-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastas tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maa põrkus kokku teise taeva kehaga, tulemuseks tekkis kuu. -
Atmosfäär koosnes veest, metaanist, väävlist ja muudest mittehingatavatest gaasidest.
-
Meredes arenesid kõige algsemad eluvormid. Tekkisid mikroorganismid, tsüano- ja purpurbakterid ning ka vetikad. Arhaikumi ajastust on säilinud mitmesugusi bakterifossiile. -
-
Peamised gaasid, mida õhus võis näha oli vesi (aurustunud),süsihappegaas ja lämmastik. Hiljemalt hakkas kogunema atmosfääri ka hapnikku.
-
Õhk komposeerub järgnevatest gaasidest: N2 - 78%, O2 - 21%, Argon - 0.9%, CO2 - 0.036%
-
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suureneb hapniku sisaldus atmosfääris ning ookeanide pinnakihis. Sellel ajal oli ka Maa mitmeid kordi jäega kaetud. -
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis on olemas ka tänapäeval. Suurt evolutsiooni kutsutakse kambriumi plahvatuseks, kus tekkisid käsnad, ainuõõsse, käsijalgsed ja limused. -
-
-
Soojades troopikameredes elas liikide rikkas elustik. Tekkisid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi lõpu poole tuli peale jääaeg, mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise ning ilmusid uued maismaad. -
Kujunesid soojades meredes meretaimestikku rifid, ujusid primitiivsed kalad. Peale taimi hakkasid ka esimesed loomad maismaad asutama. -
Meredes elas rikkalik põhjaelustik. Kalad kasvasid suureks ja olid toiduahel tipus ning domineerisid enamikke veekogusi. Maismaataimestik oli veel vilets, aga siiski perioodi lõpu paiku jõudsid tekkida ka esimesed metsad. Lisandusid metsadele ka esimesed kahepaiksed. -
Maismaad katsid võimsad metsad, millest kujunesid läbi pika aja kivisöelademed. Maismaal olid lülijalgsed, lendavad putukad ja ka esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner, mis kandis nimetust Pangea ning seda ümbritsev hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri keskel oli kõrvetavalt kuum kõrb. Maismaaloomastikus olid domineerivaks jäänud roomajad, kes suutsid sellisted keskkondades ellu jääda. Tekkisid paljasseemnetaimed, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes maailma suurima väljasuremisega, kus hävis ligi 95% kõikidest Maad asustanud liikidest. -
-
Algul oli liigivaene elustik, Triiase ajastu keskpaigas tekkisid esimesed dinosaurused ning taaskordne väljasuremine andis neile võimaluse saada peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad ning meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Juura ajastul ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.Ookeanides elas palju merilisi roomajaid ning juba tänapäevast tüüpi kalu. Tihedalt kaetud paljasseemnetaimedest koornevad metsad. -
Esimesed õistaimed, mis leidsid palju edukust ning hakkasid domineerima maismaataimestikku. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpuajalises massilises väljasuremises hävisid kõik dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Põhjuseks peetakse suure meteoriidi kokkupõrget planeet Maaga. -
Pärast suurt väljasuremist hakkas kiire lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad levivad laiemalt. Vaalade eellased asusid elama meredes ja ilmusid esile esimesed primaadid. Tänu jahedamale temperatuurile muutusid valdavaks heitlehised taimed. -
-
Mandrite asetus, loomad ja taimestik võtab tänapäevasega sarnase kuju. Aafrikas arenesid välja varajased hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenes. -
Ajastu alguses ilmnesid inimese vahetud eellased, kes olid perekond Homo esindajad. Kvaternaari ajastul on välja surnud palju imetajaid ja linnuliike, mis olid kohanenud eelmise ajastu keskkonnale.