Vabadussõjast kuni 1945. aastani

Punaarmee alustas pealetungi Narvale

Nov 28, 1918

Eestil oli vaja teha valik, kas lasta end Venemaal üle võtta või astuda sõtta. Eestil olid rasked ajad: sõjavägi tundis puudust relvadest ja varustusest, toitlustusolud olid rasked, riik vaevles rahapuuduses. Usk omariikluse püsimisse oli madal. Eesti Ajutine Valitsus otsustab võidelda vastu. Punaarmee pealetungiga Narvale algab Vabadussõda.

Eesti Töörahva Kommuun

Nov 29, 1918

Narvas kuulutatakse välja, esimene nõukogude riik Eesti territooriumil. Loodi selleks, et näidata Eestis toimuvat siinse kodusõjana. Viga mis tehakse - ei anta maad lihtrahvale, punane terror.

Eesti sõjaväe reformimine

Dec 1, 1918

Detsembris tuli Eestile appi Suurbritannia laevastik koos relvalaadungiga, Soome saatis samuti relvi. Väeosade ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. Lisaks saabus 1919 jaanuaris Soomest 4000 vabatahtlikku. Ka Taanist saadeti vabatahtlikke.Eesti ise tegi samuti palju tööd: korraldas mobiliseerimist ja uute väeosade formeerimist. Luuakse ka selge käsuliin- staap, staabiülem. Moodustatakse eriväeosad (nt Kuperjanovi partisandid, Saksa partisandid). Tulevad kasutusele soomusrongid, soomusautod.

Kehra lahing

Jan 4, 1919

Peatati Punaarmee pealetung Tallinnale, valmistuti ka vastupealetungiks.

Rahvaväe pealetung

Jan 7, 1919

1. jaanuaril 1919 suutsid vahepeal ümberkorraldatud Eesti väed koos Soome vabatahtlikega alustada üldist vastupealetungi. Oluline roll oli vabatahtlike üksustel, soomusrongidel ja Julius Kuperjanovi pataljonil.

Paju lahing

Jan 31, 1919

Lahingus sai surma Julius Kuperjanov. Eesti võitis selle lahingu. Jaanuari lõpuks oli kogu Eesti territoorium enamlastest vabastatud.

Vallutatakse Petseri

Feb 4, 1919

Koguneb Asutav Kogu

Apr 23, 1919

Koguneb Estonia kontsertsaalis. Kaks olulist seadust (ettevalmistus)
1. Maaseadus (kes tulevad sõtta saavad maad)
2. Põhiseadus

Landeswehri sõda

Jun 5, 1919

1. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr. Eesti toetab Läti Ajutist Valitsust. Britid lepitavad sõdivaid pooli. Sõlmiti vaherahuja baltisakslaste roll vähenes.

Võnnu lahing

Jun 23, 1919

Toimus Saksa Landeswehri ja eestlaste vahel, eestlased saavutasid võidu. Tänapäeval tähistame 23. juunil võidupüha.

Tartu rahu läbirääkimised

Dec 1, 1919

Esimene küsimus oli piiri osas. Siis arutati majandusküsimusi: Eesti ei ole osa tsaari Venemaa võlgadest, Eesti saab osa tsaari Venemaa kullast, evakueeritud varade tagastamine Eestile (tänapäevani pole täidetud), lubati soodsaid kaubanduslepinguid, Venemaa ütleb lahti suvenääri õigustest Eestile.

Relvarahu

Jan 3, 1920

Tartu rahu

Feb 2, 1920

1. veebruaril allkirjastati Tartu rahuleping, millega Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa tunnustasid teineteist ja kuulutasid sõja lõppenuks.

Molotovi-Ribbentropi või ka Hitleri-Stalini pakt

Aug 23, 1939

Saksamaa ja Nõukogude Liidu mittekallaletungileping, mille salaprotokoll jaotas mõjusfäärid Ida-Euroopas. Balti riigid, Soome, Ida-Poola ja Bessaraabia jäid Nõukogude Liidu, suurem osa Poolast Saksamaa mõjusfääri.

Saksamaa ründab Poolat

Sep 1, 1939

Nõukogude Liit ründab Poolat

Sep 17, 1939

Poola purustati vähem kui kuuga, Poola riik likvideeriti ning jaotati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Eesti kuulutas end antud sõjas neutraalseks. Eesti pidi Orzeli alvelaeva interneerima, kui 17. sept Orzeli seltskond põgeneb Eesti sadamast. NL süüdistab Eestit, et ei suudeta neutraalseks jääda.

Vastastikuse abistamise lepingud

Sep 28, 1939

Septembri lõpus sundis Nõukogude Liit Balti riikidele peale vastastikuse abistamise lepingud. Äsjane Poola saatus silme ees, alistusid Balti riikide valitsused NSV Liidu survele, seda vaatamata sõjavägede isikkoosseisu ning elanikkonna võitlusvalmidusele. Eestisse, Lätisse ja Leedusse paigutati Nõukogude sõjaväebaasid.

Esimesed väed saabuvad Eestisse

Sep 30, 1939

Eestisse saabub umbes 25 000 meest (baaside lepe kohaselt), mida on väga palju, sest Eestis ise oli 15 000 meest (25 000 oli Stalini järeleandmise tõttu, alguses plaaniti 30 000)

Leping Saksa kodanike ümberasustamise kohta

Sep 30, 1939

Septembri lõpus sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit kokkuleppe Saksa kodanike ja saksa päritolu elanike Saksamaale ja tema huvipiirkodandesse ümberasustamise kohta.

Hitleri kõne (ametlik teadaanne ümberasumisest)

Oct 6, 1939

Ümberasumisest andis ametlikult teada Adolf Hitler oma kõnes, mis oli pühendatud sõjas Poolaga saavutatud võidule, Saksa Riigipäevas 6. oktoobril 1939. Saksamaa lootis ümberasustamisega alustada võimalikult kiiresti, kuid see venis oktoobri keskpaigani, kui Eesti Vabariik ja Saksamaa sõlmisid kokkuleppe baltisakslaste Saksamaale ümberasumise kohta. 1939. a oktoobrist kuni 1940. a maini lahkus Eestist u 14 000 inimest.

Talvesõda

Nov 30, 1939

Nõukogude Liit ründab Soomet, algab Talvesõda. Eesti kuulutas end sõjas neutraalseks. NSV Liit kasutas Eesti lennuvälju Soome pommitamiseks (rikkus Eesti neutraliteeti) Neutraliteedist tulenevalt takistas Eesti vabatahtlike minekut Talvesõtta, sellest hoolimata jõudis Soome palju Eesti vabatahtlikke.

Nõkogude Liidu ultimaatum

Jun 14, 1940

Nõukogude Liit Eestile, Lätile ja Leedule sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide maalelubamist ja sovetimeelsete valitsuste ametisseseadmist. Tallinn ja Eesti põhjarannik olid juba 14. juunil Balti laevastiku poolt blokeeritud.

Eesti okupeeriti

Jun 17, 1940

Eesti okupeeriti vastavalt pealesunnitud „Narva diktaadile” ja Uluotsa valitsus astub tagasi.

Andrei Ždanov saabub Eestisse

Jun 19, 1940

Tuleb võimuülevõtmist lavastama.

Juunipööre

Jun 21, 1940

1. juunil seati ametisse prosovetlik nukuvalitsus (peaministriks Johannes Vares), alustati sovetiseerimisega. Juulis viidi läbi Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olnud parlamendivalimised. Kokkuastunud nukuparlament kuulutas Eesti „nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks” ning võttis ametlikult suuna NSV Liiduga ühinemisele. Et näidata toimuvat riigipööret üldrahvaliku revolutsioonina, organiseeriti rahvakoosolekuid, kus võtsid sõna Eesti kommunistid.

USA teatab, et ei toeta muutusi Balti riikides

Jun 23, 1940

1. juulil 1940 teatas USA aseriigisekretär Sumner Welles, et USA ei tunnusta Balti riikides jõuga toime pandud muutusi (lääneriikide mittetunnustamispoliitika algus).

Eesti inkorporeeriti liiduvabariigina NSV Liitu.

Aug 6, 1940

Eesti ühiskonnakorraldus, majandus ja kultuurielu ühtlustati Nõukogude Liidus kehtivaga. Kogu omand natsionaliseeriti hakatakse rakendama plaanimajandust, talu ülempiir 30 ha. Kultuuris sunniti peale kommunistlikku ideoloogiat,
2 ajalehte: Noorte Hääl ja Rahva Hääl
1940. a sügisel tuli käibele NSV Liidu rubla. Sovetiseerimise käigus kadus võimude lahususe põhimõte.

Massiküüditamine

Jun 14, 1941

Tuldi öösel süütute inimeste majja. Valdav osa naised, lapsed ja vanurid (abikaasad juba varem arreteeritud). Toimus valdavalt linnades (teine massiküüditamine maal)

Saksamaa ründab Nõukogude Liitu

Jun 22, 1941

Saksamaa sõjaplaanides oli Eesti hõivamisel teisejärguline koht väegrupi Nord ülesannete seas. Väegrupi ülesandeks Eestis oli vallutada Balti laevastiku baasid Paldiskis, Tallinnas ja Lääne-Eesti saartel.

Suvesõda

Jul 7, 1941

Sakslased Eesti alal. Stalinkuulutab välja põletatud maa tehnika.
Kuulutatakse välja mobilisatsioon (sõjaväe ealised mehed värvatakse sõjaväkke, need, kes ei soovinud alluda läksid metsa → metsavennad).Nende eesmärk oli hävituspataljoni tegevuse peatamine, vabastada võimalikult palju territooriumi punaste käest enne kui sakslased tulevad. Kui sakslased saabuvad (võeti vastu kui vabastajaid) eeldatakse, et nad tunnistavad Eesti omariiklust, sakslased kehtestavad Saksa okupatsiooni.

Eesti SS-leegion

1942

Alustati Eesti SS-leegioni moodustamist. Paljudel kutsealustel õnnestus põgeneda Soome, kus nad asusid Soome armee teenistusse (soomepoisid).

Mobilisatsioon (keegi ei taha enam Saksa sõjaväkke)

1943

Viiakse läbi mobilisatsioone, läheb kehvasti, keegi ei taha enam Saksa sõjaväkke, põgenetakse Soome.

Märtsi pommitamine

Mar 9, 1944

1. märtsil Tallinnas, Tallinn põleb, pole võimalik kustutada. Teatris Estonia samal ajal etendus "Kratt".

Sinimägede lahingud

Jul 1, 1944

Punaarmee katsed Sinimägedes läbi murda tõrjuti väga ohvriterohke võitluse tulemusena.

Soomepoiste tagasitulek

Aug 1, 1944

Sakslased teatavad Uluotsale, et jätavad Eesti maha

Sep 17, 1944

Uluots peaministriks, moodustatakse valitsus, Riigi Teataja (ministrite nimed), ei loodetud EV taastada, kuid juriidiliselt tuli valmis olla, Otto Tief (Uluots pääses minema, teised saadi kätte ja pandi vangi), Pika Hermanni torni sini-must-valge lipp
Inimeste valikud: kas jääda või lahkuda?

Heisatakse Punaarmee lipp Pika Hermanni torni

Sep 22, 1944

Eesti jaoks on sõda läbi 1944

Sõja lõpp

1945