-
Kestus: 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi.
Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud.
Kujunevad algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. -
-
Maa põrkus suure taevakehaga ning tekkis Kuu -
Meredes hakkasid arenema algelised eluvormid.
Ladestutest on leitud vanimad teadaolevad stromatoliidid, mille sees on säilinud ka bakterifossiile -
-
Suurenes elutegevuse tagajärjel vees ja atmosfääris hapniku sisaldus.
Korduvalt oli Maa ulatuslikult jääga kaetud.
Aegkonna lõpust on leitud Ediacara elutik -
-
Toimus väga kiire evolutsioon, mida nimetatakse ka kambriumi plahvatuseks.
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis esinevad ka tänapäeval.
Kasvas vetikate hulk ning osadel elusolenditel arenes välj ka mineraalne toes -
-
-
hakkasid ilmuma esimesed maismaataimed.
Kliima on ajastu alguses soe, kuid lõppeb jääajaga, mille tagajärjel langes ookeanipind 100m võrra. See muutis mõned madalamad mered maismaaks ja see tõi endaga kaasa massilise mereelustiku väljasuremise. -
-
maismaad hakkasid asustama ka esimesed loomad, kelle hulgas olid ka tuhatjalgsed ja skorpionid -
-
Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad.
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik. Paljud kalad kasvasid väga suurteks ning nendest said tippkiskjad. -
-
Võimsad metsad, esimesed roomajad.
Ühelgi teisel ajastul ei tekkinud nii palju kivisütt kui karbonis. -
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mille sisealadel asus karmi kliimaga kõrb. Ülekaalus oli roomajad, kes suutsid sellises kliimas elada.
Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal ning meres luukalade oma.
Lõpus tuli ajaloo suurima väljasuremisega, kus kadus kuni 95% liikidest. -
-
Algusel elustik väga liigivaene. Esimesed dinosaurused, ilmusid ka esimesed imetajad. -
-
-
esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ka ookeanis elas hulgaliselt roomajaid. Enamus maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
Esimesed õistaimed, mis peagi hakkasid domineerima maismaataimestikus.
Ookean oli põhiliselt asustatud eri liiki karpidega.
Ajastu lõpul toimus taas suur väljasuremine, mille peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
Suur osa imetajatest elas maismaal, kuid vaalade eellasi leidus ka meres.
Ilmusid esimesed primaadid.
Alguses oli troopiline kliima, kuid lõpupoole muutus see jahedamaks.
Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid eelnevaid metsi. -
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase jume.
Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid.
Kliima Maal jahenes oluliselt, mille tagajärjel olid korduvad jäätumised ning poolustel kujunes jääkate. -
-
Ilmusid esimesed inimese vahetud eellased.
Suri välja palju imetaja- ja linnuliike, näiteks mammutid, moa.
Liikide väljasuremist seostatakse inimese mõjuga planeedi Maa elustikule. -
