-
Eesti kiviaeg (umbes 8500–3200 eKr) nägi inimeste elustiilis suuri muutusi, alustades küttide-korilastena ja liikudes järk-järgult põllumajanduse ja karjakasvatuse poole. Arheoloogilised leiud annavad aimu tolleaegsetest elutingimustest ja kultuurist.
-
Eesti pronksiaeg oli periood, mis kestis umbes 1800 eKr kuni 500 eKr. Sellel ajal oli märgatav areng metallitöötlemises, eriti pronksi kasutamises tööriistade ja relvade valmistamisel. Arheoloogilised leiud näitavad suurenenud kontakti naabervõimudega ning muutusi kultuuris ja ühiskonnakorralduses. Pronksiaegseid asulakohti ja matuseid uurides saame parema arusaama selle perioodi inimeste elustiilist ja kommetest Eestis.
-
Asustuse teke: Eesti aladel hakkasid inimesed elama juba paleoliitikumis (vanemas kiviajas) umbes 11 000 aastat tagasi. Esimesed inimesed olid kütid ja korilased, kes sõltusid looduskeskkonnast. -
Tööriistade kasutamine: Kiviajal hakati kasutama erinevaid kiviriistu ja luutööriistu, mis aitasid toitu hankida, ehitada varjualuseid ja teha muid igapäevaseid tegevusi. -
: Kiviajal toimusid olulised muutused inimeste kultuuris, näiteks kunstilooming, nagu koobasmaalingud ja väikesed skulptuurid, mis väljendavad tolleaegsete kogukondade väärtusi ja uskumusi.
-
esti rauaaeg oli ajaperiood, mis kestis umbes 500 eKr kuni 1200 pKr. Sellel perioodil toimus oluline üleminek pronksist rauale metallitöötlemises, mis mõjutas oluliselt tööriistade, relvade ja kultuuriliste väljenduste arengut. Rauaaja jooksul tekkisid ja kujunesid erinevad kogukonnad ning toimus ka suurem ränne ja kultuuriline kontakt ümbritsevate aladega. Arheoloogilised leiud, nagu asulad, kalmistud ja esemed, aitavad meil mõista rauaaja inimeste eluviisi, uskumusi jne.