Jee

Muinas- ja keskaeg Eesti alal

  • Period: 100 to

    Muinas- ja keskaeg Eesti alal

  • Oct 10, 1199

    Piiskop Alberti pühitsemine Liivimaa piiskopiks

  • Period: Oct 10, 1208 to Oct 10, 1227

    Ristisõda

    Eestlased vs. ristisõdalased, kes tahtsid Eesti ala vallutada, et levitada ristiusku. Eesti jäi vastasele alla ja lase end ristida.
  • Oct 10, 1210

    Ümera lahing

    Ristisõdalase vs. Eestlased - lõppes Eestlatse võiduga. Ristisõja algus.
  • Oct 10, 1217

    Madisepäeva lahing

    Sakala vanema Lembitu eestvõttel enamikest Eestimaa põhimaakondadest kokku kogutud suur malev kohtus ristisõdijate eliitväega. Äge lahing lõppes eestlaste kaotusega, mis pärssis edaspidi küll eestlaste omavahelist koostööd, kuid ei suutnud nende vastupanu veel lõplikult murda. Heitlused sissetungijate vastu kestsid veel kümme aastat.
  • Oct 10, 1224

    Henriku kroonika oletatav kirjutamise aeg

    Preester Henrik ja tema kroonika seisavad Eesti vanemas ajaloos kesksel kohal. Ilma kroonikata ei teataks Eesti ristiusustamisest ehk Muistsest vabadusvõitlusest peaaegu mitte midagi, sest teised tolleaegsed kirjutised mainivad seda vaid möödaminnes ning kirjeldavad seda äärmiselt ebatäpselt. Lisaks on Henriku kirjatööst võimalik välja lugeda ka vihjeid toonase eluolu, kommete ja usundi kohta.
  • Oct 10, 1260

    Hansa Liit - Kaupmeeste liidust linnade liiduks

    1. sajandil muutusid Euroopas linnade liidud üha levinumaks. Selliste tendentside mõjul sõlmisid 1260. aastal Lübeck, Wismar ja Rostock laevaliikluse kaitseks lepingu, millega liitusid peagi ka Visby ning Riia, Tartu, Tallinn ja teised hansalinnad - nii tekkis viimaste vahel ühe tihedam liit.
  • Apr 23, 1343

    Jüriöö ülestõus

    Jüriöö ülestõus haaras nii Harju-, Lääne- kui ka Saaremaa ning kestis ligi kaks aastat. Eestlased näitasid ülestõusu kestel üles ka poliitilist vaistu, paludes abi rootslastelt. Siiski lõppes asi läbikukkumisega,sest Liivimaa ordujõud osutusid liialt ülekaalukateks.
  • Period: Oct 10, 1501 to Oct 10, 1503

    Liivimaa-Moskva sõda

    Liivimaa-Moskva sõda oli viimane relvakonflikt, kus Vana-Liivimaa eesotsas Liivi orduga suutis saavutada teatavat edu. Kaks aastat kestnud sõja olulisimaks sündmuseks liivimaalaste poolelt vaadatuna oli Smolino lahingu võitmine, kuid tegelikult ei muutnud sõda juba kujunenud jõuvahekordi: Moskva suurvürstiriik jäi endiselt Liivimaa kõige ohtlikumaks naabriks.
  • Period: Oct 31, 1517 to Oct 10, 1554

    Reformatsioon Liivimaal

    Keskaegsele Liivimaale ehk Vana-Liivimaale, mille koosseisu kuulus ka Eesti, jõudis reformatsioon üpris ruttu ning võitis enda poole peagi enamiku linnadest. Kuid katoliiklikud maaisandad suutsid oma võimu kuni Liivi sõjani säilitada ning seetõttu jäi reformatsioon Eestis ja Lätis pooleli. Uue ja vana usu pooldajad pidid omavahel enam-vähem tsivilieeritult hakkama saama ja üldiselt ei tekkinudki väga tõsiseid usu pinnalt kerkinud vastuolusid. Olukord muutus alles 16. sajandi lõpus, kui omavahel
  • Period: Jan 10, 1558 to

    Liivi sõda

    Liivi sõda oli konflikt, mis sai alguse Ivan Julma vägede sissetungiga Liivimaale 1558. aasta jaanuaris.Esialgu Vene-Liivi sõjana alanud konfrontatsioon laienes peagi, kui Vana-Liivimaa kokku varises ning see jagati Taani, Rootsi ja Poola-Leedu vahel. Puhkes ulatuslik konflikt, mis koosnes tegelikult mitmest erinevast sõjast ja mida saab ühte siduda vaid Ivan Julma isiku tõttu.