-
- aastateks oli ühiskonda tabanud stagnatsioon ilmne.
-
- aastate keskpaigast tihenesid kontaktid Kodu- ja Välis-Eesti vahel, kirjanduses tõusis protestilaine.
-
Eesti akadeemilistes ringkondades ja osa mõisnike hulgas oli 17.–18. sajandil levinud komme kirjutada eestikeelseid luuletusi. Sageli valmisid need tähtpäevadeks või pidustusteks. Juhuluule lugejate seas oli eestlasi siiski vähe, pigem oli see suunatud peamiselt baltisakslastest estofiilidelt teistele estofiilidele.
-
- sajandi esimesel poolel püsis koolikirjandus eelmise sajandi tasemel. Valdavas osas kasutati aabitsaid, katekismusi ja lauluraamatuid. Kirikuraamatud olid kuivad ja laste mõistusele vähe arusaadavad usu– ja moraaliõpikud.
-
Aabitsaid trükiti 18. saj. esimesel poolel nii Riias kui ka Tallinnas.
18. saj. hakkas levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus. -
August Wilhelm Hupelit võib pidada 18. sajandi Liivimaa olulisemaks valgustajaks. Tema huvialade hulka kuulusid nii eesti keel ja kirjandus.samuti on ta jätnud oma jälje eesti keele ja ajakirjanduse ajalukku, sest koos arst Peter Ernst Wildega andis ta välja ajakirja "Lühhike öppetus".
