-
4.6 mld kuni 4 mld a. tagasi. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, siis atmosfäär ja ookean. Sellest ajast on säilinud kivimeid, vaid Gröönimaa, Kanadas ja Austraalias -
-
Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustus Kuu. -
4 mld a. tagasi kuni 2,5 mld a. tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid ja ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. -
Arhaikum ehk ürgeoon
-
Elu arvatavasti tekkis 3,8 - 3,5 mld aastat tagasi. Elu sai alguse vesisest elupaigast ja esialgsed rakud, mis tekkisid, olid anaeroobsed, kuna ümbruskonnas puudus hapnikust. -
Kestis 2,5 kuni 542 mln aastat tagasi. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Perioodis toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik. -
Proterosoikum ehk agueoon
-
Kestis 542-485 mln aastat tagasi. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuseks. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. -
Fanerosoikum
-
Paleosoikum
-
485-443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõppes jääajaga. -
Kestis 443-419 mln aastat tagasi. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Käsnad, korallid ja lubivetikad ehitasid riffe. Esimesed taimed olid lihtsa ehitusega, paiknesid niisketes kohtades. Tekkisid ka esimesed loomad, kelle hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419-359 mln aastat tagasi. Soojade troopikamerede põhjaelustik oli rikkalik. Merede ja järvede tippkiskjad: rüükalad ja vihtuimsed. Esimeste metsade tekke. Esimesed kahepaiksed. -
Kestis 359-299 mln aastat tagasi. Sel ajastul katsid maismaad võimsad metsad. Üleujutatud aladel tekkisid metsade surnud puidust kivisöelademed. -
300-250 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala kuivas kõrbes valitses karm kliima. Sellistes tingimustes suutsid elada roomajad, kes olid seega maismaaloomastiku hulgas ülekaalus. -
Liigivaene elustik. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Kestis 201-145 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. -
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
145-66 mln aastat tagasi. Maismaataimestikus domineerivad õistaimed. Ookeanides ja meredes plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbid- rudistid. -
66-23 mln aastat tagasi. Dinosaurused ja hiidroomajad surid välja, algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased elasid ka meredes. Ilmusid esimesed primaalid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. -
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23-2,5 mln aastat tagasi. Tänapäevase ilme omandasid mandrite kuju ja asukoht, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas varased hominiidid ehk inimese eellased. kliima jahenemine, korduvad jäätumised. Poolustele kujunes jääkate. -
2,5-0 mln aastat tagasi. Ajastu alguses inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.