Geokronoloogiline skaala Hannabell R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6-4 mld aastat tagasi. Sellest perioodist pärit kivimeid võib leida Gröönimaal, Kanadas ja Austaalias. vulkaaniliselt aktiivne oma maad tabavad meteoriidisajud. Perioodi lõpul kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku taevakehaga ja moodustus maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestus 4 kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladeetest leitud stromatoliitides on säilinud ka bakterfossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proteosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestus 2500-542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proteosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus 542-485 mln aastat. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Planktiliste vetikate hulk kasvas. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485-443 aastat tagasi. Valdavalt soe kliima, kui ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine. Jäätumisega kaasnes ookeanipinna alanemine kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered maismaaks. Mereelustik suri massiliselt.

Silur

443 BCE

Kestus 443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, kasvasid niisketeö, sageli üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.

Devon

419 BCE

Kestus 419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised ka lühikest aega maismaal hakkama saada.

Karbon

359 BCE

Kestus 359-300 aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgadehiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujnesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkmesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus 299-252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemne taimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigis Maad asutanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestus 252-201 aastat tagasi. Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus 201-145 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid-ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Merdes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus 145-66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerimakogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered oli asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus suur väljasuremine.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66-23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks. Enamaus imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kuid seejärel hakkas kliima jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23-2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku pühijooned omandasid tänapäevase ilme. Laimalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevsed imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased inimese eellased. Ajastu jooksul toimus korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus 2,5-1 mln aastat tagasi. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased – perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkeni. Ajastujooksul suri välja palju imetaja-ja linnuliike. Loomade väljasuremist seostatakse inimtegevusega.