-
Perno Postimees
Johann Voldemar Jannsen, esimese eestikeelse ajalehe „Perno Postimehe” asutaja, võttis senise „maarahva” asemel omanimetusena kasutusele mõiste „eestlased”. -
Mahtra sõda
Eesti talupoegade ja karistussalklaste kokkupõrge Mahtra mõisas. -
Talud
Algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. -
Period: to
Rahvusliku ärkamise kõrgaeg
Valitses liikumises poliitiliselt mõõdukas, etnilis-lingvistilisi eesmärke püüdlev suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. -
Kalevipoeg
1857–1861. Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes "Kalevipoja" ilmumine. -
Passikorraldus
Uus passikorraldus, mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. -
Palvekiri
J. Köleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri. -
Vanemuine
Asutati laulu- ja mänguselts "Vanemuine", mis pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. -
Talurahva vabastamine
Vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. -
Teoorjuse kaotamine
Teoorjuse kaotamisega läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. -
I üldlaulupidu Tartus
Vanemuine korraldas saksa eeskujul I üldlaulupeo, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat. -
Period: to
Eesti Kirjameeste Selts
Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist.
