-
Territoriaalsed muudatused Püreneede rahu järgi (1659), sealhulgas ... Ala laiub Nord-Pas-de-Calais piirkonnas ja vastab laias laastus Lille'i, Douai ja ...
-
Žakerii oli 1358. aastal Saja-aastase sõja ajal Prantsusmaal toimunud talupoegade mäss. Talupoegade pilkenimi oli Jacques (loe: žakk), mille järgi hakati seda ülestõusu nimetama žakeriiks (jacquerie). Ülestõusnud karistasid julmalt nii feodaale kui ka vaimulikke, kes nende koormisi olid suurendanud. Žakerii käigus hävitati ka dokumente, kus olid kirjas talupoegade kohustused. Ülestõusu oli väga raske maha suruda ning järgnenud karistused olid äärmiselt karmid.
-
Sõja ajendas Inglismaa kuninglike abielude tagajärjel kujunenud pretensioon Prantsusmaa trooni järele. Edward III arvates oli peale Kapetingide pealiini (1328. aastal Prantsusmaa kuninga Charles IV) väljasuremist Prantsusmaal temal suurim õigus troonile
-
Sõja ajendas Inglismaa kuninglike abielude tagajärjel kujunenud pretensioon ... kus põhijõu moodustasid hästi väljaõpetatud vibukütid, anda 1346. aastal Crècy ja ... Jeanne d'Arc määrati 1429. aastal Prantsuse vägede etteotsa ning tema ... Pariisi (1436), Normandia (1450), Bordeaux', Cherbourgi ja Bayonne'i (1451) ja ...
-
eanne d'Arc sündis Jacques d'Arci ja Isabelle Romée tütrena Domrémy külas, mis tollal kuulus Bari hertsogkonda, hiljem läks Lotringi alla ja nimetati Domrèmy-la-Pucelle'iks. Tema vanemad olid talupojad, kellel oli 20 hektarit maad, sellest viiendik põldu, viiendik metsa ja ülejäänu karjamaa. Isa kogus lisaks külas makse ja oli linnavahtide ülem.[1] Jeanne'il oli kaks venda ja kaks õde.
-
Ta püüdis kohtuda Prantsuse sõjaväe juhtkonnaga, kuid esialgu lükati tema soov tagasi. Alles siis, kui ta oli õigesti ennustanud 12. veebruaril 1429 toimunud Heeringate lahingu tulemuse (Prantsuse ja Šotimaa väeüksused said lüüa mitu korda väiksemalt inglaste väelt ja loovutasid Orléansi), võeti teda kuulda.[3]
-
-
- mail 1430 langes ta Compiègne'i lähedal burgundlaste kätte vangi[4] ning tema saatus jäeti inkvisitsiooni otsustada. Järgnesid pikad kohtuprotsessid, kus Jeanne üritas oma jumalatruudust kinnitada, kuid edutult. Süüdistatuna ketserluses põletati ta tuleriidal.
-
Onu saamisel paavstiks siirdus Rodrigo Borja tema teenistusse, täites tähtsaid ülesandeid. Borja viibis 18. oktoobrist 16. novembrini 1456 Itaalias Bolognas. ... Johann Burchardi kirjeldusest ja Aleksander VI esimeste otsuste kaudu. ... Paavst sõlmis 1501 kuningaga lepingu, mille järgi ta tühistas Louis XII abielu ja saatis ...
-
aastal sõlmis Burgundia hertsog (1419–1467) Philippe Hea aga prantslastega Arras' leppe, millega liitus Prantsusmaaga inglaste vastu, saades vastutasuks täieliku sõltumatuse Prantsusmaast. 1436–1441 vallutasid prantslased tagasi Île-de-France'i, Pariisi (1436), Normandia (1450), Bordeaux', Cherbourgi ja Bayonne'i (1451) ja Guyenne'i (1453), vähendades Inglismaa valdused väikeseks alaks Calais ümbruses
-
- aastal lõppes vaherahu Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Must Prints Edward marssis väikese sõjaväega Loire'i jõe äärde (6000 sõdurit). Poitiers' juures piiras Prantsusmaa kuningas Jean II ta väe ümber. Inglased, kes arvasid, et neil pole lootustki võita ülekaalukat vastast, palusid luba lahkuda võitluseta. Jean lükkas palve tagasi, olles veendunud, et vangistab Inglise troonipärija koos sõjaväega. Prints pani seejärel kaalule kõik, mis tal oli.
-
Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit. Musta surma katkuepideemia sai alguse arvatavasti Hiinast ning levis nakatunud näriliste ja inimeste kaudu Konstantinoopolisse, Indiast Krimmini ja 1347. aastal Veneetsiasse, Genovasse ja Sitsiiliasse.[1] Selle tagajärjel suri katku hinnanguliselt 75–200 miljonit inimest. Euroopas, kus pandeemia tippaeg oli aastatel 1346–1353, suri