-
-
Tarkinimene -
Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas šimpansi oma. Elatist hangiti küttimise, kalastamise ja korilusega. Jahiti peaaegu kõiki sel ajal elanud metsloomi ja suuremaid linde. Inimesed elasid arvatavasti kuni paarikümneliikmelistes rühmades, sest suured kogukonnad polnud toonastes tingimustes vajalikud ega võimalikudki.
-
-
-
-
-
Mere ületamiseks kasutati suuri paaditaolisi laevu, mis liikusid edasi aerude abiga. Loomulikult oli pronks väga kallis . Pronksi haruldust arvestades kasutati veel ohtrasti kivist, luust ja puust tööriistu. Kõige rohkem valmistati pronksist keerulisema putkega kirveid, odaotsi ja ehteid. Eriti Eesti rannikualal levisid kindlustatud asulad, kus tegeleti ka pronksi töötlemisega (peamiselt välismaiste purunenud esemete ümbersulatamisest saadud pronksist uute esemete sepistamisega).
-
-
-
Rauast tööriistad ja relvad olid pronksistest paremad, lisaks odavamad ning neid sai toota kohapeal. Kullakarva pronks jäi nüüd ehete jaoks, ehkki vahepeal tehti neidki rauast. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Läänemere sadamapaikades, jõesuudmetes tekkisid kaubitsemiskeskused – turud, kuhu rahvas kogunes kindlatel tähtaegadel. Turukohti valvati.
-
Viikingid oskasid isegi nii rahumeelselt kaubelda kui ka surma ja hävingut külvata. Eestlased ei rännanud kuid see mojutas neidki. Esiteks hakkasid põhja poole tungima balti hõimud, hõivates tänapäeva Põhja-Läti alasid, teiseks laiendasid tunduvalt oma asuala slaavlased, jõudes Kiievi ja Novgorodi maile ning asustades järk-järgult kogu hilisema Venemaa ja Ukraina. Kolmandaks taaselustus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis tõi kaasa röövretked.
-
