Prantsuse revolutsioon

By mikk savi

  • Louis XVI

    Louis XVI tõusis sellel aastal troonipärijaks.

  • Notaablite assamblee

    Kuningas sai aru, et maksusüsteemi ei õnnestu ümber korraldada ilma seisusliku esinduskogu toetuseta. 1787. aastal otsustas ta taaselustada kõrgaadlikke koondava Notaablite assamblee.

  • Torm

    Maad ähvardas näljahäda, sest eelmise aasta saagi oli hävitanud 1788. a juulis maad tabanud ränk torm.

  • Prantsuse revolutsioon algus

  • Generaalstaatide kokkukutsumine

    Kuningal ei jäänud muud üle kui generaalstaadid 1789. aastaks kokku kutsuda.

  • aadliseisus

    1. aastal kaotati ka aadlsisus ning keelati aadlitiitlite kasutamine.

  • põhiseaduslik monarhia

    1. aasta suveks oli uue põhiseaduse projekt valmis. Prantsusmaast pidi saama konstittutsiooniline ehk põhiseaduslik monarhia, kus kuninga võim on piiratud. Põhiseadus andis seadusandliku võimu ühekojalisele Seadusandlikule kogule.

  • kuninga põgenemine

    Kuningas ei leppinud oma võimu vähendamisega ning otsustas 1791. aasta juunis Prantsusmaalt põgeneda, et koos teiste emigrantidega revolutsiooni vastu võidelda.

  • Sõda Austriaga

    Euroopa tähtsamad monarhistlikud riigid Austria, Preisi ja Suurbritannia kartsid revolutsiooni levimist ning hakkasid tegema ettevalmistusi selle mahasurumiseks. 1792. aasta aprillis otsustas Prantsuse valitsus rünnakut ennetada ja kuulutas Austriale sõja.

  • Jakobiinide diktatuur

    Jakobiinide valitsusaeg oli revolutsiooni kõige radikaalsem ja verisem etapp. 1792. a sügisel, kui vaenuväed lähenesid Pariisile, mõistsid kiiruga moodustatud rahvakohtud surma 1200 vangi, et nad ei saaks vasturevolutsiooniga ühineda.

  • Vabariik

    Sõtta astus Preisi kuningriik ja ühiselt kuulutati, et pariis hävitatakse, kui keegi peaks Louis´d või ta perekonda puudutama. Tulemus oli vastupidine. Seadusandlik kogu peatas kuninga volitused ja 21. septembril kuulutati välja vabariik.

  • Üldmobilisatsioon

    Prantsusmaa oli 1793. a kasutusele võtnud üldmobilatsiooni, samaskui teised riigid olid jäänud truuks tradistsioonilinse palgaarmeele. Nii oli prantslastel sageli suur arvuline ülekaal, näiteks 70 000 austerlaste vastu suutis Napoleon välja panna 200 000 meest.

  • kuninga hukkamine

    1. jaanuaril 1793. aastal hukati kuningas giljotiinil. Kuninga hukkamine viis aga Prantsusmaa sõtta nii kodus kui ka võõrsil. Kriisiolukorras haarasid võimu radikaalid, kes viisid ellu teise revolutsiooni.

  • Napoleoni võimuletulek

    Robespierre´i hukkamine tähistas radikaalse revolutsiooni lõppu ja stabiilsema perioodi algust. Jakobiinide klubi suleti ja Rahvapäästekomitee likvideeriti. 1795. a moodustati viiest liikmest koosnev valitsus ehk Direktoorium. Napoleonist sai Prantsusmaa juht.

  • Prantsuse revolutsioon lõpp

    Napoleonis hakati nägema meest, kes suudab tagada nii riigi sisemise stabiilsuse kui ka välise au. 1799. a korraldas ta riigipöörde, kukutas Direktooriumi ning kuulutas end riigi esimeseks konsuliks. Revolutsioon oli sellega lõppenud ning Prantsusmaaa pöördus taas ainuvalitsuse juurde.

  • Religioon

    Napoleon loobus revolutsiooniaegsest uuest religioonist ning jõudis kokkuleppele katoliku kirikuga. Seda oli vaja selleks, et lepitada traditsioonidest kinni hoidvaid lõuna- ja läänepiirkondi. 1801. a sõlmis ta paavstiga konkordaadi ehk kokkuleppe. Katoliiklus tunnistati enamiku prantslaste usuks, ent kalvinistidele kindlustati usuvabadus.

  • Relovutsioonisõdade lõpp

    Revolutsiioni lõppesid kui Napoleon sõlmis 1801. a rahulepingu Austriaga ning 1802. a Suurbritanniaga.

  • Riigireform

    Napoleoni survel tehti 1803. a riigireform, millega vaimulikud territooriumid ja sõltumatud pisivaldused suuremate külge.

  • Tsiviilkoodeks

    Reformide üldine eesmärk oli valitsemist tsentraliseerida ja kaasajastada. 1804. a võeti vastu tsiviilkoodeks, mis asendas umbes 350 kohalikku seaduskoodeksti, mille järgi Prantsusmaal oli seni õigust mõistetud.

  • keisririik

    1804.a võeti vastu järjekordne põhiseadus, millega Prantsusmaa kuulutati keisririigiks ehk impeeriumiks, mida valitseb Bonaparte´i dünastia. Napoleoni uueks ja uhkeks tiitliks sai ,,Prantslaste keiser Napoleon I''. Nii taastati Prantsusmaal ametlikult pärilik monarhia.

  • koolide loomine

    Hariduse valdkonnas oli Napoleoni kõige suuremaks ette­võtmiseks keskkoolide ehk lütseumide võrgustiku loomine, selle eesmärk oli tulevasi riigiametnikke kõrgkooliõpinguteks ette valmistada. Lütseumi­haridus oli ilmalik ning poisid allutati rangele sõjaväelisele distsipliinile. Tüdrukud pidid seevastu õppima kloostrikoolides, kus õpetati usku ja kuulekust. Napoleon kirjutas, et „tüdrukud ei peaks mõtlema, vaid uskuma“, ning käskis hoolitseda selle eest, et nad ei õpiks ladina ega muid võõrkeeli.

  • Austrlitzi lahing

    Napoleoni uus sõjakäik Euroopas kulges ülimalt edukalt. 1805. a prustas ta Austrlitzi lahingus Austria-Venemaa ühisarmee, vallutas Viini ning sundis Austria keisri Kapituleeruma.

  • Trafalgari lahing

    Napoleon hakkas ehitama suurt laevastikku milles britid nägid ohtu oma julgeolekule. 1803. a alustas Suurbritannia uuesti sõjategevust. Napoleon kaalus armee saatmist Suurbritanniasse, ent tema laevastik sai Trafalgari merelahingus 1805. a brittidelt hävitavalt lüüa.

  • Berliini okupeerimine

    1. a hävitas ta Preisi armee ja okupeeris Berliini.

  • kontinentaalblokaat

    Peale Trafalgari lahingut püüdis Napoleon britte põlvili suruda kontinentaalblokaadiga, keelates oma kontrolli all olevates Euroopa maades igasuguse kaubavahetuse Suurbritanniaga.

  • Reini liit

    1. a lahkusid ametlikult Saksa-Rooma keisririigist ning moodustasid Reini liidu.

  • Tilsti rahu

    1. a lõid prantslased ka Vene armeed ning sundisid keiser Alexander I-le peale Tilsti rahu, millega Venemaa sunniti liituma Prantsusmaaga Suurbritannia vastu. Poola loodi Prantsusmaast sõltuv Varssavi hertsogiriik. See oli Napoleoni võimu kõrghetk.

  • salalepping

    Venemaa ei olnud rahul Tilsti rahu tingimustega ning sõlmis 1812. a aprillis Prantsusmaa-vastase salaleppe Suurbritannia ja Rootsiga.

  • Sõjakäik Venemaal

    Napoleon mobiliseeris hiiglasliku sõjaväe ning tungis 1812. a üle Venemaa piiri. Venelased taganesid Moskva lähedale laagrisse ning keeldusid rahuläbitääkimistest. Hiigelarmeed oli raske varustada ning Prantslased olid sunnitud taanduma. Tagasi üle Venemaa piiri jõudis vähem kui 100 000 meest.

  • Rahvastelahing

    1. a sõlmisid Preisi, Venemaa, Suurbritannia, Rootsi ja Austria nüüd juba kuuenda Prantsusmaa-vastase koalistiooni, mille ühendvägedelt sai Napoleon Leipzigi all toimunud Rahvastelahingus.

  • Napoleoni troonist loobumine

    Liitlased pakkusid prantslaste keisrile soodsat rahulepingut, ent too keeldus ja jätkas nüüd juba lootusetut võitlust. 1814 a vallutasid liitlased Pariisi ja sundisid Napoleoni troonist loobuma. Endine keiser saadeti vahemerel asuvale Elba saarele maapakku.

  • ,,Euroopa kontsert´´

    1. a Viini kongressil loodi ,,Euroopa kontsert´´, kus juhtivad riigid ehk ,,dirigendid´´ hakkasid ühiselt tegutsema selle nimel, et ükski riik ei kasvaks nii suureks, et hakkaks teiste iseseisvust ohustama.

  • Napoleoni surm

    Napoleonil õnnestus 1815. a troonile tagasi saada. Ta pakkus rahu, ent Euroopa riigid ei saanud teda enam usaldada ning nende kogutud ühendvägi purustas Prantsuse armee Waterloo lahingus. Belgias. Napoleon saadeti kaugele Lõuna-Atlandil asuval Ppha Helena saarele, kus ta 1821. a suri