-
Õpetatud Eesti Selts on eri rahvusteaduste esindajaid koondav selts. ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast.
-
"Kalevipoega" peetakse üheks eesti kirjanduse olulisemaks teoseks ning selle motiive on hiljem kasutanud mitmed kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud. Samuti oli teosel roll Eesti rahvusliku eneseteadvuse väljakujunemisel.
-
Pärnu Postimees on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Pärnumaal.
-
Mahtra sõda oli eesti talupoegade ja karistussalklaste vaheline kokkupõrge Juuru kihelkonnas Mahtra mõisas.
-
J. Köleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri.
-
-
Omavalitsuse seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt, kaotati mõisnike kodukariõigus, käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine avas eestlastele võimaluse käsitöö alal vabalt tegutseda
-
Pärisorjuse aegses Eestis oli teorent talupoegade tähtsaim kohustus mõisa ees. Teotööle lisandus loonusandam: osa talu põllumajanduslikust ja käsitöötoodangust.
Teotöö jagunes nädala- ja abiteoks, nädalategu omakorda rakmeteoks (mil mõisa tuli minna oma hobuse või härja ja rakendiga) ja jalateoks. Abitegu nõuti eelkõige mõisa toodangu viimiseks müügikohta ja ehitusmaterjalide kohaleveoks. -
Carl Robert Jakobsoni kolm propagandakõnet, mis toimusid 1868. ja 1870. aastal "Vanemuise" seltsis. Need kõned ilmusid ka 1870. aastal raamatuna.
-
Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode.
-
Eesti rahvusliku teatri esimene etendus "Saaremaa onupoeg" Vanemuises
-
Avati Eesti esimene raudteeliin (Paldiski–Tallinn–Narva ja edasi Peterburi suunas)
-
„Eesti Kirjameeste Seltsi püüdmine on, üleüldse kasulisi raamatuid Eestikeeli välja anda, et neid Saksakeele raamatute asemele astuda lasta, mis seni ajani pea ainsad hallikad olivad, kust Eestlased vaimuharimist saivad, ja selle läbi selle raskusele otsa teha, et iga Eestlane, kes täielisemat vaimu harimist nõudis, suure aja ja raha kuluga Saksakeele ära pidi õppima."
- Eesti Kirjameeste Seltsi Põhjuskiri, § 1.
-
Seltsi asutasid teiste seas Carl Robert Jakobson, Kristjan Erm, Anton Anson ja Jaan Otstavel. Nad võtsid eeskuju Tartu Vanemuise Seltsist. Seltsi nimi "Endla" võeti Friedrich Robert Faehlmanni müüdi "Endla järv ja Juta" järgi.
1875 hakkas seltsi juures tegutsema laulukoor Endla. Samal aastal etendati seltsi juures ka esimene näidend, kui põllumeeste seltsi ruumes kanti ette Lydia Koidula "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola".
