-
Period: to
Friedrich Robert Faehlmanni eluaastad
Eesti kirjanik ja arst. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 1843–1850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Faehlmann oli üks Eesti eepose mõtte algatajaid.Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. -
Period: to
Kristjan Jaak Petersoni eluaastad
Oli Eesti kirjanik. Teda peetakse Eesti rahvuskirjanduse loojaks. -
Tartu Ülikooli taasavamine
1802 avati kohaliku saksa ülikoolina taas Tartu ülikool. Eesti vanim ülikool, kus alustati eestikeelse hariduse andmist alles 1919. -
Period: to
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eluaastad
Kreutzwald on tuntud kui lauluisa ja Viru laulik. Tema peateos oli Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg". Tuntud on ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud", "Kilplased", Reinuvader Rebase lood. -
Eestimaa talurahva vabastamine pärisorjusest
Talupoeg sai isikliku vabaduse. -
Liivimaa ehk Lõuna-Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest
Talupoeg sai isikliku vabaduse, kuigi ainult järk-järgult, koos liikumisvabaduse piirangutega. Talupojad said kohustuslikus korras perekonnanimed. Mõisnikud säilitasid kodukariõiguse ning kontrolli talurahva omavalitsuse ja kohtu üle. Talupoja senine maakasutusõigus ja koormisenormid kadusid. Talupoeg oli sunnitud vaba lepingu põhimõtete kehtimisest hoolimata rentima mõisnikult lühiajaliseks kasutamiseks maad, tasudes teotööga. Taluperemehed kasutasid mõisateoks maata talupoegi. -
Period: to
Johann Voldemar Jannseni eluaastad
Oli eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte. Jannsen õpetajatöö kõrvalt andma välja esimest eestikeelset nädalalehte Perno Postimees, mis ilmus Pärnus aastatel 1857–1886. -
“Ärkamisaeg”
Ärkamisaeg (ka rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine) oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Rahvusliku liikumise kõrgaega on nimetatud ärkamisajaks. -
Ilmub Perno Postimehe esimene number
Ajalehe esiknumber ilmus 17. juunil 1857. Väljaande asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalalehena Perno Postimees ehk Nädalaleht (ilmus 1857–1886), mis oli esimene eestikeelne perioodiline nädalaväljaanne. -
Eesti rahvuseepose “Kalevipoeg esmailmumine
"Kalevipoega" peetakse üheks eesti kirjanduse olulisemaks teoseks ning selle motiive on hiljem kasutanud mitmed kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud. Samuti oli teosel roll eesti rahvusliku eneseteadvuse väljakujunemisel.
Esimene "Kalevipoja" variant, tuntud kui "Alg-Kalevipoeg", valmis 1853. aastal ja koosnes 12 loost, kuid jäi Vene tsaaririigis kehtinud tsensuuri tõttu ilmumata. -
Tartus luuakse Vanemuise laulu- ja mänguselts
Vanemuise Selts on ühendus, mis tegeles algselt peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega, millele hiljem lisandus ka näitemäng. -
Eesti esimene üldlaulupidu
I üldlaulupidu toimus 30. juunil–2. juulil (vkj 18.–20. juunil) 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode.Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. -
Esimese eestikeelse näitemängu “Saaremaa onupoeg” esmaesitlus
Vanemuine on teater Tartus. Teatrit loetakse Eesti ainsaks kolmežanriteatriks. -
Esimese eestikeelse näitemängu “Saaremaa onupoeg” esmaesitlus
Vanemuine on teater Tartus. Teatrit loetakse Eesti ainsaks kolmežanriteatriks. -
Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine
Eesti Kirjameeste Selts (lühend EKmS) oli Viljandis asutatud ning Tartus aastail 1872–1893 tegutsenud