Eesti esiaeg ajajoon

By Sislik
  • Period: 11,000 BCE to 1250 BCE

    eesti esiaeg

  • Period: 10,000 BCE to 1800 BCE

    eesti kiviaeg

    inimesed elasid peamiselt kivisemetest tööriistade abil ning olid peamiselt jahimehed ja korilased.
  • 8000 BCE

    Eesti kiviaja kultuurid

    Arheoloogilised leiud hõlmavad kivitööriistu, kalme ja asulakohti.
  • Eesti kiviaja peamised tööriistad
    8000 BCE

    Eesti kiviaja peamised tööriistad

    Kivitööriistad: Valmistati peamiselt kivist nagu kvarts, flint ja jaspis. Tööriistade hulka kuulusid noad, labidad, nooled ja odad.
    Keraamika: Mõnedes kiviaja kultuurides hakkasid inimesed valmistama ka keraamilisi esemeid, näiteks savinõusid.
  • 8000 BCE

    Eesti kiviaja elustiil ja elupaigad

    Kiviaja inimesed elasid peamiselt liikuvate asulatega, liikudes jahipidamiseks sobivatesse piirkondadesse.
  • 8000 BCE

    Eesti kiviaja tegevusalad

    Jahipidamine: Kiviajal oli jahipidamine peamine elatusviis, kus jahiti loomi toidu ja riiete saamiseks. Lisaks jahtimisele koguti taimi, marju ja muid loodusande toiduks.
  • Period: 1800 BCE to 500 BCE

    eesti pronksiaeg

    inimesed tegelesid peamiselt põllumajanduse, karjakasvatuse ja kaubandusega. Pronksiaja eripäraks olid pronksist esemete kasutuselevõtt, sealhulgas relvad, tööriistad ja ehted.
  • 600 BCE

    Eesti pronksiaja peamised tegevusalad

    Põllumajandus: Pronksiajal hakkas põllumajandus muutuma olulisemaks, kasvatati teravilju ja kariloomi ning arenesid välja kindlamad asustuskohad.
    Kaubandus: Inimesed tegelesid aktiivselt kaubavahetusega teiste rahvastega, mille tulemusena levisid erinevad kultuurielemendid ja kaubad.
  • 600 BCE

    Eesti pronksiaja elustiil ja elupaigad

    Pronksiajal kujunesid välja kindlamad asulad, kus inimesed elasid püsivamalt. Neid asulaid ümbritsesid sageli kaitsevallid ja kaevikud. Inimesed elasid peamiselt hoonetes, mille konstruktsioon võis varieeruda, olenevalt piirkonnast ja kultuurist, kuid tavaliselt olid need palk- või puumajad. Lisaks asusid inimesed elama ka looduslike varjualustega kohtadesse, nagu koopad või kivirahnud.
  • 600 BCE

    Eesti pronksiaja kultuurid

    kaevikud, hauapanused ja pronksesemete kasutamine.
  • 600 BCE

    Eesti pronksiaja tähtsamad tööriistad ja mayerjalid

    Pronksesemed: Pronksist valmistati relvi (nooled, mõõgad), tööriistu (kirved, nugad) ja ehteid.
    Keraamika: Inimesed valmistasid keraamilisi esemeid, nagu potid ja nõud
  • Period: 500 BCE to Jan 1, 1200

    eesti rauaaeg

    kujunesid välja tihedad kontaktid naaberrahvastega ning toimus kaubavahetus teiste Euroopa piirkondadega. Elu muutus keerukamaks, tekkinud olid kindlamad asulad ja kogukonnad ning hakati ehitama kaitsekive ja kindlustusi.
  • 25

    Eesti rauaaja olulised kultuurid

    Muinas-Eesti rauaaja kultuurid: Hõlmavad erinevaid kultuure ja rühmitusi, nagu aasaku, tarandkalme, otepää ja viromaastik. Igaühel neist oli oma eripära ja arheoloogilised leiud.
  • 25

    Eesti rauaaja peamised tegevusalad

    Põllumajandus: Rauaaja inimesed jätkasid põllumajanduse arendamist, kasvatades teravilju, kariloomi ja viljapuid.
    Käsitöö ja kaubandus: Inimesed valmistasid erinevaid käsitöötooteid, nagu rauaesemed, ehted ja keraamika ning tegelesid kaubavahetusega naaberrahvastega.
  • 25

    Eesti rauaaja tähtsamad tööriistad ja materjalid

    Rauaesemed: valmistati tööriistu ja relvi, sealhulgas mõõgad, kirved, noad ja naelad.
    Keraamika: Kuigi rauda kasutati laialdaselt, jätkati ka keraamika valmistamist, kuid nüüd juba keerukamate vormide ja kujundustega.
  • 25

    Eesti rauaaja elustiil ja elupaigad

    Nende asulate struktuur võis varieeruda, alates lihtsatest taludest kuni suuremate kindlustatud linnusteni. Asulad olid tavaliselt ehitatud kõrgendatud aladele, jõgede äärde või muudesse strateegilistesse asukohtadesse.