-
- jaanuaril ületasid endise Kaasani khaani Šigalei juhitud venelaste ja tatarlaste väesalgad Liivimaa piiri ning asusid rüüstama. Seda loetakse Liivi sõja alguseks.
-
Narva linna pommitamine algas juba aprillis, ettekäändeks toodi, et sealt olla Ivangorodi linnust tulistatud. Palgasõdurite abisalk ei jõudnud aga õigel ajal kohale ja Narva langes Vene tsaari kätte.
-
Juuli algul jõudsid venelaste väesalgad Tartu alla, abi ei tulnud kuna ordu pidas venelaste salka liiga suureks ega julgenud vahele segada. Peale pommitamise algust alistusid tartlased kümne päeva jooksul.
-
G. Kettleri juhtimisel proovis ordu osa kaotatust tagasi saada. Tagasi õnnestus vallutada Rõngu linnus, Tartu piiramisest pidi loobuma jõupuudusel. Sõjalised aktsiooni lõpetati kui Kettler Laiuse linnuse all haavata sai.
-
Ordu maamarssali Philipp Schall von Belli juhitud 500-meheline orduvägi põrkas kokku kuni 10 000-mehelise venelaste väega. Ordu ei teadnud ilmselt, palju venelasi neil vastas on, ja püüdis neid purustada. Peagi piirati orduväed aga sisse ja sunniti alistuma. Mitmed tähtsad ordukäsknikud hukkusid kas lahingus või viidi Venemaale vangi, kus nad sama aasta lõpus hukati.
-
- ja 1561. aasta jooksul oli venelastest vallutamata jäänud Liivimaal üha kasvanud Poola-Leedu mõju. See ei meeldinud Tallinnale, kus eelistati Rootsit. Pärast läbirääkimisi Rootsi uue kuninga Erik XIV-ga otsustasidki rüütelkond ja linn end tema kätte usaldada.
-
Paide linnus oli poolakate käes, Rootsi kuningas Erik XIV alustas aga juba 1561. aasta lõpul Poola käes olevate Liivimaa linnuste enda kätte haaramist, väites, et tema vend Johan III, kes abiellus Poola-Leedu kuninga Zygmunt II õega, on need kaasavaraks saanud ja seetõttu peavad need Rootsile kuuluma. Paide piiramine kestis pikalt, kuid lõpuks sundis nälg poolakaid alistuma.
-
Pärast seda, kui hertsog Magnusest oli 1570. aasta suvel saanud Ivan Julma vasall, liikus ta suure väega Tallinna piirama. Tallinnas aga puhkes katkuepideemia, mis levis ka venelaste laagrisse, sundides väed taganema.
-
- aasta jaanuaris saabusid taas suured venelaste väesalgad Tallinna alla, kuid ka seekord see ei õnnestunud.
-
Narva vallutasid rootslased tormijooksuga.
-
Pärast sõjategevuse lõppu Eestis 1582. aastal jätkasid rootslased võitlusi Ingerimaal, vallutades ka selle. 1583. aastal sõlmiti Venemaaga Pljussa vaherahu, millega lisaks Eestimaale läks rootslaste kätte ka Ingerimaa. Vaherahu sõlmimist loetakse Liivi sõja lõpuks