-
Vabariigi alguses olid õigused ainult patriitsidel ehk aristokraatidel, kuigi osad plebeid (madalam kiht) võisid olla isegi rikkamad kui nemad. Senatis olid ka ainult patriitsid, seega jäid plebeide vajadused ja soovid tihti tahaplaanile.
-
-
Rooma hakkab laiendama oma mõjuvõimu, alustuseks maismaa kaudu.
-
Plebeid lahkuvad Roomast, kuna nende õlul olid enamik leegioni raskustest. Lähevad Janiculumi mäele, patriitsid saadavad läbirääkija. Plebeid piirtakse sisse, kuid nad ründavad ootamatult. Lõpeb rahvatribuunide ja -koosolekute tekkimisega.
-
Roomlased paigutasid foorumile tahvlid 12 seadusega (esimesed seadused). Nende kirjapanemist nõudsid eelkõige plebeid, et vaältida tavaõiguste omavolilist tõlgendamist patriitside poolt. Rooma õiguse algus.
-
Rasked ja vererohked 3 sõda. Tänu nendele sõdadele saavad plebeid õigused
-
Leegion oli sõjakäigul, nii et Rooma oli kaitseta. Kindlustatakse kapitoolium. Gallid otsustavad öösel Kapitooliumile ronida, kuid Juno templi haned teevad kära: "Haned päästsid Rooma" Roomlased kaotasid ning pakkusid võitjatele lunaraha, kuid panid kulla kaalumiseks kogemata valed raskused. Brennus, nähes, et roomlased üritavad oma viga parandada, hüüab "Vae Victis!" (2Häda kaotajatele!") Camillus jõuab leegioniga Rooma ning Gallid alistatakse. "Rooma päästetakse rauaga, mitte kullaga."
-
-
Sõjad Makedoonia ja Kreekaga
-
Pyrros tuleb kreeklastele appi, nad võidavad lahingu, kuid sõda maksis Pyrrosele liiga palju, nii et ta läheb koju. Roomlased võidavad sõja. Väljend Pyrrose võit - võit, mis on pikas perspektiivis kaotus.
-
Rooma vallutab Kartaago, Kreeka, Pergamoni ja Sitsiilia. Roomlased loovad mereväe ning hakkavad kasutama merd liiklemiseks. Divide et impera. Kolooniad, liitlaslinnad, munitsiipiumid.
-
Sõjad Rooma ja Kartaago vahel.
-
Roomlased tahavad Sitsiiliat vallutada. Neil puudub merevägi, saavad ühe Kartaago laeva ning loovad endale selle põhjal laevastiku. Kartaago kaupmeeste nõukogu tahab sõlmida rahu ja luua kaubandussuhteid, väejuht Hamilkar tahtis edasi sõdida. Ta pagendati ning sõlmiti rahu.
-
Hannibal siseneb üle Alpide Itaaliasse. Roomlased kaotavad väga palju ning tema vägi liigub edasi lõunasse. Hannibal ootab, et roomlased tuleksid rahu küsima, kuid Rooma ründab Kartaagot ning Hannibal kutsutakse Kartaagosse tagasi. Sõda lõpeb Hannibali kaotuse ja pagendamisega.
-
Roomlased on ülekaalus. Hannibali vägi piirab Rooma ümber ning need purustatakse, 2 leegionit on suur kaotus Roomale.
-
-
Strateegia kukub läbi. Hannibal kaotab. Roomlased nõuavad Hannibali pagendamist.
-
Roomlased ründavad Kartaagot, rüüstavad ning liidavad Kartaago oma riigi koosseisu.
-
Põhjused: 1)talupoegade laostumine 2) talupojad ei saa sõjakäikude tõttu osaleda rahvakoosolekul 3) patriitside vahelised võimuvõitlused 4) leegionitesse pole kedagi enam võtta
-
Sõdade mõjul olid paljud talupojad laostunud ja müüsid oma talud maha. Tekivad landifundiumid, plebeide osakaal kasvab, leegionid tühjenevad. Tiberius soovib panna ülempiiri maaostule. Tema ja ta vend mõrvatakse.
-
Palgalise sõjaväe teke, proletaaride värbamine raha eest.
-
Rooma konsul, reformib Rooma valitsemiskorra, loob tingimused Rooma püsimiseks, Gallia süjad.
Koondab enda kätte keskvõimu ja olulised magistraadi ametid. Lihtrahva seas populaarne, kuid senatile ei meeldi.Kalendrireform, riigi ühtlustamine, taastab linnas korra, annab proletaaridele provintsides maad. -
kõik vabad itaallased saavad Rooma kodakondsuse
-
Kriisist välja tulemiseks oli tekkinud kaks suunda: need, kes tahtsid suurendada senati rolli ehk optimaadid ja need, kes tahtsid suurendada rahvakoosoleku rolli ehk populaarid. Marius oli populaar ja Sulla optimaat.
-
Gladiaatorid põgenevad gladiaatorite koolist Vesuuvi mäele. Teed blokeeritakse ära, kuid gladiaatorid ründavad leegioni tagant ja hävitavad selle. Spartacus tahab Roomast lahkuda, kuid mõtleb Po juures ümber ja pöörab lõunasse. Gladiaatorid plaanivad minna Sitsiiliasse ja luua omaenda riik. Piraadid, kes nad üle pidid viima, ei ilmu kohale. Crassus värvab leegioni, et Spartacust maha suruda.
-
Spartacuse ülestõus surutakse lõpuks maha. 6000 orja lüüakse risti teel Roomast Capuasse, kus ülestõus algas.
-
Caesar, Crassus ja Pompeius tegid liidu. Kokkulepe optimaaride ja populaaride vahel. Liit mõistuse, raha ja kuulsuse vahele.
-
-
Caesar tahab laiendada Roomat. Vercingetorix ühendab galli hõimud. Lõpeb Caesari võiduga. Galliast saab Rooma provints.
-
Vercingetorix alistub ja vangistatakse
-
Caesar saadab Marcus Antoniuse Rooma maad kuulama, läheb leegioniga üle Rubico jõe - sõja kuulutamine, Ala iacta est - liisk on langenud. Senat põgenes, Roomas polnud sel hetkel leegioni. Caesar võidab Pompeiust lahingus. Pompeius põgeneb Egiptusesse, kus loodab Ptolemaioselt abi, kuid ta mõrvatakse.
-
Caesaril ja Kleopatral sünnib poeg Caesarion.
-
Senaatorid otsustavad, et Caesar on liiga võimas ning tuleb tappa - vandenõu, mille eesotsas on Cassius, Brutusele, Caesarile nagu poeg, omastatakse tappev noahoop. Lause "Ka sina Brutus". Caesari matustel pöörab Antonius Brutuse kõne tema enda vastu ja rahvas tapab mõrvarid. Vandenõulased põgenevad.
-
Octavanius, Lepidus, Antonius. Proskriptsioonid vandenõulastele, Cicero tapmine. Octavianus valitseb Roomas, Antonius Egiptuses ja Lepidus Põhja-Aafrikas.
-
Cassius ja Brutus purustatakse.
-
Antonius armub Kleopatrasse. Nad saavad 2 last. Jutud need kooselust on liikvel Roomas, mis lõhuvad Antoniuse mainet. Octavianus laseb avada Antoniuse testamendi, et veenda senatit Egiptusele sõda kuulutama. Kõik see lõpeb Egiptuse liitmise, Antoniuse ja Kleopatra enesetapuga. Vabariigi lõpp.
-
Marcus Agrippa juhib Rooma laevastikku Kleoptara ja Antoniuse laevastiku vastu. Kleopatra põgeneb ning Antonius järgneb talle. Võitjaks saab Rooma.