-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkus suure taevakehaga.
-
Kestus 3,8 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
Kestus 2,5 mld kuni 0,542 mln aastat tagasi. Tekkisid mitmerakulised organismid. Tänu tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. -
-
Pehmekehaline (ilma skeletita) elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi. -
Kestus 0,542 mln kuni 0,1 mln aastat tagasi. Jagatakse kolmeks aegkonnaks: Kainosoikum, Mesosoikum, Paleosoikum. -
Toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. Toimus hulkraksete organismide kiire areng, ilmusid kõik tänapäevased organismide grupid. Elu arenes meres ja liikus maismaale. Maismaad katsid suured metsad. -
-
-
Kestus 542 kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kiire evolutsioonil tõttu nimetatakse seda "Kambriumi plahvatuseks". Kasvas planktiliste vetikate hulk, nemad ka toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid selgrootute rühmad. -
Kestus 485 kuni 443 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpul kiire kliima jahenemine, lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes 100 m võrra, muutis madalmered kuivaks maismaaks. Mereelustik massiliselt suri välja ookeani alanemise tõttu. -
Kestus 443 kuni 419 mln aastat tagasi. Kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestus 419 kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad kasvasid väga suureks ning olid tol ajal tippkiskjad. Tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Kestus 350 kuni 300 mln aastat tagasi. Maismaal võimsad metsad, kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Sellel geoloogilisel ajastul tekkis kõige rohkem kivisütt. Maismaal elas lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
Kestus 300 kuni 250 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala kaetud kõrbega, karm kliima. Maismaaloomastikus ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukaade osakaal. Lõppes suurima väljasuremisega, kadus 95% Maad asustanud liikidest. -
Kestus 252 kuni 66 mln aastat tagasi. -
-
Kestus 250 kuni 200 mln aastat tagasi. Elustik liigivaene, liikide taastumine võttis 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Kestus 200 kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosnevast metsaga. -
Kestus kuni 145 kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, hakkasid domineerima maismaataimestikku. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad ja linnuliigid. Meteoriidiplahvatuste tõttu tekkis jälle väljasuremine. Hävinesid dinosaurused ja merelised roomajad jt. -
Kestus 66 kuni tänapäevani. -
Kestus 66 kuni 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad muutusid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamus imetajad maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses kliima soe ja niiske, seejärel kliima jahenes ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, preeriad ja savannid mis asendasid seniseid metsi. -
-
Kestus 23 kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Kliima jahenes, tõi korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Kestus 2,5 kuni tänaseni. Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, evolutsioon algas Aafrikas ja neist tekkis tänapäeva inimene Homo Sapiens. On välja surnud palju imetajaid ja linnuliike. Väljasuremise põhjuseks kahtlustatakse inimesi.
