-
Riikide Üldkogu kutsuti kokku, et tegeleda Prantsusmaa finantskriisiga, kuid see tõi esile sügavad lõhed kolme seisuse (klerus, aadlikud ja lihtrahvas) vahel.
-
Pärast seda, kui oma koosolekuruumist välja jäeti, kogunesid kolmanda seisuse, mis esindas lihtrahvast, liikmed tenniseväljakul ja vandusid mitte laiali minna enne, kui on loodud uus põhiseadus.
-
Bastille’i vangla, mida peeti kuningliku türannia sümboliks, vallutasid Pariisi revolutsionäärid, märkides revolutsiooni pöördepunkti ja saades Prantsuse rahvuspühaks (Bastille’i päev).
-
Rahvuslik Konstitueeriv Assamblee kaotas feodalismi, vabastades talupojad pärisorjusest ja mõisamaksudest, ning kuulutas välja Inimese ja Kodaniku Õiguste Deklaratsiooni, kuulutades vabadust, võrdsust ja vendlust põhimõteteks.
-
Tuhandeid naisi, kes olid mures leiva nappuse ja kõrge hinna pärast, marssisid Pariisist Versailles’le, nõudes kuningliku perekonna naasmist Pariisi, mis oli võimuvahetuse ja radikaalsete reformide oluline märk.
-
See seadus reorganiseeris Prantsusmaa Katoliku Kiriku, muutes selle riigi haruks ja tekitades olulist konflikti revolutsionääride ja religioossete järgijate vahel.
-
Kuningas Louis XVI ja tema perekond üritasid Prantsusmaalt põgeneda, kuid nad tabati Varennes’is. See sündmus õõnestas tugevalt kuninglikku usaldusväärsust ja eskaleeris pingeid.
-
Kartes, et välismaised ja kuningameelsed armeeüksused ründavad Pariisi ja vabastavad vangistatud kuninga, ründasid revolutsioonilised rahvahulgad Pariisi vanglaid ja massakreerisid tuhandeid kahtlustatavaid kuningameelseid.
-
Vandenõus ja riigireetmises süüdistatuna giljotineeriti Louis XVI, märkides Prantsuse monarhia lõplikku lõppu ja viies revolutsiooni veel radikaalsematesse faasidesse.
-
Maximilien Robespierre’i ja Avaliku Ohutuse Komitee juhitud perioodi iseloomustasid äärmuslikud meetmed Prantsusmaa vaenlastest puhastamiseks ja riigi kaitsmiseks välisründajate eest, mille tulemusel hukati tuhandeid inimesi.