-
Eesti poliitikud
Nikolai Karotamm
Johannes Käbin
Karl Vaino
Nad kõik on olnud EKP esimene sekretär. -
Majandus
1940-1980 Sõja ajal oli kogu Nõukogude Liidu majandus allutatud rinde vajadustele. 1940. aastate teisel poolel jätkus rasketööstuse eelisarendamine, et kindlustada riigi sõjalist võimsust. Stalini surma järel muutis ministrite nõukogu esimees Malenkov senist majanduspolitikat. Ta püüdis arendada ka kergetoostust ja turgutas pöllumajandust, et elanikkonna majanduslikku olukorda parandada ja elatustaset tõsta. -
Jossif Stalin
Hakkas juhtima NSV liidu valitsust 1941-1953 kuni ta suri 5 märtsil. -
NSVL majandusareng
1945-1946 diskuteeriti majannduse arenguteede üle, kuid jätkati sõjatööstuse eelisarendamist.
1946-1947 * ikaldus ja naljahada
1949 • esimese tuumnaseadeldise edukas katsetamine
1947 • kaardisüsteemi kaotamine
•rahareform
• kollektiviseerimise algus Balti liduvabarikides
1953 • G. Malenkovi majandusreformi kava
1954 • uudismaade ülesharimise kampaania
1956 • maisikasvus kuulutatakse parteiliselt esmatähtsaks ülesandeks
1957 * esimese Maa tehiskaaslase orblidile saatmine -
NSVL majandusareng jätk
• majanduse juhtimise reorganiseerimine: harukondlike ministeeriumide asemel hakati looma territoriaalseid rahvamajandusnöukogusid
1959 • masina-traktorijaamade (MITJ) reorganiseerimine
1961 • J. Gagarini kosmoselend
1962 • toiduainete hindade „ajutine" töstmine
• kasutusele vetakse Siberi nafta
1964 • kolhoosnikele hakatakse maksma pensioni
1965 • N. Kossogini majandusreformi algus
• rahvamajandusnõukogude likvideerimine.
1966 • kolhoosnikele hakatakse maksma garanteeritu töötasu -
Toitumine
Linna rahvalt võeti toit ära ja viidi Venemaale. Maa inimestel oli oma põllumaa kust nad said süüa ja toidu aineid. -
II Maalimasõda
Lõppes II Maailmasõda mille võitis NL. -
Poed
Poest said asju talongide eest. Pidid seisma kaua aega järjekordades, et saada süüa poest nt: vorstilatti, suhkrut, saia, leiba, sinki jne. -
Majandus Jätk
Malenkovi ümberkorraldused panid aluse järgmiste aastate majanduslikule arengule, kuid tema tagandamise jàrel (1955) hakati taas eelisarendama rasketööstust. Sellegipoolest arenes Nõukogude Liidu majandus 1950. aastate teisel poolel hoogsalt, kuni 1960. aastate algul taas pidurdus. 1960. aastate teisel poolel sumbusid ümberkorraldused käsumajanduse rüppe. Majandussüsteem püsis eelkõige soodsate välistingimuste toel. -
Elu NL ajal
Tehti ainult tööd terve päev, Kui tööd ei teinud ja süüa ei saanud siis käidid erinevatel raksutel. Tööd ei teinud siis tulid venelased ja panid sind tööle. Kui peres oli rohkem kui 1 laps siis said auto- ja korteriostuluba etepoole teistest peredest kellel ei olnud lapsi või oli 1 laps. -
Sotsialismileeri kujunemine.
Eesialgu nimetati Moskva kontrlli alla olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, ning 1950. aaastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Koos NL moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. -
Poliitika 1953- 1964 jätk.
- aata oktoobris organiseerisid Hruštšovi vastased vandenõu ja kõrvaldasid ta võimult.
-
Poliitika
1953-1964.a Georgi Malenkov ja Nikita Hruštšov korraldasid 1953. a juunis Beria vastase vandenõu, kuna tolle mõju oli hakanud kasvama. Beria arreteeri, tema kaele veeretatti kõik Stalini-aja kurideod ning ta hukkati koos kaaslastega 1953 aasta detsembris. Inimestele meeldis Hriuštšovi lihtsus, emotsionaalsus ja hea suhe rahvaga. 1953. aasta septembris sai Hruštšov partei juhiks ning tõrjuda valitsus juhti Malenkovi. Hruštšov pehmendas režimi vägivallapoliitikat ja kaotas ühiskonna piirangud. -
Mässuline idablokk
Imre Nagy Nagy mõisteti süüdi 1958. 1956. aastal
Butapostis üliõpilaste moele avaldus kus nõuti demokraatiku rigi taastamist. Seepeale kasvas moeleavaldus relvastatud ülestõusuks ja laienes kiresti üle terve rigi. Novembri algul saatis Moskva Ungarisse
VLO riikide väed mis alustasid ülestõusu verist mahasurumist.
Berliini ülestõus 1953. aasta Ülestõus sai 16. juunil alguse Ida-Berliinis ehitustööliste streigist sovetiseerimise käigus sisse seatud tootmiskvootide vastu. -
Eesti majandus
Eest vabariigis oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. NL majandus poliitika iseloomustas tööstuse jõuline eelis arendamine (industrialiseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseermine kolhoseerimine ning jäik riiklik plaanimajandus enemikelelualadel. -
Majandus jätk
Naftahindade tõus maailmaturul suurendas Nõukogude Liidu sissetulekuid ja võimaldas Läänest hankida hädavajalikku toodangut ja ka teravilja.
Naftadollarid aitasid elanikkonda varustada elementaarsete toiduainetega ning võimaldasid edendada üksnes privilegeeritud majandusharu - sojatööstust. Tervikuna oli aga nõukogude majandusmudel end 1980. aastateks ammendanud. -
sotsialistlik sõprusühendus
Nii eristusid sotsialismileeri raames riigid (peale Hiina ja Jugoslaavia ka Albaania ja Põhja-Korea), mis jäid osaliselt Moskva mõjusfäärist välja. Neid riike aga, kes jäid NL kuulekaks, Hakkas Moskva 1960. aastal nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks. Sinna kuulusid kokku 10 riiki: NL, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tšehoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia. -
Kuuba kriis
1962 oktoober sõlmiti vaherahu leping USA ja NL vahel. -
NSVL majandusareng jätk
1974 • Baikali-Amuuri magistraali ehitamise algus
1979 • uus majandusreformi katse
1983 • J. Andropovi nn laiamastaabiline majandus-eksperiment
1985 • kurss sotsiaal-majandusliku arengu kiirendamiseks
•alkoholivastane kampaania. -
Afganistani sõda
NL läks Afganistani okupeerima USA andis Afganistanile relvi. Muutus religiooni sõjaks mille peale astus Afganistan. -
Strateegilise relvade leping
Piirati relvi -
Seisakuaja kujunemine
Hruštšovi järglaseks parteijuhi kohal sai Leonid Brežnev. Uus juhtkond püüdis esialgu palju uuendusi ja ümberkorraldusi kuid see jäi saavutamata. Looputi Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas. Ühiskonnaelu kõigis valdkondades majanduses, poliitikas, vaimuelus-valitses seisak ehk stagnatsion. NL ei suutnud maailma tehnoloogilise arenguga kaasa minna, mis suurendas mahajäämust. Brežnev suri 1982. aastal. Brežnevi järglane oli Juri Andropov, kes suri 1984.a -
Seisakuaja jätk
Julgeolekuorganite (KGB) juhina pikkaaega töötanud Andropov mõistis siiski mingil määral nõugogude süsteemi ümberkorraldamise vajadust. Tema järglane oli Konstantin Tšernenko kes suri aasta pärast võimule saamist. -
Moskva olümpia
50 riiki olid nõus Moskvast eemale hoidma.