-
Sündis troonipärija kolmanda pojana, mistõttu polnud tal erilist väljavaadet kuningaks saada. Kui Louis XVI 1774. a troonile tõusis, oli riigi majandus halvas seisus.
-
Louis XVI sõlmis Prantsusmaa liidu USA-ga ja toetas viimast sõjas Suurbritannia kuningriigi vastu, kuid ei saavutanud midagi peale uute võlgade.
-
Kuningas sai aru, et maksusüsteem ei õnnestu ümber korraldada ilma seisusliku esinduskogu toetuseta. 1787. aastal otsustas ta taaselustada kõrgaadlikke koondava notaablite assamblee. Neile esitati reformiprojekt, mis bägi muu hulgas ette ühtse mas- ja tempelmaksu kehtestamise.
-
Hiiglaslikud raheterad tapsid kariloomi ja isegu oliivi- ja viinapuud, lumi sulas alles aprillis. Leica hind jõudis seninägematute kõrgusteni ning mitmel pool puhkesid mässud.
-
Notaablid ütlesid, et neil pole õigust kehtestada ühtset maa- ja tempelmaksu ja et uusi makse saab kehtestada vaid kõigi seisuste esinduskogu-generaalstaadid. Kuningal ei jäänud muud üle kui generaalstaadid 1789. aastaks kokku kutsuda. -
Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks.
-
Juulis nimetati Rahvuskogu ümber Asutavaks Koguks, rõhutades eesmärki luua uus poliitiline süsteem. -
algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused ning selle kulminatsiooniks kujunes Bastille kindlusvangla vallutamine kaks päeva hiljem.
-
Prantsuse Revolutsiooniks nimetatakse aastatel 1789-1799 toimunud pöördelisi sündmusi, millekäigus asendati Prantsusmaa senine poliitiline ja sotsiaalne korraldus uuega. Suurte muutuste kaasa toomise tõttu koos vana korra lagunemisega lõppes varauusaeg ning algas uusaeg. Rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused.
-
otsustati kaotada kõik feodaalkoormised ja kirikumaksud, sealhulgas ka kümnis, ning vastu võtta inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. Deklaratsioon- pidulik avaldus. -
Võeti vastu ka "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", millest sai kodanikuvabaduste etalon.
-
-
Kuningas ei leppinud oma võimu vähendamisega ning otsustas 1791. aasta juunis Prantsusmaalt salaja põgeneda, et koos teiste emigrantidega revolutsioonis vastu võidelda. Lossi jättis ta maha manifesti, mis kritiseeris teravalt revolutsiooni. Ent ühes postijaamas tundis postimeister teenriks riietatud Louis’i ära, sest oli tema pilti näinud riigivõlakirjadel. Kuningas toodi häbiga Pariisi tagasi ja hoiti teda oma lossis vangis. -
võttis Asutav Kogu vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni, mis määras täidesaatva võimu peaks endiselt kuninga. Prantsusmaast pidi saama konstitutsiooniline ehk põhiseaduslik monarhia, kus kuninga võim on piiratud. Põhiseadus andis seadusandliku võimu ühekojalisele Seadusandlikule Kogule.
-
Kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: föjaanid, žirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka Jakobiinide klubi.
-
Prantsuse valitsus otsustas rünnakut ennetada ja kuulutas Austriale sõja. Ent vana korra ajast pärit armee sai austerlastelt lüüa. -
Revolutsiooni kolmas rahvaesindus Rahvuskonvent
-
Seaduslik Kogu peatas kuninga volitused ja 21. septembril kuulutati välja vabariik. Hakkas kehtima revolutsiooniline kalender.
-
Hukati kuningas giljotiinil, kuna emigrandid ja välisriigid tegutsesid aktiivseltrevolutsiooni tagasipöördumise nimel. Kuninga hukkamine viis aga Prantsusmaa sõtta nii kodus kui ka võõrsil. -
-
-
Jakobiinid koostasid uue põhiseaduse. See oli tunduvalt liberaalsem kui varasem, kuna kaotas varanduslikud tsensused, lastes kõigil Prantsusmaa meessoost kodanikel hääletada, talupoegadele jagati väikese tasu eest maad ning tehti ka muid lihtrahvast soosivaid muudatusi.
-
Tapeti üks jakobiinide peaideolooge(väljendaja/kaitsja) ning terroripoliitika tuliseid toetajaid Jean-Paul Marat. Tapjaks oli noor žirondiinineiu Charlotte Corday, kes uskus, et ta tappis koletise.
-
Marie Antoinette oli Prantsusmaa ja Navarra kuninganna. 14-aastaselt abiellus ta tulevase Prantsusmaa kuningaga Louis XVI-ga. Antoinettel lõikas valvur maha Marie juuksed ning sidus ta käed selja taha. Ta toimetati spetsiaalses kärus läbi Pariisi giljotiini juurde. Ta maeti massihauda tänapäeva Madeleine'i kiriku lähedale. Rohkem kui 20 aastat pärast Antoinette'i surma, kaevati tema põrm üles ning maeti Saint Denis' basiilika krüpti, mis oli traditsiooniline Prantsuse monarhide viimne puhkepaik.
-
Arreteeriti Rahvuskonvendi saadikuid Robespierre’i ja hulati koos oma 115 toetajaga -
Arreteeriti Robespierre’i ja ka tema mitmed lähikondlased, kuid sellega polnud riigipööre veel siiski lõppenud, kuna Robespierre'ile jäi ustavaks Pariisi Kommuun. Ka paljud sõjaväeosad asusid tegutsema tema vabastamise nimel. Kuid konvendi toetuse kaotanud Robespierre mõistis ilmselt, et võitlus on juba kaotatud, ning keeldus parlamendi vastu relvajõudu kasutamast. Nii võeti ta sama päeva õhtul uuesti kinni ning hukati järgmisel. -
Direktooriumi eesmärk oli leida kesktee vaenulike jakobiinide ja kättemaksuhimuliste monarhistide vahel. Vaja oli taastada kord, aga samas säilitada revolutsiooniga võidetud võrdsus ja vabadus. See ül. langes revolutsioonisõdades silma paistnud noorele kindralile Napoléon Bonaparte’ile.
-
Kuna sõda Inglismaa ja Austriaga aina venis otsustas valitsus Austria purustada.
-
Napoleoni sissetung Itaaliasse
-
Taas tekkis oht, et võimule tulevad rojalistid, sedakorda juba kindral Pichegru abil ja võimalikul juhtimisel, kindral oli varem revolutsiooni toetanud, nüüd aga selle reetnud. Kuid Napoleoni abil ja Augereau otsesel osalusel Pichegru vandenõu paljastati ning selle juhid arreteeriti. Rojalistid eemaldati Viiesaja Nõukogust ning valitsusaparaat muutus tunduvalt vasakpoolsemaks.
-
Direktoorium otsustas koos välisminister Talleyrandiga saata Napoleoni Egiptusse, et saada seeläbi endale oluline positsioon idamaades ning kontrollida teatud määral ka Indiasse viivaid kaubateid ning tekitada meelehärmi inglastele. Prantsuse väed tungisid Egiptusesse. -
Napoleon sisenes Vanemate Nõukokku ning pidas kõne, kus viitas jakobiinide vandenõule ning nõudis Seadusandliku Korpuse väljaviimist Pariisist, et vähendada võimalust rahva sekkumiseks asjade käiku. Tema tegevus ei avaldanud siiski erilist muljet. -
Toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks.