-
Kestvus on 4.6 miljardit aastat tagasi kuni 4 miljardit aastat tagasi. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, siis atmosfäär ja ookeanid. Sellest ajast on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
-
Umbes 4,5 miljardit aastat tagasi tabas toonast alles mõnikümmend miljonit aastat tagasi noorest Päikesesüsteemi tolmust ja kiviräbust tekkinud Maad kusagil Marsi suurune planeet, mida kutsutakse Theiaks. Hiiglasliku kokkupõrke tulemusel paiskus planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks. Miljardeid aastaid loodejõude on Kuu kaugust Maast suurendanud ning tänu sellele on ka viimase pöörlemine aeglustunud. -
Kestvus on 4 miljardit kuni 2.5 milardit aastat tagasi. Meredes hakkasid arenema algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
Tekkis 3.8-3.5 mld aastat tagasi, sellele vahemikule viitavad kõige vanemad stromatoliidid -
Kestia 2,5 mld a. tagasi kuni 542 mln a. tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanides hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus nn Ediacra elustik. -
-
Varased mitmerakulised organismid olid peamiselt vees elavad ja moodustasid lihtsaid kolooniaid. -
Kestis 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, suurem osa tänapäevastest loomahõimudest ja paljud selgrootute rühmad. Seda väga kiiret evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid toiduks rikkalikule loomastikule. -
-
-
-
485-443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõppes jääajaga. Ookeanipinna alanemine kuni 100 m võrra, paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks ja see tõi kaasa mereelustiku massilise suremise. -
-
Kestis 443 miljonit kuni 419 miljonit aastat tagasi. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsad, kasvasid niisketel ja sageli üleujutatavatel aladel. -
Kestis 419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes rikkalik põhjaelustik, korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate riffide suurenemine. Merede ja järvede tippkiskjad: rüükalad ja vihtuimsed. -
-
-
Kestis 359 kuni 299 miljonit aastat tagasi. Sellel ajal katsid maismaad kolossaalsed metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, sõnajalgade ka koldade hiiglaslikud eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsa surnud puidust kujunesid kivisöelademed. -
Kestis 299 mln kuni 252 mln a t. Tekkis hiidmanner Pangaea. Permi lõpus tabas Maad selle ajaloo suurim väljasuremislaine, mil hukkus umbes 96% merelistest liikidest ja suurel hulgal maismaaliike. Ühe põhilise massväljasuremiseni viinud põhjusena tuuakse välja Siberi aladel toimunud ja ligi miljon aastat väldanud ulatuslikku vulkaanilist aktiivsust, mille tulemusena sattus atmosfääri suures koguses osoonikihti hävitavaid aineid. -
250-200 mln aastat tagasi. Ajastu alguse elustik liigivaene. Esimesed dinosaurused, kellest sai peamine loomarühm maismaal peale ajastu lõpus toimunud väljasuremist. Esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
Kestis 201 miljonit aastat tagasi kuni 145 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetasid aegamööda välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed krokodillid, linnud ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid: ihtüosaurused ja plesiosaurused. -
-
Kestis 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Ajastu lõpul toimus suur väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused ja merelised roomajad. -
-
Kestis 66 miljonit aastat tagasi kuni 23 miljonit aastat tagasi. Pärast hiidroomajate välja suremist algas paleogeenis imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid välja suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, kuid seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud preeriad ja savannid. -
-
-
-
Kestis 23-2,5 mln aastat tagasi. Tänapäevase ilme omandasid mandrite kuju ja asukoht, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas varased hominiidid ehk inimese eellased. -
-
Kestab ajavahemikul 2.5 miljonit aasta tagusest ajast kuni tänapäevani. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo, kelle evolutsioon on viinud tänapäeva inimese tekkeni. Inimtegevuse pärast on välja surnud mitmed liigid