Eesti hakkab ärkama. 19.sajandi ajaloos

Friedrich Robert Faehlmanni eluaastad

Period: Dec 31, 1798 to Apr 22, 1850

Üks eesti eepose mõtte algatajaid.

Kristjan Jaak Petersoni eluaastad

Period: Mar 14, 1801 to Aug 4, 1822

Kirjanik, nimetas ennast maarahva laulikuks.

Tartu Ülikooli taasavamine

1802

Tartust sai taas Ülikoolilinn. Nüüd hakkasid ülikooli astuma ka esimesed eestlased, kellest kujunesid eesti haritlastest esimene põlvkond.

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eluaastad

Period: Dec 26, 1803 to Aug 25, 1882

Tuntud kui lauluisa ja viru laulik.
Tema peateos oli Eesti rahvuseepos “Kalevipoeg”

Eestimaa talurahva vabastamine pärisorjusest

1816

Euroopas levima hakanud arusaama inimeste võrdsusest ja probleemid mõisate majandamisega viisid sellen, et 19. sajandil võeti Eesti vastu ridamisi talurahva elu parandavaid seadusi. Sajandi lõpuks olid eestlased isiklikult vabad ja neil oli võimalus osta välja oma maa ning lüüa koduvalla juhtimises.

Liivimaa ehk Lõuna-Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest

1819

Alates sellest hetkest ei kuulunud eesti talupoeg enam kellelegi ja oli vaba.

Johann Voldemar Jannseni eluaastad

Period: May 16, 1819 to Jul 13, 1890

Eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juht

Jakob Hurda eluaastad

Period: Jul 22, 1841 to Jan 13, 1907

Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Üks juhtivaid eestlaste rahvusliku ärkamisaja tegelasi.

Carl Robert Jakobsoni eluaastad

Period: Jul 26, 1841 to Mar 19, 1882

Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik, muusik ja pedagoog.

Eesti rahvuseepose “Kalevipoeg esmailmumine

1857

Nüüd oli ka eestlastel oma eepos nagu teistelgi kultuur-rahvastel.

Ilmub Perno Postimehe esimene number

1857

Ilmus eestikeelne ajaleht Perno postimees. Jannsen nimetas oma lugejaid eestlasteks. Ajalehes ilmus igasuguseid lugusid ja nõuandeid, kuidas paremini loomade eest hoolitseda, haigusi ravida ja põllult rohkem saaki saada.

“Ärkamisaeg”

Period: 1860 to 1880

See oli Eesti rahva majandusliku ja kultuurse ärkamise aeg.

Tartus luuakse Vanemuise laulu- ja mänguselts

1865

“Vanemunine” ja J.V.Jannsen panid aluse laulupidude traditsioonile. “vanemuine” õhutas ja näitas eeskuju pasunakoorid, laulukooride ja näiteringide loomiseks.

Eesti esimene üldlaulupidu

1869

Esimene üle-eestilise laulupeo idee algataja peamine ellu viia ja üldjuht oli Jannsen. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts “Vanemuine”. Laulupidu oli eestlaste esimene tõeline massiüritus.

Esimese eestikeelse näitemängu “Saaremaa onupoeg” esmaesitlus

1870

Esimene eestikeelne näidend mille oli kirjutanud Lydia Koidula.

Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine

1872

Eesti Kirjameeste Seltsi tähtsus väljendub paljude selle aja kohta silmapaistvate eestikeelsete õpikute ilmumisele kaasa aitamises, eesti keelde uurimises ja korraldamises ning rahvaluule kogumises.