-
-
Šoti matemaatik John Napier leiutas arvutuspulgad -
Wilhelm Schickard leiutas mehaanilise arvutusmasina st hammasratastega liitmisseadet. Tegelikkuses seda leiutist ei rakendatud.
-
Blase Pascal valmistab mehaanilise arvutusmasina 201CPascaline 01D (seest)
-
Prantslane Blaise Pascal ehitas esimese mehaanilise arvutusseadme, mis liitis ja lahutas. See oli ratasarvutusmasin, millel oli kaheksa liikuvat ketast. -
Sakslane Gottfried Wilhem Leibniz leiutas esimese aritmomeetri - seadme nelja põhilise aritmeetilise tehte (liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise) teostamiseks
-
- aastaks konstrueeris G.W. Von Leibniz oma arvutusmasina
-
Pani tänapäevasele kahendsüsteemile aluse saksa matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz oma tööga “Kahendaritmeetika selgitus”.
-
Jean-Babtiste Falcon projekteeris esimesed programmeeritavad kangasteljed
-
Prantsuse kangur Jacquard kandastelje, millele oli perfokaartide abil võimalik ette anda nõutav muster, seda võib pidada esimeseks programmeeritavaks masinaks. -
-
Ehitas inglise teadalane Charles Babbage differentsiaalmasina. Babbaget võib pidada üheks tänapäevaste arvutite isaks.
-
Ehitas Babbaget analüütilise masina mille mõnda kirjeldust või märget võib pidata tänapäevaste arvutiprogrammide eelkäiateks. Babbageti võib tinglikult pidada ka maailma esimeseks programmeerijaks.
-
Täiesti automaatselt töötava arvuti idee kuulub inglise matemaatikule Charles Babbage'ile. 1834. a. esitas ta automaatarvuti projekti, kuid ei suutnud seda ise valmis ehitada.
-
-
Herman Hollerith hakkas välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloendustulemusi
-
Charles Babbage ja Augusta Ada King hakkasid välja töötama maailma esimest arvutit. Babbage ei suutnud oma masinat valmistada, aga idee oli sama, mis tänapäeva arvutitel
-
Hollerith alustas firmat IBM, mis oli ja on tänapäeval suurim arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas
-
Alustati USA's programmjuhtimisega arvuti projekteerimist.
-
- -1945. a. Valmis esimene programmeeritav elektronarvuti - ENIAC, kus releede asemel kasutati elektroonilisi inertsivabu elemente. Arvuti oli üle 30m pikk, võimsust tarbis 150 kW. Arvud sisestati perfokaartidelt.
-
Valmis esimene programmjuhtimisega arvuti - MARK-1. See oli veel mehaaniline arvuti, milles kasutati elektromagnetilisi releesid. Arvuti käivitas 5-hobujõuline mootor.
-
Ameerika matemaatik John von Neumann avaldas artikli, milles sõnastas 2 põhiprintsiipi, mida rakendatakse kõigis kaasaegsetes arvutites:
- arvud tuleb esitada kahendsüsteemis (ainult numbrite 0 ja 1 abil);
- töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus säilitatavat programmi. -
-
Esimene arvuti, mis suutis töödelda suvalisi sümboleid (varasemad said hakkama ainult arvudega).
-
Tartu Riiklikus Ülikoolis aktiveeriti Ural-1, mis oli samuti ka kõige esimene Eestisse jõudnud elektronarvuti. -
- aastal toodeti kõige esimesed lauaarvutid
-
Asutati firma INTEL Ltd. Samal aastal saadi jaapanlastelt tellimus, mille tulemusena töötati välja integraalskeemid, kus oli ühes ränikristallis koos mitu transistori.
-
USA kaitseministeerium käivitas ARPANET-projekti, mille üheks eesmärgiks oli luua andmesidevõrke, mis töötaksid edasi ka osalise kahjustuse järel. Teiseks eesmärgiks oli anda kõigile teadlastele ühendusvõimalus kaugete suurte arvutuskeskustega, et nad saaksid kasutada suurarvutite riist- ja tarkvararessursse. 70-ndate alguses lisati ka elektronposti funktsioon.
-
-
-
Xerox'i uurimiskeskuses sündis Ethernet-kohtvõrgu idee
-
Esimene rahvusvaheline ühendus (Inglismaalt Norrasse)
-
-
Appel hakkas 1976 aastal tootma arvuteid tavalistele inimestele
-
Protsessor Intel 8086, mis oli baasiks tervele seeriale personaalarvutites kasutavatele mikroprotsessoritele (286, 386, 486, ...).
-
Interaktiivne rollimäng arvutivõrgu vahendusel.
-
Internetiprotokollistik ehk TCP/IP on andmevahetusprotokollide komplekt, millega tagatakse interneti ja muude võrkude toimimine.
-
Tsiviilkasutusse ülikoolide ja teadusasutuste jaoks jäi ARPANET ning sõjaväe kasutusse jäi Milnet. Ühendusvõimalus nende kahe võrgu vahel säilis. ARPANET (Advanced Research Projects Agency Network – 'täiustatud teadusprojektide ameti võrgustik) oli USA kaitseministeeriumi loodud esimene andmepakette vahetav arvutivõrk. Põhiline kasutusala oli teaduse arendamine. ARPANET on interneti eelkäija.
-
Valmis Eestis esimene kooliarvuti Juku -
-
1990 ilmusid müügile taskusse mahuvad pihuarvutid.
-
Esimene TCP/IP protokollil põhinev ühendus loodi 1992. aasta kevadel, kui Tartus ja Tallinnas püstitati satelliitjaamad.
-
