-
Eesti esiaeg jaguneb mitmeks perioodiks , sealhulgas kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg.
Need perioodid kajastavad inimeste eluviisi, tööriistu ja ehitisi. -
Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviajal inimesed kasutasid kivist tööriistu ja elasid küttide-korilastena.
Mõned arheoloogilised leiud on luustikud ja vanad asula kohad.
Inimesed elasid laagrites. -
Inimesed kasutasid erinevaid kive ja luud, et luua vajalikke tööriistu.
Üks levinumaid tööriistu oli kivikirves, mis oli valmistatud suuremast kivitükist ning kasutati puidu lõikamiseks ja töötlemiseks.
Lisaks sellele kasutati ka luust nooli jahipidamiseks ning puust odaotsi, mida kasutati nii jahipidamisel kui ka enesekaitseks. -
-
Kaali kindlustatud asula. -
Levinumad pronksiaja tööristad olid pronksist noad, kirved, naelad, odad ja nooltega laskmiseks kasutatavad vibud.
Need tööriistad võimaldasid inimestel jahtuda, valmistada toitu ja puid lõhkuda. -
Eestlased kasutasid pronksist valmistatud tööriistu, relvi, ehteid, elasid peamiselt külades ja tegelesid põllumajanduse, karjakasvatuse ja kaubandusega.
Mõned arheoloogilised leiud on pronksiaegsed kalmistud, keskaegsed linnused. -
Olid erinevad ehted nagu kaelakeed, käevõrud, sõrmused jne.
Need ehted olid sageli valmistatud hõbedast, pronksist vōi rauast ning kaunistatud erinevate mustrite või sümbolitega.
Mõned levinud sümbolid olid päike, kuu, loomad, taimed ja geomeetrilised kujundid.
Need sümbolid võisid väljendada erinevaid jumalaid ja loodusega seotud uskumusi. -
Hilispronksiaja kindlustatud asulatest on varase rauaaja alguses edasi püsinud Asval ja Iru linnamäel. -
Rauaaegset Eestit iseloomustavad rauatootmise ja -töötluse oskuste arengut.
Arheoloogilistest leidudest on leitud rauast tööriistu, relvi ja ehteid.
Samuti on avastatud raua tootmiskohti ja asulaid.
Inimesed tegelesid peamiselt ikka pöllumajandusega, käsitööga (rauatöötlemine, keraamika ja tekstiilitöö).