linna elanike arvust. Linnaõigusega linn oli sõltumatu ja seal kehtisid eriseadused. Näiteks kui talupoeg oli ennast linnas varjanud 1 aasta ja 1 päev, siis mõisnikul ei olnud õigust teda tagasi nõuda.
-
Esimestes mõisates ei tegeletud veel põllumajandusega, vaid mõis oli vasalli elupaik ja keskus kuhu koguti andameid.
-
Tallinn asus tähtsate maa- ja veeteede ristumiskohas ja ta oli lähedal tähtsale kaubanduskeskusele Novgorodile.
-
Viimane linn Eestis, mis sai hansalinnaks. Viljandi oli Liivimaa kaubateede läheduses. Hansalinnad Eestis olid: Tallin, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi,
-
Sai alguse Harjumaalt, paari päeva pärast levis Läänemaale ja teistesse maakondadesse. Mõte oli, et kõik saksa verest peavad surema, selle käigus tepeti peale aadlite isegi lapsi, neitsisi ja teenijaid. Ordu kutsus 4 "Eesti kuningat" Paidesse kohtumisele, kuigi tegelikult löödi "Eesti kungingad" Paides maha. Ülestõus lämmatati Saaremaal 1345. aastal.
-
Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis Saksa ordule. Saksa ordu oli saanud ülestõusu summutamise kligus kontrolli Taani linnuste üle ja Taani otsustas müüa 19000 hõbemarga eest oma valdused ordule. Ordust sai suurim maavalduste omanik Liivimaal.
-
Maapäeval kohtusid valitsejad ja madalamete seisuste esindajad. Kõik olid jaotatud 4 faktsiooni ehk kuuriasse: piiskopid ja raehärrad; ordumeister ja -amtenikud; Riia, Tartu ja Tallinna esindajad ja neljanad olid vasallid. Arutati Liivimaa valitsemist.
-
Luterlus sai alguse Lutheri 95 teesist, milles ta kritiseeris katoliku kirkikut. See jõudis Eestisse esimesena linnadesse tänu käsitööle ja kaubandusele ja oli alguses levinud linnaelanike seas. Luterlus alustas kirkutes reformatsiooni.
-
Selleks oli Wanradt-Koell'i katekismus. rükitud kahes keeles: alamsaksakeeles eestikeeles kõrvuti. Fragmendi sisuks on katkendid usutunnistusest, meieisapalvest, palvetest ja ristimise ning altari sakramendist
Niisiis on esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat trükitud 1535. aastal Wittenbergis Hans Luffti trükikojas, kus vaid aasta varem nägi ilmavalgust, kus vaid aasta varem nägi ilmavalgust Martin Lutheri saksakeelne piiblitõlge. -
Kuna oli vaja toota rohkem vilja, mõtlesid mõisinikud kehtestada seadus, kus talupoejad oleksid maaga seotud ja seetõttu ei saaks lahkuda. Selline kord ei kujunened üleöö, vaid aeglaselt läbi aastate talupoegade õigused vähenesid.
-
