-
Maa tekkimine, vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäärja hüdrosfäär. Sellest ajast pärit kivimeid on säilinud Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias.
-
-
Suur taevakeha põrkus maaga.
-
Selles Maa faasis moodustusid tsiroonkristallid. Samuti on teada, et Maal olevateks kivimteks osutusid radioaktiivsed meteoriidid ning Kuu kivimid, sest nii meie planeet kui ka Kuu tekkisid samal ajal. Tänu radiaktiivsuse mõõtmisele saame teada, kui vanad on kivimid ning läbi selle teame, millal tekkis Päikesesüsteem, k.a. planeet Maa
-
Meredes arenesid algsed eluvormid. Pärit vanimad leitud stromatoliidid, mille sees oli säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Austraalias moodustus kivim tsüanobakteriga. Seda kohta, kus esinevad maailma vanimad kivimid saab külastada ka turismigrupiga.
-
Suurenes hapnikusisaldus pinnakihis. Toimus mitu suurt jäätumist.
-
-
600-542 miljonit aastat tagasi ilmus nn "pehmekehaline" (ehk ilma skeletita) elustik.
-
Maale tekkisid esimesed elusolendid.
-
Tekkisid organismide ehitustüübid, suurem osa tänapäevasest loomhõimkondadest. Vetikad olid toiduks loomastikule. Käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
-
-
-
-
Suure hulga erinevate skeletidega hulkraksete peaagu üheaaegne ilmumine.
-
Esimesed kalad Maal elasid 505 miljonit aastat tagasi.
-
Käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oli soe kuni ajastu lõpul toimus kiire jahenemine. Aalgas jääaeg. Mereelustiku massiline väljasuremine.
-
-
Taimed jätkasid maismaa asustamist. Taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid.
-
-
Esimesed taimed masimaal.
-
Esimesed putukad.
-
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed. okasnahksed, trilobiidid.. Meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja
olid tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. -
-
-
-
Võimsad metsad, Maismaal elas lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime.
-
-
Pangea hiidmanner, ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kõrb. Karm kliima, elama jäid enamasti roomajad. Suurim väljasuremine.
-
Trilobiitide väljasuremine
-
-
-
-
Liigivaene elustik. Ajastu lõpul järjekordne suur väljasuremine. Peamiseks loomarühmaks maismaal olid dinosaurused.
-
-
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad. Ookeanides merelised roomajad- ihtüosaurused ja plesiosaurused.
-
-
Ajastu lõpul toimunud massiline väljasuremine tõi kaasa donosauruste ja mereliste roomajate hävingu. Arvatakse, et oli meteoriidiplahvatus.
-
-
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Eanmik imetajaid masimaal, vaalade eellased asusid elama meredesse. Esimesed primaadid. Troopilised metsad, preeriad ja savannid.
-
-
-
Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Mandrite geograafia võttis tänapäevase kuju. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Maa kliima jahenemine, korduvad jäätumised.
-
-
-
-
Perekond Homo esindajad. Surid välja mammutid, karvane ninasarvik.
-
