Vabadussõjast kuni 1945. aastani

  • Punaarmee alustas pealetungi Narvale

    Eestil oli vaja teha valik, kas lasta end Venemaal üle võtta või astuda sõtta. Eestil olid rasked ajad: sõjavägi tundis puudust relvadest ja varustusest, toitlustusolud olid rasked, riik vaevles rahapuuduses. Usk omariikluse püsimisse oli madal. Eesti Ajutine Valitsus otsustab võidelda vastu. Punaarmee pealetungiga Narvale algab Vabadussõda.
  • Eesti Töörahva Kommuun

    Narvas kuulutatakse välja, esimene nõukogude riik Eesti territooriumil. Loodi selleks, et näidata Eestis toimuvat siinse kodusõjana. Viga mis tehakse - ei anta maad lihtrahvale, punane terror.
  • Eesti sõjaväe reformimine

    Detsembris tuli Eestile appi Suurbritannia laevastik koos relvalaadungiga, Soome saatis samuti relvi. Väeosade ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. Lisaks saabus 1919 jaanuaris Soomest 4000 vabatahtlikku. Ka Taanist saadeti vabatahtlikke.Eesti ise tegi samuti palju tööd: korraldas mobiliseerimist ja uute väeosade formeerimist. Luuakse ka selge käsuliin- staap, staabiülem. Moodustatakse eriväeosad (nt Kuperjanovi partisandid, Saksa partisandid). Tulevad kasutusele soomusrongid, soomusautod.
  • Kehra lahing

    Peatati Punaarmee pealetung Tallinnale, valmistuti ka vastupealetungiks.
  • Rahvaväe pealetung

  • Paju lahing

    Lahingus sai surma Julius Kuperjanov. Eesti võitis selle lahingu. Jaanuari lõpuks oli kogu Eesti territoorium enamlastest vabastatud.
  • Vallutatakse Petseri

  • Koguneb Asutav Kogu

    Koguneb Estonia kontsertsaalis. Kaks olulist seadust (ettevalmistus)
    1. Maaseadus (kes tulevad sõtta saavad maad)
    2. Põhiseadus
  • Landeswehri sõda

  • Võnnu lahing

    Toimus Saksa Landeswehri ja eestlaste vahel, eestlased saavutasid võidu. Tänapäeval tähistame 23. juunil võidupüha.
  • Tartu rahu läbirääkimised

    Esimene küsimus oli piiri osas. Siis arutati majandusküsimusi: Eesti ei ole osa tsaari Venemaa võlgadest, Eesti saab osa tsaari Venemaa kullast, evakueeritud varade tagastamine Eestile (tänapäevani pole täidetud), lubati soodsaid kaubanduslepinguid, Venemaa ütleb lahti suvenääri õigustest Eestile.
  • Relvarahu

  • Tartu rahu

  • Molotovi-Ribbentropi või ka Hitleri-Stalini pakt

    Molotovi-Ribbentropi või ka Hitleri-Stalini pakt
    Saksamaa ja Nõukogude Liidu mittekallaletungileping, mille salaprotokoll jaotas mõjusfäärid Ida-Euroopas. Balti riigid, Soome, Ida-Poola ja Bessaraabia jäid Nõukogude Liidu, suurem osa Poolast Saksamaa mõjusfääri.
  • Saksamaa ründab Poolat

  • Nõukogude Liit ründab Poolat

    Poola purustati vähem kui kuuga, Poola riik likvideeriti ning jaotati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Eesti kuulutas end antud sõjas neutraalseks. Eesti pidi Orzeli alvelaeva interneerima, kui 17. sept Orzeli seltskond põgeneb Eesti sadamast. NL süüdistab Eestit, et ei suudeta neutraalseks jääda.
  • Vastastikuse abistamise lepingud

    Vastastikuse abistamise lepingud
    Septembri lõpus sundis Nõukogude Liit Balti riikidele peale vastastikuse abistamise lepingud. Äsjane Poola saatus silme ees, alistusid Balti riikide valitsused NSV Liidu survele, seda vaatamata sõjavägede isikkoosseisu ning elanikkonna võitlusvalmidusele. Eestisse, Lätisse ja Leedusse paigutati Nõukogude sõjaväebaasid.
  • Esimesed väed saabuvad Eestisse

    Eestisse saabub umbes 25 000 meest (baaside lepe kohaselt), mida on väga palju, sest Eestis ise oli 15 000 meest (25 000 oli Stalini järeleandmise tõttu, alguses plaaniti 30 000)
  • Leping Saksa kodanike ümberasustamise kohta

    Septembri lõpus sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit kokkuleppe Saksa kodanike ja saksa päritolu elanike Saksamaale ja tema huvipiirkodandesse ümberasustamise kohta.
  • Hitleri kõne (ametlik teadaanne ümberasumisest)

    Ümberasumisest andis ametlikult teada Adolf Hitler oma kõnes, mis oli pühendatud sõjas Poolaga saavutatud võidule, Saksa Riigipäevas 6. oktoobril 1939. Saksamaa lootis ümberasustamisega alustada võimalikult kiiresti, kuid see venis oktoobri keskpaigani, kui Eesti Vabariik ja Saksamaa sõlmisid kokkuleppe baltisakslaste Saksamaale ümberasumise kohta. 1939. a oktoobrist kuni 1940. a maini lahkus Eestist u 14 000 inimest.
  • Talvesõda

    Talvesõda
    Nõukogude Liit ründab Soomet, algab Talvesõda. Eesti kuulutas end sõjas neutraalseks. NSV Liit kasutas Eesti lennuvälju Soome pommitamiseks (rikkus Eesti neutraliteeti) Neutraliteedist tulenevalt takistas Eesti vabatahtlike minekut Talvesõtta, sellest hoolimata jõudis Soome palju Eesti vabatahtlikke.
  • Nõkogude Liidu ultimaatum

    Nõukogude Liit Eestile, Lätile ja Leedule sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide maalelubamist ja sovetimeelsete valitsuste ametisseseadmist. Tallinn ja Eesti põhjarannik olid juba 14. juunil Balti laevastiku poolt blokeeritud.
  • Eesti okupeeriti

    Eesti okupeeriti vastavalt pealesunnitud „Narva diktaadile” ja Uluotsa valitsus astub tagasi.
  • Andrei Ždanov saabub Eestisse

    Andrei Ždanov saabub Eestisse
    Tuleb võimuülevõtmist lavastama.
  • Juunipööre

    Juunipööre
  • USA teatab, et ei toeta muutusi Balti riikides

    USA teatab, et ei toeta muutusi Balti riikides
  • Eesti inkorporeeriti liiduvabariigina NSV Liitu.

    Eesti inkorporeeriti liiduvabariigina NSV Liitu.
    Eesti ühiskonnakorraldus, majandus ja kultuurielu ühtlustati Nõukogude Liidus kehtivaga. Kogu omand natsionaliseeriti hakatakse rakendama plaanimajandust, talu ülempiir 30 ha. Kultuuris sunniti peale kommunistlikku ideoloogiat,
    2 ajalehte: Noorte Hääl ja Rahva Hääl
    1940. a sügisel tuli käibele NSV Liidu rubla. Sovetiseerimise käigus kadus võimude lahususe põhimõte.
  • Massiküüditamine

    Massiküüditamine
    Tuldi öösel süütute inimeste majja. Valdav osa naised, lapsed ja vanurid (abikaasad juba varem arreteeritud). Toimus valdavalt linnades (teine massiküüditamine maal)
  • Saksamaa ründab Nõukogude Liitu

    Saksamaa sõjaplaanides oli Eesti hõivamisel teisejärguline koht väegrupi Nord ülesannete seas. Väegrupi ülesandeks Eestis oli vallutada Balti laevastiku baasid Paldiskis, Tallinnas ja Lääne-Eesti saartel.
  • Suvesõda

    Suvesõda
    Sakslased Eesti alal. Stalinkuulutab välja põletatud maa tehnika.
    Kuulutatakse välja mobilisatsioon (sõjaväe ealised mehed värvatakse sõjaväkke, need, kes ei soovinud alluda läksid metsa → metsavennad).Nende eesmärk oli hävituspataljoni tegevuse peatamine, vabastada võimalikult palju territooriumi punaste käest enne kui sakslased tulevad. Kui sakslased saabuvad (võeti vastu kui vabastajaid) eeldatakse, et nad tunnistavad Eesti omariiklust, sakslased kehtestavad Saksa okupatsiooni.
  • Eesti SS-leegion

    Eesti SS-leegion
    Alustati Eesti SS-leegioni moodustamist. Paljudel kutsealustel õnnestus põgeneda Soome, kus nad asusid Soome armee teenistusse (soomepoisid).
  • Mobilisatsioon (keegi ei taha enam Saksa sõjaväkke)

    Viiakse läbi mobilisatsioone, läheb kehvasti, keegi ei taha enam Saksa sõjaväkke, põgenetakse Soome.
  • Märtsi pommitamine

    Märtsi pommitamine
  • Sinimägede lahingud

    Sinimägede lahingud
    Punaarmee katsed Sinimägedes läbi murda tõrjuti väga ohvriterohke võitluse tulemusena.
  • Soomepoiste tagasitulek

    Soomepoiste tagasitulek
  • Sakslased teatavad Uluotsale, et jätavad Eesti maha

    Uluots peaministriks, moodustatakse valitsus, Riigi Teataja (ministrite nimed), ei loodetud EV taastada, kuid juriidiliselt tuli valmis olla, Otto Tief (Uluots pääses minema, teised saadi kätte ja pandi vangi), Pika Hermanni torni sini-must-valge lipp
    Inimeste valikud: kas jääda või lahkuda?
  • Heisatakse Punaarmee lipp Pika Hermanni torni

    Heisatakse Punaarmee lipp Pika Hermanni torni
    Eesti jaoks on sõda läbi 1944
  • Sõja lõpp