Renessansist barokini muusikas läbi gootika kunstis

Gootikast uusgootikani arhitektuuris ja kunstis

Period: 1144 to 1830

Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250.–1280. aastatel.Uusgootika varaseimad suursugused näited on 1830. aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ja Peterburi arhitekti Andreas Stackenschneideri 1830. aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis.

Notre Dame

1163

Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame de Paris) on kirik Pariisis Cité saarel. Kiriku ehitamist alustati 1163 kuningas Louis VII valitsemise ajal kunagise Jupiteri templi kohale. Nurgakivi pani paavst Aleksander III. Tööd kestsid ligi 200 aastat. Kiriku valmides (umbes 1330–1345) olid tornid 69 m kõrged. 19. sajandil lisati kirikule 90 m kõrgune nelitistorn (autor Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc).Pariisis asub ka teine Jumalema kirik – Notre-Dame des Lorettes.

Chartersi katedraal Prantsusmaal 1194-1220

1194

ChartresI katedraal,(tuntud ka Cathedral of Our Lady of Chartres/ Cathédrale Notre-Dame de Chartres), on gooti stiilis katoliku kirik, mis asub Chartresis umbes 80 km kaugusel Pariisist. Alates 4 sajandist viimane viiest ehitatud suurest kirikust. Kuulub parima gooti stiili näitena UNESCO Maailmapärandisse (World Heritage Site by UNESCO),Tänapäeval külastatakse ka palverändurite poolt Sancta Camisa relikti tõttu ( Neitsi Maarja poolt kantud hame Jeesuse sünni ajal).

Niguliste kirik Eestis 13. saj keskpaik 1250-1350

1250

Niguliste kirik oli keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas.

Maarja kirik Saksamaal 1250-1350

1250

Maarja kirik (ka Püha Neitsi Maarja kirik), inglise keeles St. Mary's Church, prantsuse keeles Église Sainte-Marie, saksa keeles Marienkirchen (ka Sankt-Marien-Kirchen), soome keeles Pyhän Marian kirkko (ka Marian kirkko, Mariankirkko või Maarian kirkko), vene keeles Церковь Святой Марии on mitme Jeesuse emale Maarjale pühendatud kiriku nimi:

Oleviste kirik Eestis 12. saj lõpp

1267

Tallinna Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas (Lai tänav 50), mida praegu kasutab EEKBKL Oleviste kogudus.
Kirik on nimetatud Norra kuningas Olav II Haraldssoni järgi, kes juhtis Norra ristiusustamist 11. sajandil ning suri 1030. aastal selle käigus. Katoliku kirik kuulutas Olav II Haraldssoni seejärel pühakuks (Püha Olav).Koos 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiveriga oli kirik 115–125 meetri kõrgune. Kõrge torni eesmärgiks oli ilmselt selle kasutamine meresõidutähisena.

Esimesed kirikuorelid

1300

Kirikuoreli ülesandeks oli koorilaulu algustooni andmine, hiljem hakati orelit kasutama liturgilise laulu saatmisel. Klahvid muutusid väiksemaks ja klahvikäik kergemaks, seega oli võimalik orelit juba sõrmedega mängida.Frescobaldi (nn "itaalia Bach"), oli esimene, kes hakkas muusikat kirjutama orelile kui sooloinstrumendile. Ta kirjutas Tokaatasid, Ricercare, Canzonasid, mida sai esitada iseseisva paladena orelil. Näiteks kogumikud "Fiori Musicali"(1635), "Toccatas"(1613) ja "Partitas"(1636).

Ars Nova ja Philippe de Vitry

1322

Ars nova (ladina keelest 'uus kunst') on 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna. Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi "Ars Nova" järgi.Philippe de Vitry (31. oktoober 1291 – 9. juuni 1361 Pariis) oli prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja.

Itaalia madrigal

1390

Madrigal (itaalia sõnast madrigale 'emakeelne laul') on tõsine itaalia 2-3 häälne polüfooniline laulužanr, mille sisuks on armastus või loodus. Madrigalid kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka tundeteemasid. Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga madrigale. Väljapaistvaim helilooja - Francesco Landini, itaalia trecento-koolkonna tähtsaim esindaja. Tema looming oli peaaegu täielikult ilmalik.

Renessanss

Period: 1480 to 1700

Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks.Valitses õukondade ilmalik, elegantne, seltskondlik muusika, vaimulik muusika oli esialgu tagaplaanil.

Rooma Peetri kirik Itaalias 1506-1626

1506

Peetri kirik ehk Püha Peetruse basiilika (itaalia keeles Basilica di San Pietro in Vaticano) on Vatikanis Püha Peetruse väljakul asuv kirik, mille ehitus algas 18. aprillil 1506 ja lõpetati 1626. See on ka püha Peetruse, kes oli üks kaheteistkümnest Jeesuse apostlist ja esimene Rooma piiskop, matmispaik. Basiilika alla katakombidesse on maetud 91 valitsenud paavsti.

Martin Lutheri algatatud kirikureform

Oct 31, 1517

Martin Luther (sünninimi Martin Luder; 10. november 1483 – 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
31. oktoobril 1517 naelutas ta legendi järgi Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise.

Pärnu - Jaagupi kirik

1531

Arvatavasti on see ehitatud puust esikiriku asemele aastail 1531–1534. See on noorim gooti stiilis kirik Eestis.

Palestrina ja Orlando di Lasso - hilisrenessansi viljakamad heliloojad

1550

Giovanni Pierluigi da Palestrina (3. veebruar 1525 või 2. veebruar 1526 – 2. veebruar 1594)[1] oli itaalia renessansshelilooja, Rooma koolkonna kõige silmapaistvam esindaja, looming on otseselt seotud kirikuga, ligi 100 missat ja hulganisti motette.Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 1532–1594) oli renessansis Madalmaade koolkonna viimane suur meister. Lassus on kirjutanud kokku üle 2000 heliteose, nii vaimulikke kui ka ilmalikke.

Cremona viiulimeistrid - Amatid, Guarnerid ja Stradivarius

1560

Vanade Itaalia viiulite kõige kuulsamaks sünnikohaks sai Cremona, .pärast viimase Brescia suure meistri Giovanni Paolo Maggini surma Sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid17.-18. saj paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajaloos on tuntuimad: Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari. Antonio Stradivari loodud mudel on olnud eeskujuks valdavale enamusele pärast teda valmistatud viiulitele.

Jeesuse kirik Itaalias 1568-1584

1568

1. aastal alustas Giacomo Vignola ehitusega. Idee sulatada kokku keskaegse basiilika pikihoone ja kõrgrenessansi tsentraalplaneering, mis sai eeskujuks barokk kirikutele. Pärast arhitekti surma viisid ehitise lõpule orduliikmed ning see pühitseti 1584. aastal. Fassaad pärineb aastast 1575-76 ja on Giacomo della Porta töö. Väljapoolt pildile liikuvad või sealt välja langevad figuurid, maali ja stuki vaheldumine tekitavad illusoorse tunde. Helendava taeva keskel paistab Kristuse monogramm.

Rene Descartes - Cogito ergo sum (mõtlen, järelikult olen olemas)

Mar 31, 1596

René Descartes ( Renatus Cartesius) prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane,Teda peetakse uusaja filosoofia isaks, afektiõpetus inimese tundeseisundeist.
Descartes väitis, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda, et ta on.

Barokkmuusika

Period: 1600 to 1770

Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks.

Esimene ooper ja ooperimaja Veneetsias

1637

Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpul Firenzes. Esimeseks ooperiks peetakse itaalia helilooja Jacopo Peri ja libretisti Ottavio Rinuccini "Daphnet", mille nad kirjutasid aastatel 1594–1597 ja mis kanti ette 1597. aastal. Esimene säilinud ooper on samade autorite "Eurydike", mis kanti ette 1600. aastal. Ooper sündis muusikalise draamana. Esimesi oopereid etendati õukondades 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperimaja Teatro San Cassiano

Versailleis loss Prantsusmaal 1661-1710

1661

Versailles' loss asub Prantsusmaal Versailles's. Tegu on Euroopa suurima lossi- ja pargiansambliga. Loss ehitati Louis XIV ajal. 1682–1789 oli Versailles' loss Prantsusmaa kuninga, õukonna ja valitsuse residents.Versailles' loss ehitati 1661–1710. See ehitati Louis XIV valitsusajal Louis XIII aegse jahilossi kohale. Maalija ja sisekujundaja oli Charles Le Bruni, kes rajas Versailles' lossi peegligalerii mis oli 72 m pikk. Maastikuarhitektiks oli André Le Nôtre.

Concerto Grosso (suur kontsert)

1681

Esimene orkestrizanr, 3- osaline (kiire, aeglane, kiire) teos.
Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno), mis toetab väiksemat koosseisu lõiguti.. Suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli

Suurmees Händel

Feb 23, 1685

Georg Friedrich Händel - Saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727. aastal Briti kodakondsuse.Suri 1759, maetud Westminster Abbeysse.Looming suurejooneline, suurvorme eelistav, kosmopoliitne ja sõltuv inglise muusikakultuurist, õukonna tellimustest. Tuntud on ooperid, kontserdid, süidid ja oratooriumid.

Bach - võttis kokku vana ajastu muusika

Mar 31, 1685

Johann Sebastian Bach (sündis Eisenachis – suri 1750 Leipzigis) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.
Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks

Kirikukantaat

1700

Barokiajastul oli kantaat aaria kõrval tähtsaim vokaalžanr. 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. Koosneb aariatest, retsitatiividest, ansamblitest, seega sarnanes väikese ooperistseeniga.Kantaate on kirjutanud paljud heliloojad. Kirikukantaatide kõrval on säilinud nt umbes 20 Bachil ilmalikku kantaati.

Fuuga (ladina k "põgenemine")

1700

16.-18. sajandil kaanonist välja kasvanud imitatsioonil põhinev polüfooniline printsiip. Suurima meiterlikkuse saavutasid Händel ja Bach.
Tavaliselt eelneb fuugale sissejuhatus (prelüüd, toccata või fantaasia). Enamasti on fuugadena kirjutatud barokkmuusikas klaviiri - oreliteosed, aga ka koorimuusika.
Fuuga printsiibi alusel loodud heliteos võib kanda žanrinimetust "fuuga", "fugett", "fugaato", "ritšerkaar" või "inventsioon".

Belvedere loss Austrias 1717-1723

1717

Belvedere loss - kompleksi kuulub kaks paleed ja park. Lossides asub Austria Kunstimuuseum, kus võib näha Gustav Klimti kuulsat "Suudlust" ja teisigi 19.-20.sajandi kunsti meistriteoseid.

Farinelli - ajastu kuulsaim kastraat-tenor

1735

Lavanimega Farinelli, (Carlo Maria Michelangelo Nicola Broschi), 1705 -1782, barokiaegne suure hääleulatuse ja kõrgusega (C6), kes sai kuulsaks kui poiss- laulja (il ragazzo), kui mängis ooperites travesti - rolle. Hea hääleulatus ja parim tehnika, Naapoli koolkonnast - Caffarelli, Matteuccio, Siface, Senesino, Gizziello, Marchesi, Carestini. Pikka aega oli Prantsuse õukonnalaulik ja paljude Itaalia ja Euroopa ooperiteatrite esilaulja. Autobiograafiline film "Il castrato" (1994)

Luuakse Bachi Ühing

1850