Ajalugu

Esimese kloostrikooli loomine

1229

"On teada, et munkade hulgas oli ka eestlasi, samuti peeti kloostri kirikus aeg-ajalt eestikeelseid jumalateenistusi. Laiemalt aga mõjutasid eestlaste vaimuelu kloostris õpetust saanud kerjusmungad, kes liikusid rahva hulgas ringi, levitades eesti keeles katoliku usku, aga ka ilmalikus elus kasulikke teadmisi."(Koolihariduse ajaloost Eestis,2021
URL:https://vbh.ee/2019/09/10/koolihariduse-ajaloost-eestis/
Foto: https://images.app.goo.gl/CdAdqRCQMBHGXwzq7

Tulirelvade areng

1500

Muutuste põhjuseks oli tulirelvade areng.Vibusi hakkasid asendama arkebuusid ja musketid, mis olid oluliselt efektiivsemad. hakati valmistama järjest paksemaid turviseid 16. sajandi jooksul kasvas raudrüüde kaal 15 kilolt 25 kiloni. Ent ka tulirelvad muutusid võimsamaks ning lõpuks tuli turvisest Üldse loobuda, sest enam paksema raudrüüga polnud võimalik ringi liikuda.
URL:https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1720?registerId=93446
Foto:https://images.app.goo.gl/MqdJv8amBebqhWms8

Õpetati tulevastele käsitöömeistritele ja kaupmeestele lugemist ja kirjutamist

1501

"Põlisrahva haridustase hakkab oluliselt “tõusma” alles pärast reformatsiooni. Luterlus nõudis emakeelse jumalasõna jõudmist igaüheni ja seega vajas ta ka rahvakoole, kus nii kirja- kui jumalasõna õppida ja õpetada. Seega pani reformatsioon aluse süsteemsele ja põlisrahvakeelsele kooliharidusele."
URL:https://vbh.ee/2019/09/10/koolihariduse-ajaloost-eestis/
Foto:https://images.app.goo.gl/mAWVWPNyUz3EdwAC6

Musketärid

1600

Hobused keeldusid piikide otsa sööstmast. Piikide varjus said musketärid uuesti laadida. Algul arvestati iga musketäri kohta 2 piigimeest, ent kui musketite laadimiskiirus suurenes, vähenes ka piigimeeste arv. 17. sajandi lõpul asetati musketi otsa tääk, mistõttu vajadus piigimeeste järele kadus sootuks.
URL:https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1720?registerId=93446

Kuidas peeti sõda?

1600

Keskaegsed linnamüürid olid ehitatud piiramisredelite vastu hästi kõrgeks, mis varisesid kokku. Hakati müüride ette ehitama uut tüüpi muldkindlustusi, mis kaeti tellistega. Need tehti poolviltused, et suurtükikuul kahju tegemata eemale põrkaks. Kindluse nurkadeks olid viisnurksed bastionid, millel asuvatest suurtükkidest sai tuld anda nii piiramisväe suunas kui ka piki müüri.
URL:https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1720?registerId=93446
Foto:https://images.app.goo.gl/JHXYyySVsSx9KSc9A

Professionaliseerumine

1700

Uut tüüpi lahingutaktika andis suure eelise professionaalsetele sõduritele, kes olid kaua harjutanud, usaldasid üksteist ja pidasid auasjaks ka raskes seisus lõpuni võidelda. Lahingutes sai sageli otsustavaks see, kummal poolel oli rohkem selliseid „veteranide“ üksusi. Seetõttu moodustasid armee põhiosa vabatahtlikud, kellele sõdimine oli elukutseks.
URL:https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1720?registerId=93446
Foto:https://images.app.goo.gl/uu9t7bYzNDv8VCnE8

Varustamine

1710

Rootsil oli 30-aastase sõja lõpus Saksamaal 127 garnisoni. Piiramine nõudis palju inimesi. 1710. aastal oli Euroopas relvade all kokku 1,3 miljonit meest. Järjest keerulisem oli vägesid varustada toidu ja muu vajalikuga. Näiteks tüüpiline 60 000-meheline armee tarbis iga päev 45 tonni leiba, 180 000 liitrit õlut ja 2000–3000 looma liha.
URL:https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1720?registerId=93446
Foto:https://images.app.goo.gl/YNbiYmUzumv4fUUJ7

Uus rivikorraldus

1745

Keskajal paigutati jalaväelased nelinurksesse plokki, mis suudaks end igast küljest kaitsta. Esialgu seisid musketärid 6 reas. Esimene rivi andis läheneva vaenlase pihta kogupaugu ja marssis selg ees teiste vahelt kõige taha. Nüüd andsid tuld järgmised read, mille jooksul esimene rida jõudis uuesti laadida.
URL:https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1720?registerId=93446
Foto:https://images.app.goo.gl/JnKXyrEbv6CxGtef6