-
Rooma keisririigi ainuvalitsejaks sai keiser Constantinus Suur. Ta rajas pealinna mille nimeks sai Konstantinoopol. -
Konstantinoopolis 6. sajandil oli rajatud sealne tuntuim ehitis. See oli suurejooneline Hagia Sophia (Püha Tarkuse) katedraal -
Muhamed sündis 570. aastal Mekas. 40 aastaselt ta tõi uut usku, mida nimetati Islamiks, mis tähendab Jumala tahtele alistumist ning selle usu järgijad on moslemid. -
- aastal põgenes Muhamed oma kaaslastega Mediinasse, kus ta rajas esimese islami põhimõtete järgi elava kogukonna. Seepärast sai see ümberasumine hiljem moslemite ajaarvamise alguseks.
-
Keiser sekkkus liigselt kiriku asjadesse ning sellega algatas Leon ||| pilditüli. Ta käskis hävitada kõik pühapildid. Sellistel juhtudel tekkis kiriku ja riigi vahel konflikt. -
Bütsantsi kirik tegi 9. sajandil aktiivset misjonitööd slaavlaste hulgas. -
Bütsants muutus seesmiselt märksa ühtsemaks ja ühtlasemaks. Oma kuldajal oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas
-
Córdoba oli araablaste voimu keskus Pürenee poolsaarel. 10. sajandil oli see Euroopa suurim linn. Seal asusid körgemate riigiametnike paleed, ligi 113 000 elumaja, 600 mošeed, 300 sauna, 50 haiglat, 80 avalikku kooli, 17 kõrgemat õppeasutust ja 20 üldkasutatavat raamatukogu
sadade tuhandete käsikirjadega. -
Rooma paavst tahtis endale võimu ka ida-kiriku üle, aga Konstantinoopoli patriarh ei nõustunud sellega. Aastal 1054 pani paavst patriarhi kirikuvande alla, patriarh vastas samaga. Nii sai alguse suur Kirikulõhe, mis jagas ühtse kristliku kiriku kaheks: katoliku kirikuks ja õigeusu kirikuks. -
Aastal 1204 vallutasid ristisõdijad koguni Konstantinoopoli ja rüüstasid linna. Hiljem keiser taastas oma võimu, kuid mitte riigi kunagist hiilgust. Bütsantsi ajalugu lõppes 1453. aastal, mil Konstantinoopol langes türklaste kätte.