-
Riikide Üldkogu kutsuti kokku, et tegeleda Prantsusmaa finantskriisiga, kuid see tõi esile sügavad lõhed kolme seisuse (klerus, aadlikud ja lihtrahvas) vahel. -
Pärast seda, kui oma koosolekuruumist välja jäeti, kogunesid kolmanda seisuse, mis esindas lihtrahvast, liikmed tenniseväljakul ja vandusid mitte laiali minna enne, kui on loodud uus põhiseadus. -
Bastille’i vangla, mida peeti kuningliku türannia sümboliks, vallutasid Pariisi revolutsionäärid, märkides revolutsiooni pöördepunkti ja saades Prantsuse rahvuspühaks (Bastille’i päev). -
Rahvuslik Konstitueeriv Assamblee kaotas feodalismi, vabastades talupojad pärisorjusest ja mõisamaksudest, ning kuulutas välja Inimese ja Kodaniku Õiguste Deklaratsiooni, kuulutades vabadust, võrdsust ja vendlust põhimõteteks. -
Tuhandeid naisi, kes olid mures leiva nappuse ja kõrge hinna pärast, marssisid Pariisist Versailles’le, nõudes kuningliku perekonna naasmist Pariisi, mis oli võimuvahetuse ja radikaalsete reformide oluline märk. -
See seadus reorganiseeris Prantsusmaa Katoliku Kiriku, muutes selle riigi haruks ja tekitades olulist konflikti revolutsionääride ja religioossete järgijate vahel. -
Kuningas Louis XVI ja tema perekond üritasid Prantsusmaalt põgeneda, kuid nad tabati Varennes’is. See sündmus õõnestas tugevalt kuninglikku usaldusväärsust ja eskaleeris pingeid. -
Kartes, et välismaised ja kuningameelsed armeeüksused ründavad Pariisi ja vabastavad vangistatud kuninga, ründasid revolutsioonilised rahvahulgad Pariisi vanglaid ja massakreerisid tuhandeid kahtlustatavaid kuningameelseid. -
Vandenõus ja riigireetmises süüdistatuna giljotineeriti Louis XVI, märkides Prantsuse monarhia lõplikku lõppu ja viies revolutsiooni veel radikaalsematesse faasidesse. -
Maximilien Robespierre’i ja Avaliku Ohutuse Komitee juhitud perioodi iseloomustasid äärmuslikud meetmed Prantsusmaa vaenlastest puhastamiseks ja riigi kaitsmiseks välisründajate eest, mille tulemusel hukati tuhandeid inimesi.