-
Johann Voldemar Jannsen, esimese eestikeelse ajalehe „Perno Postimehe” asutaja, võttis senise „maarahva” asemel omanimetusena kasutusele mõiste „eestlased”.
-
Eesti talupoegade ja karistussalklaste kokkupõrge Mahtra mõisas.
-
Algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal.
-
Valitses liikumises poliitiliselt mõõdukas, etnilis-lingvistilisi eesmärke püüdlev suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson.
-
1857–1861. Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes "Kalevipoja" ilmumine.
-
Uus passikorraldus, mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale.
-
J. Köleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri.
-
Asutati laulu- ja mänguselts "Vanemuine", mis pani aluse eesti rahvuslikule teatrile.
-
Vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades.
-
Teoorjuse kaotamisega läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele.
-
Vanemuine korraldas saksa eeskujul I üldlaulupeo, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat.
-
Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist.
