Üldtantsupidu

I üldtantsupidu

1934

Esimeseks üldtantsupeoks peetakse 1934. aastal Eesti mängude raames toimunud suure tantsijate arvuga rahvatantsu etteasteid. Vähim rahvatantsijaid, alla tuhande, osales toimunutest III üldtantsupeol. Nõukogude-aegsetest pidudest III–VI üldtantsupidu kandsid rahvakunstiõhtute nimetust. Enim osalejaid – üle 10 000 – oli XIX üldtantsupeol.

II üldtantsupidu

1939

II üldtantsupidu peeti 16.–18. juunini 1939. aastal toimunud II Eesti mängude raames. Tallinnas Kadrioru staadionil toimunud tantsupeo üldjuhid olid Ernst Idla, Ullo Toomi ja Anna Raudkats.16. juunil, kui toimus Eesti mängudel osalejate sissemarss staadionile, kõndisid tantsijad kõige ees. Kavas olnud rahvatantsud kanti ette 18. juunil. Samal päeval oli tantsijatel ka kaks proovi. Tantsudega esineti Eesti mängude lõpetamise eel, pärast 400 m teatejooksu ja enne peaminister Kaarel Eenpalu kõnet.

III üldtantsupidu

1947

III üldtantsupidu toimus Tallinnas Kadrioru staadionil 27. juunil 1947.Peole registreeris 218 rühma 3221 tantsijaga. Tegelikult osales tantsupeol 840 tantsijat.Kokku esitati rahvakunstiõhtul 12 tantsu. Kõik tantsud olid eesti rahvatantsud. Ainsaks seatud tantsuks oli Anna Raudkatsi “Tuljak”. Staadionikujundeid ei tehtud, vaid tantsiti väikestes ringides või suures üleväljaringis.Hinnanguliselt jälgis pidu paarkümmend tuhat vaatajat.

IV üldtantsupidu

1950

Korraldajad kavandasid väga suurejoonelist laulupidu koos enneolematult rohkearvulise rahvakunstiõhtuga. Peole lubati kõik tantsijad, kes selleks vähegi soovi avaldasid – Tallinna saabus 2500 ebaühtlase tasemega tantsijat.1950. aasta peol esitati 16 tantsu. Lisaks folkloorsetele tantsudele kanti ette ka mitmeid autoritantse (nt Robert Roodi "Pillerkaarepolka"). Uute tantsude saamiseks korraldati autoritantsude konkurss, kuhu laekus 30 tantsukirjeldust.

V üldtantsupidu

1955

V üldtantsupidu (tollase nimetusega rahvakunstiõhtu) toimus 20.–21. juulini 1955 Tallinnas Kalevi Keskstaadionil. Alates sellest on kõik üldtantsupeod peetud Kalevi staadionil. V üldtantsupidu oli esimene kahe etendusega tantsupidu.
Osalejaid oli 3040, seega rohkem kui kõigil varasematel tantsupidudel.

VI üldtantsupidu

1960

VI üldtantsupidu toimus Tallinnas Komsomoli-nimelisel staadionil 19. ja 20. juulil 1960. Kandis ametlikku nime "Rahvakunstiõhtu". Ühtekokku toimus kaks etendust.

1. aasta pidu oli seniste rahvakunstiõhtutega võrreldes kõige rohkem tantsupeo nägu – esinesid vaid tantsijad ja võimlejad, keda saatsid rahvamuusikud. Loobuti varasemate rahvakunstiõhtute laulukooridest – esimest korda eristati selgemalt laulupidu ja tantsupidu.

VII üldtantsupidu

1963

VII üldtantsupidu oli üldtantsupidu, mis toimus Komsomoli-nimelisel staadionil 20. ja 21. juulil 1963. Pidu kandis nimetust ENSV I rahvatantsupidu. Ühtekokku toimus kolm etendust.
VII üldtantsupeol esines 88 sega-, 85 laste- ja 88 naisrühma kokku 3824 tantsijaga. Tantsijaid saatis 520-pillimeheline koondorkester, Tallinna Pioneeride Palee lastekoor, Tartu Kultuurihoone rahvakoor ja Rahvaloomingu Maja naisansambel.

VIII üldtantsupidu

1965

VIII üldtantsupidu toimus Tallinnas Komsomoli-nimelisel staadionil 16.–18. juulil 1965. Kandis ametlikku nime "Nõukogude Eesti 1965. aasta rahvakunstiõhtu". Ühtekokku toimus kolm etendust.Tantsupeol osales 82 segarühma, 84 naisrühma, 79 lasterühma ja esmakordselt 79 noorte segarühma. Lisaks esines peol kõnekoor ja 16 Värska ja Tartu leelotajat.[1]. Ühtekokku osales peol 5049 tantsijat ja saatjat.Peol kanti ette kokku 22 tantsu, millest kaeksa olid just selleks peoks loodud autoritantsud.

IX üldtantsupidu

1970

IX üldtantsupidu toimus Tallinnas Komsomoli-nimelisel staadionil 18. ja 19. juulil 1970. Kandis ametlikku nimetust "ENSV 1970. aasta vabariiklik rahvatantsupidu". Ühtekokku toimus kolm etendust.Esimest korda oli kunstiliseks juhiks Tartu Ülikooli rahvakunstiansambli juht Helju Mikkel. Seniste pidude üldjuht Ullo Toomi nimetati aujuhiks.

X üldtantsupidu

1973

X üldtantsupidu toimus Komsomoli-nimelisel staadionil 1973. aasta 30. juunil ja 1. juulil. Kandis ametlikku nime "ENSV 1973. aasta rahvatantsupidu". Ühtekokku toimus kolm etendust.
1970. aasta üldtantsupeo menu innustas korraldama pidusid tihedamini kui viie aasta tagant. "Selline vunk oli sees, et tahtsime rauda taguda nii palju, kui sai," ütles tagantjärele peo korraldusliku poole üldjuht Ilmar Moss.

XI üldtantsupidu

1975

XI üldtantsupidu oli üldtantsupidu, mis toimus Komsomoli-nimelisel staadionil 18.–20. juulil 1975. Ametlikult kandis pidu nimetust "Eesti NSV 1975. aasta rahvatantsupidu". Ühtekokku toimus viis etendust.
1975. aasta tantsupidu toimus üle kümne aasta taas koos laulupeoga. Selleks ajaks olid välja kujunenud konkreetsed rühmade liigid, mistõttu tuli tantsijail nüüd vähem tantse tantsida. Samas võimaldas liikidesse jaotamine joonistada murule üha rohkem ja keerulisemaid mustreid.

XII üldtantsupidu

1981

XII üldtantsupidu oli üldtantsupidu, mis toimus Komsomoli-nimelisel staadionil 3.–5. juulil 1981. Pidu kandis ametlikku nime "ENSV 1981. aasta rahvatantsupidu". Ühtekokku toimus viis etendust.Tantsupidu pidi harjumuspärast rütmi järgides toimuma 1980. aastal, kuid seoses olümpiaregati toimumisega otsustati lükata tantsupidu järgmisele aastale

XIV üldtantsupidu

1990

XIV üldtantsupidu toimus 29. juunist 1. juulini 1990. aastal. Kalevi keskstaadionil toimus ühtekokku neli tantsuetendust. See oli esimene tantsupidu pärast 1939. aasta pidu, mis toimus sinimustvalgete lippude all, ehkki Eesti Vabariik ei olnud veel juriidiliselt taastatud.
1990. aastast kehtib praegune tantsupidude numeratsioon, mis arvestab esimese peona 1934. aastal toimunud I Eesti mänge

XV üldtantsupidu

1994

XV üldtantsupidu oli üldtantsupidu, mis toimus 1.–3. juulil 1994 Kalevi keskstaadionil. Anti kolm etendust.
Esimest korda pärast 1939. aasta pidu tantsiti vaid eesti rahvatantse ja eesti autorite loomingut. Kavas oli 27 tantsu.
Taasiseseisvunud Eesti esimene tantsupidu algas I üldtantsupeo meenutusega. Tantsiti samu tantse, mis 1934. aastal ("Tüska polka", "Labajalg", "Tuljak").

XVI üldtantsupidu

1999

XVI üldtantsupidu toimus 2. – 4. juulini 1999. aastal Tallinnas Kalevi staadionil. Kolmel etendusel osales kokku 8059 tantsijat ja pillimängijat.[1] Etendusi käis vaatamas ligi 40 000 inimest.[2] Peo üldjuhid olid Maie Orav, Enn Madi, Angela Arraste ja Helle-Mare Kõmmus.

XVII üldtantsupidu

2004

XVII üldtantsupidu toimus 2. – 4. juulini 2004. aastal Tallinnas. Pidu kandis Tõnis Mäe laulu järgi nimetust "Las jääda ükski mets". Metsateemalise tantsupeo eel istutasid tantsupidulised koos teiste vabatahtlikega talgu korras Eesti metsadesse miljon puud.

XVIII üldtantsupidu

2009

XVIII üldtantsupidu toimus 3.–5. juulini 2009. aastal Tallinnas. Peoga, mille teema on "Meri", tähistati muuhulgas 75 aasta möödumist I üldtantsupeost. Peo mereteemalised vahetekstid kirjutas ja esitas Jaan Tätte. Kolmel etendusel käis kokku 33 900 pealtvaatajat

XIX üldtantsupidu

2014

XIX üldtantsupidu toimus Tallinnas Kalevi keskstaadionil 4.–6. juulil 2014.
Tantsupeo teema oli "Puudutus". Selle ideekavandi ja loo autor on Sten Weidebaum. Peo pealavastaja on Maido Saar ja muusikajuht Toomas Lunge.
Kokku anti kolm etendust:
4 juulil algusega kell 18
5 juulil algusega kell 11
6 juulil algusega kell 11
Tantsupeol osales 10 082 tantsijat 643 kollektiivist. Nende seas oli 210 välisesinejat 15 kollektiivist.
Kolmele tantsupeo etendusele väljastati kokku 34 365 piletit ja kutset.