-
Algas inimkonna algusega, lõppes kirja kasutusele võtuga.
3,3 miljonit.a ekr- 4.a ekr
Jagunes:
kiviaeg-paleoliitikum-mesoliitikum-neoliitikum
pronksiaeg
rauaaeg -
Avastati 1994.a lõuna- Prantsusmaal.
Üle 900 joonise: hobused, piisonid, lõvid, pantrid, koopakarud, hüäänid.
Teosed on tõetruud, kasutusel on ka varjutamine ja perspektiiv. Aastast 32000-30000 ekr. -
Leitud 1908.a Austriast.
11cm kõrgune, lubjakivist.
Umbes aastast 24 000- 22 000 ekr. Veenuseid leiti veel. -
Avastati 1840.a edela- Prantsusmaal 600 maalingut ja ligi 1500 graveeringut. On kujutatud hobuseid, piisoneid, hirvi, veiseid, inimesi ja ka sümboleid. Arvatavasti aastast 17000 ekr. -
Avastati 1879.a põhja- Hispaanias.
Koobas oli 270m pikk, kõrgus 2-12m.
Kujutised umbes 1m suurused: piisonid, mammutid, põhjapõdrad ja muud. Realistlikud ja tõetruud.
Looduslikud värvitoonid. Arvatavasti umbes aastast 15000 ekr. -
Aastast 11000 ekr. Haudehitised, mis koosnesid kolmest keskel olevast kivist, kirstust ja seda ümbritsevast ringmüürist. -
Kaks või rohkem püstist kivi kõrvuti, peale oli pandud katuseks suur kiviplaat. Kasutusala oli arvatavasti hauarajatis.
Aastast 5000-3000 ekr. -
Tsikuraat- astmeline torntempel.
Jumalikud templid, mis ühendasid maa ja taeva.
Torni tipus olid jumala kujud. -
Kasutati põletamatta savi, sulab toor saviks. Selle pärast pole Mesopotaamiast midagi alles.
sumer 4000-2350 ekr.
akad 2350-2150 ekr.
babüloonia 1830-1530 ekr.
assüüria 1360-605 ekr.
uus-babüloonia 625-539 ekr. -
Ei osata siiamaani Kreeta saare kirju, ei ole teada mis keelt seal räägiti. Zeus proovis võrgutada neiu Europet, muutus suureks valgeks pulliks. Neiu Europe nimest tuleb Euroopa maailmajagu.
-
Pärit Inglismaalt, ehitati umbes 3500-1100 ekr. Ehitati duriidide poolt. Kivid on tohutult suured, 7-8m kõrged ja suuremad kaaluvad kuni 20 tonni. Kiviringide keskel on altar, mis on orienteeritud suvise pööripäeva päikese järgi. Arvatakse, et stonehengi otstarbed olid inimohverdused seotud paganliku päikese kultusega. -
Babüloonia peajumala Mardukile pühendatud tsikuraat.
Seitsme astmeline. Arvatavasti aastast 3500-3000 ekr. -
Reljeefide ja kiilkirjaga kaunistatud kivitahvel. -
Igapäevaselt kirjutati väikeste tähemärkidega ja väikestel tahvlitel. Suuremalt kirjutati seadusi ja tähtsamaid sündmusi. -
kivist või tellistest trapetsi kujuline hauamonument, loodud muumiate säilitamiseks. Maa aluse surnukambriga,
surnukambris on surnukujud ja seintel maalingud. -
Paleede seinad olid kaetud reljeefidega, kus oli kujutatud võidetud lahinguid, õukonnaelu, valitsejaid kujutati suuremana ja külgvaates. -
Ümarplastilised inimeste ja looma figuurid. Loodi skulptuure valitsejatest, kehad jäigas positsioonis, suured silmad, stiliseeritud juuksed-ja habe, ei olnud olulised isikupärased jooned, suurus perspektiiv. -
Kujutati inimesi ja fantaasialoomi, külgvaatest, suured silmad, lapik pea kuju. -
Reljeefid jagunesid 2 tüüpi:
madalreljeef ja süvendreljeef
Egiptlased katsid oma hoonete seinu ja obeliske reljeefidega.
Nendel kujutati inimest üldistatult nagu skulptuuriski, egiptuse poosis.
Reljeefidel ja seinamaalingutel oli peamiselt ka jumalad. Neid kujutati inimese keha ja loomapeaga või linnupeaga, jumalaid kujutati suuremalt. -
Jagunes kolmeks perioodiks:
vana riik 3000 ekr - 2263 ekr
keskmine riik 2040 ekr - 1650 ekr
uus riik 1562 ekr - 1085 ekr
Usuti, et on olemas elu pärast surma, surnukeha tuleks säilitada, et hingel oleks kuhu tagasi pöörduda, surnute kultus.
Jumalikud olendid - inimese keha ja nägu, looma pea, inimlikud mõtted ja tunded --Antropomorfism.
Polüteistlik religioon. Liivakivi põletati, tänu sellele on paljud ehitised säilinud tänaseni. -
Menhire leidub rohkesti Prantsusmaal, Inglismaal ja Iirimaal. Menhirid võivad seista üksiku rahnuna või moodustada pikemaid rivisid.
Arvatakse, et kasutusala oli inimohvrid.
Aastast 2800-1800 ekr. -
Vaarao jumalikkust arvestades pidi aga tema haudehitis olema olulisemalt kõrgem kui tema alamatel, nii arenes astmikpüramiid, ehk vaaraude hauaehitis, mis koosneb üksteise otsa asetatud mastabadest. -
Surnute linn ehk nekropol: templid, teed, püramiidid, mastabad, astmikpüramiidid, sfinksid. -
Kolmanda dünastia püramiid. Haudehitis vaaraole Djoser.
62,5m kõrge
Aastast 2670–2650 ekr. -
Egiptuse suurim sfinks kuju oli sümmeetriline, alusplatform, ranged reeglid, pilk kaugusesse.
72x20m -
IV dünastia ajal saadi astmete täitmise teel tõelised püramiidid
Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele.
(Giza püramiidid). -
Püramiidid on hiiglaslikud:
suurim on Cheopsile - 146m kõrge
Chefren - 143,5m
Mykerinos - 66,5m
Kõik kolm on tänaseni säilinud. Üks seitsmest maailmaimest. Ehitati vahemikus 2550-2490 ekr. -
Aastast 2150 ekr. -
Aastast 2000- 1200 ekr. Õpiti ehitama nelinurkseid hooneid.
-
Umbes aastast 2000-1200 ekr. Linnused muutusid ajaga suuremaks ja keerulisemaks.
-
Knossose palee meenutas laburinti, oli erk ja värviline, seintel olid maalingud ja mosaiigid. Seina maalid oid rahulikud, kujutati loomi ja muid mustreid. Sambad olid samad mis Kreekas. Ehitus sai valmis 1650 ekr. -
Kreeta viljakuse jumalanna skulptuur. Arvatavasti aastast 1600 ekr. -
Üleni kullast Agemenoni surimask.
Arvatavasti aastast 1550-1500 ekr. -
Vaarao Amenhotep III skultuur. Umbes aastast 1350 ekr. -
Skultuur Ehnatoni niasest Nofretetest.
Selle aegne ilu ideaal. -
See avastati 1922.a. See andis palju teavet tolleaegsete kommete ja kunsti kohta.Kullast mask kattis muumia pead ja õlgu. Muumia oli asetatud kolme üksteise sisse asetatud kirstu sisse, millest viimane oli samuti puhtast kullast valmistatud.Noorelt surnud vaarao Tutankhamoni hauakamber oli üks väheseid, mida vanal ajal tühjaks ei varastatud. Tutankhamoni suri 1323. a ekr. -
Vaarao Ramesses II skulptuur.
Aastast 1270 ekr. -
Mükeene linna sissepääs, mille kohal on kujutatud kaks reljeefset lõvi. Ehitati 1250.a ekr. -
Originaalseid skulptuure säilinud ei ole. Info nende kohta saame vana-rooma koopiatest. Skulptoritest on infot saadud tekstidest.
Põhiline mida kujutati oli inimene, nii skulptuuris kui ka maalis.
Materjalideks oli marmor ja pronks, värviti erksate värvidega -
Palju kaari ja võlve. Kaunistatud skulptuuridega müürid ja väravad. Ehitati akvedukte. Elamud olid kandilised, keskel oli siseaed ehk aatrium.
-
Ehitatud puidust, nelinurksed, hõredad sambad ning katusel skulptuurid. Kasutati erksaid värve- pole säilinud. -
Surnute maailm/kultus: kõige paremini etruskide ehitistest säilinud.
Surnute linn, hauakambri see ümber haua olid tarbeesemed, maalid ja reljeefid. -
Sakrofaagi- kirstud kujutati kui abielupaar istumas, näiteks diivanil, kooselu oli tähtis. Figuurid olid tunnete rikkad, polnud väga reaalsed, aga ilmekad ning positsioonid olid liikuvad. -
Keraamika olid robustsed, tumedad. Tehti nõusid ka metallist, kasutati musta klasuuri. -
Jagunes kolmeks perioodiks:
-Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6 saj ekr
-Klassikaline periood ehk õitseaeg 5-4 saj ekr
-Hellenistlik periood ehk hiline periood 3-1 saj ekr
Väga tähtsaks muutus arhitektuur, skulptuur, vaasimaalid. -
Vana Itaalia päritoluga rahvas.
Nende kultuur õitses enne Rooma riigi tekkimist. Meresõit, põlluharimine, palju metsa ja maavarad. Kõrgelt arenenud matuse kultuur. Nende kirja pole suudetud lahti uurida. -
Sokrates, Platon, Aristoteles, Hipokrates, Phythagoras, Sophokles.
-
Sambad jagunesid 3 stiili:
Dooria(arhailises perioodis), joonia(klassikalises perioodis) ja korintese(hellenistlikus perioodis). -
dionüüsiad- 3 päeva, dragöödiad ja komöödia,
korraldati Dionysose auks, esinesid ainud mehed, kostüümid, maskid, algataja oli Thespis-esimene näitejuht ja näitleja.
Teattil oli kolm osa: orkestra, skeene, theatrum. -
-
Kreekas kõige tähtsamad ehitised olid templid, need ehitati kõrgustesse. Templid olid pühendatud kindlatele jumalatele. Templid koosnesid: Krepitoomast/alusest, sammastest, talastikust, tümpanonist, friisist ja arhitraavist. Ehitus materjaliks oli marmor. -
Teoseid säilinud väga ei ole, peamiselt saab infot keraamika kaudu.
-
Geomeetrilised ja korduvad mustrid: meander, lainevööt, palmett -
-
-
Riietatud naisfiguur, seisavad sirgelt, veidi kohmakalt, jäiga näoilmega. Arhailisest perioodist. Umbes 650- 500.a ekr. -
Roomlaste lõbustuspaik ehk tsirkus. Pole nagu tsirkus tänapäeval, vaid pigem hobuste võistlemis ala.
600m pikk ja 150m lai.
Peaeguseks täiesti hävinud.
Ehitatud 6saj ekr -
neljaastmeline terrass, astmed olid kaetud paksu mullakihiga seega seal sai kasvatada ka suuri puid. Üks seitsmest maailmaimest. Arvatavasti aastast 600 ekr. -
Kouros alasti noormehe figuur, staatiline, kange poos, jäik, sirge, üks jalg ees, tardunud näoilme. Arhailisest perioodist.
Umbes 590-580.a ekr. -
Jumalanna Ištarile pühendatud peavärav. Värav oli kaetud värviliste tellistega, mille peal oli kujutat pinnast eeduvaid fantaasialoomi. -
Suurim ja tuntuim antiikne pühapaik. -
Matemaatiline täpsus ja ilu otsing arvutatakse välja ideaalsed proportsioonid. Võeti kasutusele kontrapost- keha asend, kus skulptuur toetab ühele jalale ja teine ainult nõjatub. Kuju on vaadeldav igast küljest, inimese suurune, näoilme loomulik ja rahulik.
-
Aastast 500 ekr. -
Leopardide hauakamber Tarquiinias, ehitus aega pole teada. -
Ehitati 500- 600.a ekr
Etruskite poolt -
Suur, võimas, kasulik, nupukas, püsiv, laenatud Kreeklastelt ja Etruskidelt. Uued Rooma tehnikad:
Sillad, sillutatud teed, veejuhtmed ehk akveduktid.
Uus materjal: Betoon. -
Tähtsate religioosete, poliitiliste ja sotsiaalsete tegevuste paik, vabas õhus.
Ehitatud 500.a ekr, kui Rooma linna sai olema. -
Villa- ristkülikuline rikkalik, luksuslik elamu, keskel aatrium ja bassein. -
Skulptuuris võeti kasutusele portree kunst. Kujutati konkreetseid inimesi ja realistlikult. Maalikunstis olid ilmekad poosid, tähtsad olid varjud. Võeti kasutusele enkaustika- maalitehnika. Arenes väga kõrgelt mosaiik. Kujutati illusioone, esete kujutust, mütoloogiat ja kirjandust.
Freskod, natüürmort, mosaiik, seinamaalid. -
Jagunes kahte perioodi:
Vabariigi aeg umbes 500- 27 ekr.
Keisririigi aeg umbes 27ekr- 476 pkr. Kultuur, teadus, harmoonia, õppimine, kunst, kirjandus, filosoofia, teooria, vaimne+kehaline, loomine, täius/täiuslikkus, jälgimine, tarkus, demokraatia, töö+ilu+lõbu+teadmised. -
Ehitati aasal 474 ekr.
Klassikalisest ajastust. -
Aastast 460 ekr.
Autor pole teada.
Klassikalisest ajastust. -
Myroni skulptuur "Kettaheitja".
Aastast 450 ekr.
Klassikalisest ajastust. -
Polykleitose skulptuur "Odakandja".
Kõige tuntum klassikalise perioodi skulptuur. -
Ateena Akropoli tähtsaim ehitis, linna kaitsejumalale pühendatud.
Sai valmis aastal 432 ekr. -
Valmis vahemikus 421-407.a ekr. -
Sai valmis 415. a ekr -
Ehitati vahemikus 353-350. a ekr. -
Sammas mille vahele oli pandud naise kuju, hellenismi ajastul. -
Hellenismi ajastu haud ehitis. -
Lisandub dünaamika, dramaatika, teemad olulised, idealiseeritust on vähem, suurused on kas väga väiksed või väga suured.
-
Hellenistliku ajastu skulptuur.
4 saj ekr. -
Aastast 300 ekr. -
Hellenistliku perioodi kuju.
Hiiglaslik, sealt alt said laevad läbi sõita.
1/7 vanaaja maailmaimest -
Hellenistliku perioodi skulptuur.
Aastast 200 eKr. -
Hellenistliku perioodi skulptuur.
Aastast 200 ekr. -
Aastast 100 ekr.
Hellenistliku ajastu skulptuur. -
Traianuse portree skulptuur.
Tehtud 1 saj pkr. -
-
-
Keiser Augustuse skulptuur.
Ehitatud 49-46.a ekr vahemikus. -
-
Liidri Tiberuse skulptuur. -
Vee juhtmed ehk akveduktid, tõid mägedest puhta vee linna.
Ehitatud 60.a pkr -
Hiiglaslik amfiteater, millel oli 50 sissepääsu, mahutas 50 000 inimest. Väga hästi planeeritud, kasutatud väga huvitavat tehnikat.
Ehitatud 100.a pkr -
Kristlaste ja juutide maa alused matmis paigad. -
Varaseim kiriku tüüp. -
Varakristlikul perioodil kaunistati ehitiste sisemust seinamaalide ja mosaiikidega, kus oli kujutatud piibli sündmused.
Kujutavat kunsti on säilinud vähe. -
Kristlus- tekkis ajaarvamise vahetumise paiku.
Jeesus Kristus sündis 4.a pkr ja suri 30 või 33.a pkr. -
Kõigi jumalate tempel Roomas. Rooma aegse arhitektuuri tipp punkt. Valgus tuli katuse avast(Oculusest). Katus oli matemaatiliselt perfektne pool kera.
Ehitati 125.a pkr. -
Kuju Marcus Aureliusest hobusel. -
Termid ehk suured ühissaunad.
Ehitatud 216.a pkr -
Usuteemaliste kujutiste edasiandmise traditsiooniline reeglistik: milline on piiblitegelase või pühaku tunnusese ehk atribuut.
-
Kirikute apsiidide kaunistamiseks. Mosaiikide kujutamislaad on tõsine ja range. Inimestel on seljas pikad rüüd, mille all keha pole tunda. Figuuride ilmed on tõsised ja pühalikud, need võluvad tänapäeva vaatajat oma siiruse ja ilmekusega. -
Varakristlikul ajastul oli tähtis miniatuurmaal ehk raamatumaal. -
Basiilika- Turuhoone või kohtuhoone, nendest on arenenud välja tänapäeva kirikud. Lihtsa pikliku põhiplaaniga hoone, sambad jagsid löövideks.
Ehitati 312.a pkr. -
tsentraalehitis- ümmargune ehitis.
tsentraalehitis- kreeka rist. -
Roomas oli kupli all silinder, aga Bütsantsis nelinurk. -
- Sünged, rasked.
- Aknad väikse, ruumid seest pimedavõitu.
- Pühapildid- Ikoonid
- Kujuneb välja kindel süsteem.
-
Omapäraseks teeb rahvaste rändamine.
476.a vallutati Rooma.
Viikingid.
Hakkab tekkima Frangi riik 8-10 saj.
Nimetati pimedaks keskajaks, sest peaaegu täielikult puudus arhitektuur ja kunst, rahvaste rändamise tõttu.
Peamiselt on alles tarbekunsti, kunstnike nimesid ei teata. -
Kirikus on varakristlikud mosaiigid.
Kirik valmis 435.a -
Viikingid püstitasid neid meresõitjatele ja sõjasangaritele. -
Chi-Rho
(X) ja (P) - koos on Kristuse nime esitähed -
-
Ehitati 537.a pkr
15-16 sajand ehitati sellele minaretid ja sellest sai mošee. -
Itaalias asuv kirik, ehitatud 6 saj keskel.
Kaheksanurkne tsentraalehitis.
Ravenna linnas. -
Inimfiguurid- pikaks venitatud, saledad, suured silmad.
Skulptuuri ei ole, sest see on eitatud.(Oleks meenutanud liika antiikaja paganausuliste jumala kujutis). -
Aasta 395 jagunes Rooma riik kaheks.
- Lääne-Rooma keisririik
- Ida-Rooma keisririik -
Looma stiil, põimlev ornament. -
Materjalid: pronks, kuld, hõbe, puit.
Kujutised ei olnud realistlikud.
Vabad loodusvormid.
Poosid ebaloomulikud.
Fantaasiaküllased.
Kehad põimuvad ja lähevad üle ornamendiks. -
9- 17 sajand.
Kiiev- Vana-Vene kunsti pealinn.
Keskused- Kiiev, Novgorod, Suzdalimaa, Moskva. Arhitektuuri lisandus sibulkuppel. -
Ehitati 910.a.
Pildil on näha põhiplaani kui ka külgvaadet. -
Ehitati maakirikuid, ehk puidust kirikuid.
Hakati ehitama telktorne. -
Vana-Vene ajastul oli Ikoonide valmistamine tähtsaimatest oskustest. -
-
Väga palju kasutati ümarkaari, ehitistel olid väiksed aknad. Ehitati ka palju piilareid, ristvõlvi, silindervõlvi. Ehitised olid massiivsed ja raskepärased, maasse surutud.
-
Esines kirikute väljas reljeefidena ja siseruumides Reljeefide ja maalide ülesandeks oli piltlikult lahti seletada pühakirju kodanikele kes ei osanud lugeda.
-
Romaani ajastu kestis 10- 13 saj.
Arendati edasi basiilikaid, mis pärinesid antiikajast ning kasutati ka varakristlikul perioodil. -
Romaani ajastu saavutus raamatumaalis on illustreeritud Piiblite valmistamine.
-
Üks ainukesi alles olevaid katedraale Kiievis vana-Vene ajast.
Ehitatud 1011- 1018.a vahemikus. -
Vanim säilinud Bayeux vaip 1066 aasta toimunud Hastingsi lahingust, tikitud linast riidele.
Kogu teos on võrratu dokument. -
Asub Toulouse Prantsusmaal.
Ehitati 1080 ja 1120 vahemikus. -
Novgorodis asuv katedraal.
Ehitatud 11 saj. -
Jurjevi kloostris asuv kirik lähedal Novgorodile.
Ehitatud 1119.a. -
St. Gilles kloosti kirikus asuv reljeef Prantsusmaal.
Jeesus kuulutab ette, et Peetrus teda salgab.
Kujutati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid ning imetegusid. Põhimõte oli hirmutada või anda inimestele õppetundi. -
Maalitud 1131.a pkr.
Lineaar perspektiivi ei kujutatud. -
Asub Inglismaal.
Ehitati 1133.a. -
Asub Prantsusmaal.
Ehitatud 1145.a.
Ja peale põlengud rekonstrueeriti 1195.a. -
Chartres`i katedraali vitraaž.
Valmis 1145. -
Venemaal Vladimiris asuv kirik.
Ehitus lõpetati 1197.a. -
Arhitektuuri kasutati palju tervakaari, ehitisted olid kõrged, neil olid suured aknad ja paistsid õhulised ja kerged. Ehitati palju pilaare ja tugi pilaare. Ehitiste seinad olid õhukesed ja need kaunistati vitraažide ja reljeefidega.
-
Peamiseks tellijaks oli kirik.
Uskumus, et maailmas valitseb jumalik kord.
Kiriklik sõnum ja õndsustunde väljendus.
Geomeetriline, abstraktselt süsteemipärane ornamentika.
Reljeefidest hakkab arenema vabaplastika. -
Kirik asub Tartus.
Ehitis on punastest tellistest.
Valmis 13. saj. -
Nagu romaani ajastul, on ka gootikas tähtsaim kirikuehitus ehk sakraalarhitektuur. Rida konstruktsioonilisi uuendusi ja muutusi võimaldasid teha gooti kirikutele suuremad aknad, see aga omakorda muudab ehitised valgemaks, avaramaks, kergemaks ja õhulisemaks.
-
Asub Prantsusmaal.
Ehitati 1211.a. -
-
Asub inglismaal.
Ehitatud 1220.a. -
Kestis 13-16 sajand.
-
Algselt kuulus mõõgavendade ordule.
Taanlased võtsid linnuse oma kätte.
Linnus jagati kaheks 1350-1360 vahemikus.
Linnus valmis 1229.a. -
Altarimaal "Kristus ristil".
Ehitis valmis 1230-1240.a. -
Saksamaal Naumbergi katedraali seinal.
Pärit 1240-50 aastast. -
Vanim raekoda baltimaades.
Tornile püstitati Vana-Toomas 1530.a.
Torn ehitati 1248. -
Itaaliast pärit maalikunstnik.
Elas 1267- 1337.a. -
Haapsalus asuv linnus.
Linnuses asub kuulus valge daam.
Ehitisel on olnud mitmeid renoveerimisi.
Ehitis valmis 1279. -
Inimest kujutati kohmakate ja abitutena, samal ajal aga ilmekad, siirad ja naiivsed. -
Katedraal asub Norras.
Ehitus sai valmis 1300.a. -
Algas 14. saj
-
¤ Dante Alighieri 1265-1321
¤ Francesco Petrarca 1304-1374
¤ Giovanni Boccaccio 1313-1375
¤ Niccolo Machiavelli 1469-1527 -
Veneetsia, Genova, Firenze.
-
Renessanss (15-17.saj):
¤ Eneseteadvus
¤ Kaasaeg on uue ajastu algus
¤ Antiikkultuuride väärtustamine
¤ Humanism
¤ Eesmärkide saavutamine vahendeid valimatta
¤ Kirik oli leplik ilmalike avalduste suhtes
¤ Kunsti eesmärk on ilusate teoste loomine, reeglitele toetudes.
¤ Kunstnikud kuulusid poeetide ja teadlsate seltskonda Keskaeg (5-15.saj):
¤ Religiooni keskne
¤ Tsunfi käsitöö
¤ Rüütli moraal
¤ Kaanonid ja dogmad ehk kindlad reeglid
¤ Kunst allutatud kirikule -
Kujutati:
¤ Piibli lugusid
¤ Antiik mütoloogia
¤ Religioon -
Arhitektuuris tuleb horisentaalne jaotus. Ehk ehitised läksid tagasi madalaks.
Hakati aina enam ehitama korrapäraseid vorme: ruut ja kreeka rist. Palazzo- Ülikute siseõuega linnaelamu
neli tiiba.
Uus väljendus- Rustikaalne- iga korrus on erinevatest kividest. -
Leiutised:
¤ Kaasaskantav kell
¤ tulirelvad, raketid
¤ Prillid
¤ Trükkimine kirjad ja raamatud
¤ mikroskoop, teleskoop
¤ Allveelaev
¤ Tikud Uus laeva tüüp- karavell-plahvatas maade avastus.
Tähtsaim avastus- ameerika avastus- kolumbus.
Toodi ameerikast- süüfilis.
Ilumood- suur otsaesine. -
-
-
Maalis Giotto di Boudone.
Aastast 1305 -
Ehk jumalaema kirik.
Ehitatud vahemikus 1163–1345. -
Elas 1377-1446
Esimene itaalia renessanssi aegne autor.
Arendas välja tsentraalperspektiivi.
Tegutses peamiselt firenzes ning suurimaks projektiks peetakse Santa maria del Fiore kupplit.
Idealiseeris sümmeetrilisi ehitisi ja rahulikkust. -
Itaalia vararenessanssi skulptor.
Elas 1378-1455.a
Eluaegne skulptor ja kullassepp.
Peamiselt tuntud uste skulptuuride poolest. -
Maalitud Teophanes- tuntud ikooni maalija.
maalitud 1378.a. -
Donato di Niccolò di Betto Bardi
Elas 1386-1466
Itaalia vararenessanssi tuntuim skulptor.
¤ Antiigi traditsioonid+ uusaegne realism
¤ Vaba figuur, ehitisest sõltumatu
¤ Kontrapost
¤ Individualiseeritud -
Itaalias asuv katedraal.
Ehitust alustati 1386, ehitis sai täielikult valmis alles 1965. -
Madalmaade renessanssi kunstnik.
Elas 1390-1441.a
¤ Ei leiutanud õlimaali, aga täiustas seda
¤ Maalis läbipaistvaid värvikihte, saavutas sügavaid värvitoone.
¤ Töötas pisidetailidega, selliselt kuidas keegi teine pole varem teinud.
¤ Valguse ja varju piir.
¤ Tema töödes paneb tähele nii naha kortsukesi kui ka silmades peegelduvat valgust. -
¤Temaatika usuline
¤Kujutlemine ilmalik
¤Perspektiiv
¤Portreekunst
¤Fresco
¤Tempera - puit plaadil maal Lineaarperspektiivi avastus- Brunellechi Kunstnikud:
¤Masaccio 1401-1428
¤Andrea Mantegna 1431- 1506
¤Sandro Botticelli 1445- 1510 -
Vararenessanssi aegne skultuur oli iseseisev ja ei olnud seotud arhitektuuriga. Inimese kujutus oli täpne, realistlik ja positsioonid olid naturaalsed. Kujutati uuesti paljaid figuure. Kujutatud isikud olid enesekindlad ja julged. Võrdlus keskajaga:
Temaatika oli religioosne. Kujutati hingeelu. Anatoomia ei olnud oluline. -
Madalmaade renessanssi kunstnik.
Elas 1400-1464.a
¤ Elust on vähe teada
¤ Säilinud teemad on sisuteemalised või portreed. -
Saksamaalt pärit.
!4.sajandist. -
Berry hertsogi tunniraamatust ehk palveraamatust.
Pärit 15 ajandist. -
Asub Tallinna Vanalinnas.
Kirikul on ka krüpt, põranda alune matmispaik.
Rajati 13-14 sajand. -
Asub Tallinna Vanalinnas.
Sees on Bernt Notke altar 1483.
Kirik ehitati 13-14 sajand. -
Tekke koht on Itaalia
¤ Kestis 15-17 sajand
¤ Tekib pangandus
¤ Majandus kasvab
¤ Laieneb kaubandus
¤ Tekivad suuremad tööstused Jaotus:
¤ Eelrenessanss 14. saj
¤ Vararenessanss 15. saj
¤ Kõrgrenessass 16. saj Peamised mõjutatud riigid:
¤ Itaalia
¤ Prantsusmaa
¤ Madalmaad
¤ Saksamaa -
15-16. saj
¤ Maalikunsti õitseng
¤ Pole seotud Itaaliaga
¤ Väärtustab nähtava maailma kujutamist võimalikult realistlikult.
¤ Inimese hingeelu avamise elutrendi ei idealiseeritud.
¤ Õlivärvid
¤ Humanism
¤ Seotud jumala õpetustega
¤ Tahvelmaalid ja altarimaalid
¤ Poliitiline ja usuline areng keeruline
¤ Reformatsioon- luterlus, kalvinism
¤ Hispaania võimu all
¤ Majanduse ja kultuuri areng jätkub.
¤ Maalis tekivad zanrid -
Kestis 15-16.saj
¤ 15.saj oli domineeriv veel gootika.
¤ Trükigraafika leiutamine, trükipress.
¤ Puulõige
¤ Veegravüür
¤ Raamatu trükkimine- tekst ja pilt.
¤ Graafika annab kunstile laia leviku
¤ Sisu usuline ja õpetlik
¤ 16. saj algas tormiline ühiskondlike sündmuste aeg. -
Itaalia vararenessanssi aegne kunstnik.
Esimestest perspektiivi reegleid järgiv kunstnik.
Elas 1401- 1428 -
Autor: Donatello
Valmis 1415-1417.a
Lohe tapja. -
Autor: Lorenzo Ghiberti
Valmis 1403-1424.a
28 kullatud pronksist reljeefi.
Kujutas vana testamendi lugusid
Gooti pärane neliksiir- nelinurkade jaotus.
Skulptuurid olid realistlikud ja loomulikud. -
Autor: Masaccio
Brancacci kabel, Santa Maria del Carmine, Firenze
Valmis 1425.a -
Autor: masaccio
Valmis 1425-1426.a
Fresko -
Autor: Masaccio
Maalitud Santa Maria Novella kirikus.
Maalitud 1427- 1428 vahemikus. -
Itaalia vararenessanssi kunstnik.
Elas 1431-1506.a
¤ Rõhutab joonistuslikkust.
¤ Värvidel pole suurt tähtsust.
¤ Skulptuuride järgi kujutatud.
¤ Kujutab üksikisikuid.
¤ Ilmekad, kindlad näoilmed. -
Autor: (Vennad van Eyckid) Jan van Eyck, Hubert van Eyck
Maalitud 1432.a
Koosnes 24-st pilditahvlist.
Vendade tuntuim teos. -
Autor: Jan van Eyck
Maalitud 1434.a
Väga detailne -
Itaalia vararenessanssi maalija ja skulptor.
Elas 1435-1488.a
Peamiselt tuntud oma skulptuuride poolest. -
Autor: Jan van Eyck
Maalitud 1435.a -
Ehitati 1436.
Arhitekt- Filipo Brunellechi -
Autor: Rogier van der Weyden
Maalitud 1438.a
Weydeni kõige tuntuim töö. -
Autor: Donatello
Valmis 1430-1440.a
Kujutatud võitjat.
Esimene alasti, vabalt seisev skulptuur peale antiikaega. -
Itaalia kõrgrenessanssi arhitekt.
Elas 1444-1514.a
¤ Leiutas Tempietto
¤ Suurimaks teoseks oli Rooma Peetri kirik, mida tema jooniste järgi lõpuks ei ehitatud. -
Vararenessanssi ajast kunstnik.
Elas 1445-1510.a
¤ Piibli temaatika
¤ Antiik temaatika
¤ Omapärane maalilaad
¤ Mahulisus ja ruumiline sügavus puudub
¤ Dekoratiivsus -
Madalmaade renessanssi kunstnik.
Elas 1450-1516.a
¤ Nägemuslik ja fantaasia küllane.
¤ Omandanud erilise koha kunstiajaloos.
¤ Eeskujuks sürrealistidele.
¤ Õhkub pessimismi ja inimeste armetuse tunnisamist.
¤ Meeldisid põrgutseenid.
¤ Hirmsad grotesksed elukad.
¤ Mitmeid tripikkone ( kolme osalised maalid)
¤ Tehniliselt meisterlik. -
Autor: Lorenze Ghiberti
Valmis 1425- 1452.a
Idapoolne uks.
10 suuremat kullatud reljeefi.
Raamid olid nelinurksed.
Kasutusel oli tsentraalperspektiiv. -
Üks Itaalia kõrgrenessanssi kuulsamaid kunstnike.
Sai oma nimetuse küla järgi kus elas.
Elas 1452-1519
¤ Oli väga mitmekülgne: maalija, skulptor, arhitekt, leiutaja, luuletaja, inseneer, muusik ja loodusteadlane.
¤ Teoste arv on väike, aga on säilinud tuhandeid märkmeid ja jooniseid.
¤ Loomult katsetaja
¤ Sfumaato- värvitoonide, valguse ja varju pehme üleminek. -
Autor: Donatello
Sai valmis 1453.a
Ratsamonument. -
Autor: Donatello
Valmis 1453-1455.a
Puidust skulptuur. -
Eesti renessanssi kunstnik.
Elas 1469-1525.a
Sündis Tallinnas, maalis portreid ja madonna pilte. -
Saksamaa renessanssi kunstnik.
Elas 1470-1528.a
¤ Gootika ja renessanssi vahepealne.
¤ Särav koloriit -
Saksamaa renessanssi kunstnik.
Elas 1471- 1528.a
Saksamaa kuulsaim kunstnik. -
Autor: Andrea Mantegna
Täpset valmimis aega pole teada.
Kuid valmis umbes 1475-1501 vahemikus -
Autor: Andrea del Verroccio
Valmis 1473-1475 vahemikus.
Kõige tuntuim Andrea skulptuur. -
Itaalia kõrgrenessanssi kunstnik.
Elas 1475-1564.a
¤ Mitmekülgsus- skulptuur, arhitekt, maalikunst, luuletaja, aga pidas ennast peamiselt skulptoriks.
¤ Uskus oma kutsumusse ja kunsti ning looja erilisse rolli.
¤ Raske iseloom.
¤ Sügavad , üldinimlikud teemad.
¤ Sai eluga tunnustuse. -
Itaalia kõrgrenessanssi kunstnik.
Elas 1477- 1510.a
Tema maalitud maastikulised taustad on tähtsaks etapiks maastikumaali arenguloos ja samm edasi maastika ka iseseisva teema poole. -
Autor: Michel Sittow
Maalitud 1479.a -
Autor: Andrea del Verroccio
Valmis 1480 ja 1488 vahemikus.
Ratsamonument, asub Veneetsias. -
Prantsusmaa maalijad Isa ja poeg .
Jean elas 1480 1541.a
Francois elas 1510-1572.a -
Autor: Sandro Botticelli
Valmis 1477-1482 vahemikus. -
Autor: Hieronymus Bosch
Maalitud 1482.a -
Itaalia kõrgrenessanssi maalija.
Elas 1483-1520.a
¤ Esitas täiuslikku renessanssi maalikunsti
¤ Mitte nii mitmekülgne
¤ Kolmnurkkompositsioon
¤ Religiooni teemadel
¤ Portreed -
Autor: Sandro Botticelli
Valmis 1485-1486.a -
Autor: Dürer
Valmis 1485-1528.a -
Kreml-müüriga kaitstud kindlus, linnasüda.
Kõige tähtsam kreml.
Müür ja tornid mida teame, ehitati 15-16 saj. -
Itaala kõrgrenessanssi kunstnik.
Elas 1488-1576.a
Pühendas oma pika elu maalikunstile ja eriti tema mõju muutus oli õlivärvidega. -
Autor: Leonardo da Vinci
Valmis 1490.a -
Jõudis Itaaliast.
Kestis 15-17. saj.
Kunsti tellisid kuningad, õukonnad ja suuraadlikud. -
Autor: Leonardo da Vinci
Maalitud 1495-1498.a
Kujutatud teosel jeesus ütleb, et üks tema jüngritest reedab teda. -
Saksamaa renessanssi kunstnik.
Elas 1497-1543.a -
Autor: Dürer
Maalitud 1498.a -
Autor: Michelangelo
Valmis 1498-1499.a
Skulptuur -
Arhitektid:
¤ Bramante
¤ Michelangelo
¤ Andrea Palladio
Tuntuimad ehitised:
¤ Rooma Peetri kirik
¤ Rooma kapitooliumiväljak
¤ Villa Rotonda -
¤ Keskendub värvidele
¤ Toonid
¤ Elurõõm, naise elu imetlemine
¤ Erootika -
¤ Kompositsioon
¤ Matemaatiline täiuslikkus
¤ Keha joonistuslik ja plastiline elu -
Prantsusmaa peamiseks arhitektuuri saavutuseks oli lossid.
-
Teosed:
¤ Francois I portree
¤ Navarra Margareth
¤ Suplev naine
¤ Austria kuninganna Elisabeth -
¤ Saksa- Rooma keisririik, küllastunud väikesed- vürsti-
riigid.
¤ Reformatsioon, ehk usupuhastus 1517.a
¤ Talurahva sõda
¤ Kunsti õitseng- meisterlik gootika+ madalmaade õlimaal+ Itaalia kunst.
¤ Kujutati inimeste kordumata omapära+ tundeelu -
Renessanss jõudis täiuslikkuseni 16 saj.
Maalikunst- idealiseeritud tõde
¤ Suurejoonelisus
¤ Terviklik üldmulje
¤ Antiigi eeskuju muutub enam olulisemaks
¤ Tähtsaim linn- Rooma -
16.saj
¤ Muspeade maja vennaskoja hoone
¤ Tallinna Vaekoda
¤ Raekoja torn
¤ Pühavaimu kirikutorn
¤ Michel Sittow -
Autor: Donato Bramante
Leiutati 1502.a
Väike kabel kloostri siseõuel. Kahekorruseline ümarehitis, seda katab kuppel ja ümbritseb sammastik, mis kannab teise korruse rõdu. -
Autor: Leonardo da Vinci
Maalitud 1503-1506. a
Maailma tuntuim maal. -
Itaalia manerismi kunstnik.
Elas 1503- 1540.a -
Autor: Dürer
Maalitud 1503.a
Vesivärv -
Autor: michelangelo
Valmis 1501- 1504.a
Skulptuur -
Itaalia kõrgrenessanssi arhitekt.
Elas 1508-1580.a
¤ Veneetsia juhtiv arhitekt.
¤ Matemaatilise täpsusega on ta järginud sümmeetria ja harmoonia põhimõtteid.
¤ Rõhutas sammaste kasutust. -
Autor: Giorgione
Maalitud 1506-1508.a
Pildil valitseb loodus, puude rohelisus, niiske õhk, pilved, valgusähvatus, valguse peegeldus. -
Autor: Giorgione, Tizian
Valmis 1510.a
Teoses valitseb unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit. -
Prantsusmaa renessanssi skulptor ja arhitekt.
Elas 1510-1568.a -
Autor: Raffael
Valmis 1509-1511.a
Fresko -
Autor: Michelangelo
Valmis 1512.a
sixtuse kabeli laemaali fragment. -
Autor: Dürer
Valmis 1513.a -
Autor: Raffael
Maalitud 1512-1514.a -
Autor: Hieronymus Bosch
Maalitud 1503-1515 -
Autor: Hieronymus Bosch
Maalitud 1515-1516.a -
Autor: Grünewald
Maalitud 1516.a -
Autor: Grünewald
Maalitud 1505-1516.a
Teos Isenheimi altaril -
Autor: Tizian
Maalitud 1516-1518.a
Kolmnurkne kompositsioon moodustub Maarja ja pühakute punastest rüüdest. -
Autor: MIchel Sittow
Maalitud 1518 -
Prantsusmaal.
Ehitatud 1522.a
Gooti ja renessanssi vahepealne stiil. -
Autor: Holbein
Maalitud 1523.a -
Madalmaade renessanssi kunstnik.
Elas 1525-1569.a
¤ Varasemast elust pole palju teada.
¤ Käis ka Itaalias, aga ei võtnud sealsest maalikunstist mõju.
¤ Väga realistlik, loomutruult ja elavalt maalib.
¤ Suurepärane maastiku maalija. -
Autor: Arent Passer
Valmis 1520-1525.a
Hauamonument Toomkirikus.
Raidkivi. -
Autor: Jean Clouet
Maalitud 1527.a
Kuningas Francois I õde.
Portree -
Itaalia kõrgrenessanssi kunstnik.
Elas 1528-1588.a
Maalis psüholoogiliselt pealiskaudseid kuid ka elurõõmsaid ja värviküllaseid dekoratiivseid kompositsioone. Näiteks pidulikke söömaaegu.
Ei saadud aru, et tööd on piiblilugude põhjal. -
Ehitati koos raekojaga
aastatel 1402-1404.
1530.a sai torni tippu vana Toomase tuulelipp, mis andis raekojale selle kõrguse 64m. -
Autor: Jean Clouet
Maalitud 1532-1533.a
Portree -
Autor: Holbein
Maalitud 1533.a -
Autor: Tizian
Maalitud 1534.a -
Teine nimetus " Pikakaelaline Madonna"
Maalitud 1534-1535.a -
Autor: Holbein
Maalitud 1536-1537.a -
Autor: Michelangelo
Ehitus algas 1538.a ning lõppes 17.saj.
Asub roomas.
Ehitus oli aeglane ning läks pikalt edasi peale Michelangelo surma. -
Autor: Michelangelo
Maalitud 1535-1541.a -
Autor: Michelangelo
Maalitud 1535-1541.a
Sixtuse kabelis -
Ehk Chambord'i jahiloss asub Pariisis
Ehitatud 1519-1547.a
Sai eeskujuks aadlikele, Loire jõe org ehitati losse täis. -
Autor: Jean Goujon
Valmis 1547-1550.a -
Autor: Jean Goujon
Valmis umbes 1550.a
Uue Louvre'i lossi reljeefid -
Ehk eemaldumine renessanssi ideaalidest.
Polnud tähtis enam renessanssi looming ega antiikkunst.
Ei taotle harmooniat ja sümmeetriat.
Sarnaselt tänapäevaga, väärtuste kaldus individualismi ja isikliku omapära otsimise poole. -
Prantsusmaal.
Valmis 1550.a -
Asus raekoja platsil.
Ehitati 1554-1555.a
Hävis teise maailmasõja lõpul. -
Kõige tuntum vana-Vene katedraal.
Asub Moskvas, ehitati 16 saj. -
Autor: Pieter Bruegel vanem
Maalitud 1563.a -
Autor: Veronese
Maalitud 1562-1563.a -
Autor: Pieter Bruegel vanem
Maalitud 1565.a -
Autor: Pieter Bruegel vanem
Maalitud 1567.a -
Autor: Pieter Bruegel vanem
Maalitud 1568.a -
Autor: Francois Clouet
Maalitud 1571.a
Prantsusmaa kuninganna.
Portree -
Autor: Francois Clouet
Maalitud 1571.a -
Autor: Veronese
Maalitud 1573.a
Hiiglaslik maal, mis on tehtud ühe Veneetsia kloostri söögisaali seinale. Kujutatud on püha õhtusöömaaega, aga Veronese kujutas sinne vaal figuure. -
Baroki aegne kujutav kunstnik.
Elas 1577-1640.a
Sündis Saksamaal.
Maalikunst äärmuslikult baroklik- toretsev ja jõuline.
Jõukas, hea haridusega, diplomaat ja reisis ringi. -
Baroki aegne Hollandi maalikunstnik.
Elas: 1582- 1666.a
Portreist
Eluline, inimene pole jäigas positsioonis.
Maalid seostuvad sinuga kui vaatajaga.
Nähtavad pintslitõmbed mõjuvad hoogsalt. -
Kestis 16. saj lõpust 18.saj alguseni.
Jagunes kolmeks ala perioodiks
¤ päris barokk
¤ baroklik klassitsism
¤ baroklik realism Teaduse ja filosoofia areng, hakatakse tajuma, et inimene on vaid täpp suures universumis. Barokk on iseäralik, korrapäratu. Kunst on esinduslik ja tore, sümboliseerib usu ülevust ja jõudu. Kirik soovis elulähedast kunsti. -
Arhitekt: Andrea Palladio
Ehitati 1571-1592.a
¤ Palladio loomingu kõrgpunkt.
¤ Perfektne tsentraalehitis. -
Algne maja oli olemas juba 14.saj
Ehitati ümber 1597.a
Parim näide Eesti renessanssi arhitektuurist. -
Baroki aegne skulptor Itaaliast.
Elas: 1598-1680 -
Peamine maalikunstnik Hispaanias ja Flandias.
Elas: 1599-1660
¤ Elulähedane kujutus
¤ Eeskujuks Caravaggio
¤ Realistlik
¤ Kaasaegsed inim tüübid ja olmetseenid -
Baroki aegne maalikunstnik.
Elas: 1599- 1641.a
Rubensi õpilane, tuntud portreede poolest ja Charlesi õukonnamaalija. -
Absolutism ja katoliiklus.
Põhines kiriku huvidel.
Esines Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Lõuna-Madalmaades, Leedus-Poolas. -
Esines Hollandis, Inglismaal (peale 1640 revolutsiooni), Põhja-Saksamaal, Skandinaavia riikides, Eestis (Rootsi kooseisu kuuluv)
-
e.Vene klassitsism.
Absolutism.
Ilmalik võim oli kiriku vallutanud.
Esines prantsusmaal, Inglismaal (Enne 1640 revolutsiooni), Saksamaal (väike monarhide seas). -
Baroki aegne maal
Autor: Carracci
Maalitud 1600.a -
Koosnes kolmest omapärasest suunast:
¤ Carracci-idealistlik e. akadeemiline suund.
¤ Caravaggio-naturalistlik suund, uudne kompositsioon.
¤ Bologna-akadeemiline suund, keldriluugi valgus. -
Baroki aegne maal.
Autor: Caravaggio
Maalitud 1599-1600.a -
Maalis Bernt Notke.
Teos asub Niguliste kirikus.
Teosel on 13 figuuri.
Teos valmis 15.sajandil -
Itaalia ja Saksamaa põhitunnused:
Väline hiilgus, suured mõõtmed, sisemine pinge, äärmuslikud vormid ja dramaatika. Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa põhitunnused:
Hiilgav, pikk kuid madal, vaheldusrikkam kui rustika, sambad, pilastrid, balustraadid, ehisvaaside ja skulptuuridega, kainem ja mõõdukam kui Itaalia. -
Barokiaegne maal.
Autor: Caravaggio
Maalitud 1601.a -
Põhitunnused: Pikliku põhiplaaniga, nelitise kohal kuppel, mille all olevast aknast pääseb valgus kirikusse, sisemus ei jagunenud rangelt löövideks, vaid üheks avaraks ruumiks. Sisekujundus oli raskepärane, toretsev, piduliku üldilmega, tugevad värvid ja kullatud detailid.
-
Baroklik kirik Roomas.
Arhitekt: Carlo Maderno
Ehitatud 1603.a -
Barokki iseloomustas ka väga pargi arhitektuur. Pargi arhitektuur jagunes kaheks:
Prantsuse park
¤ Korrapärane
¤ Geomeetriline
¤ Tehislik Inglise park
¤ Vaba
¤ Metsik
¤ Inimese poolt istutatud ja kasvatatud, aga lastakse vabalt kasvada. -
Baroki aegne maalija.
Kõige tuntuim Hollandi kunstnik.
Elas: 1606- 1669.a
Sügava sisuga, psüholoogilised, inimese sisemaailm ja üldistused. -
Baroklik maal.
Autor: Peter Paul Rubens
Maalitud: 1609.a -
Baroklik Hollandi maal.
Autor: Franz Hals
Maalitud: 1616.a -
Baroklik maal.
Autor: Rubens
Maalitud: 1617-1618.a -
Baroklik maal.
Autor: Antonis van Dyck
Maalitud: 1621.a -
Baroki marmor skulptuur.
Autor: Bernini
Valmis: 1621-1622 -
Baroklik maal.
Autor: Velasguez
Maalitud: 1622 -
Baroklik maal.
Autor: Peter Paul Rubens
Maalitud: 1622 -
Prantsusmaal
Valmis 1624.a
Ehitati peale vana Gooti stiilis ehitise lammutamist. -
Baroki marmor skulptuur.
Autor: Bernini
valmis: 1623-1624 -
Baroki marmor skulptuur.
Autor: Bernini
Valmis: 1622-1625 -
Arhitekt: Michelangelo
Püha Peetruse basiilika ehitus algas 1506.a ning sai valmis alles 1626.a.
Esimene Peetri kirik ehitati juba 4. saj. Renessanssi ajal otsiti arhitekti kes selle restaureeriks, sest vana kirik oli halvas seisukorras.
Kirikut projekteeris Donato Bramante, kelle jooniste järgi kiriku ehitust ei alustatud. -
Kiriku projekteerimine läks üle Michelangelole, kes lasi esiteks kogu eelmise ehitise maha lammutada.
Michelangelo võttis eeskuju Bramante joonistest ning Kirikust sai kupliga kaetud tsentraalehitis. Lõplikus plaanis, sai Peetri kirikust kreeka risti kujuline ehitis, mille kuppel asus täpselt Püha Peetruse haua kohal.
Peale Michelangelo surma, oli ehitus alles poole peal ning kuppel tuli välja piklikumana, kui algselt plaanis. -
Kõige tuntuim Hollandi maastiku maalija.
Elas: 1628- 1682.a -
Baroklik maal.
Autor: Rubens
Maalitud: 1630-1635 -
Baroklik maal.
Autor: Peter Paul Ruben
Maalitud: 1629-1630.a -
Baroklik maal.
Autor: Rembrant
Maalitud: 1632.a -
Baroklik aed Londonis.
Inglise pargi stiilis.
Valmis 1633.a -
Baroklik loss Prantsusmaal.
Arhitektid: Louis Le Vau, André Le Nôtre, Jules Hardouin-Mansart ja teised.
Ehitus algas: 1634
Sai valmis alles 1762 -
Baroklik maal.
Autor: Peter Paul Rubens
Maalitud: 1635.a -
Baroklik maal.
Autor: Peter Paul Rubens
Maalitud 1635.a -
Baroklik maal.
Autor: Antonis van Dyck
Maalitud: 1635.a -
Baroklik maal.
Autor: Antonis van Dyck
Maalitud: 1635.a -
Baroklik portree.
Autor: Rembrant
Maalitud: 1636.a -
Baroklik kirik Roomas.
Arhitekt: Francesco Borromini
Ehitatud: 1638 -
Baroklik maal.
Autor: Peter Paul Rubens
Maalitud: 1638-1640.a -
Baroklik maal.
Autor: Rembrant
Maalitud: 1642.a -
Hollandi iseseisvumine 1648.a
Protestantlik kirik.
Arhitektuur ja skulptuur tagasihoidlik.
Maalikunsti õitseng. -
Barokilik maal.
Autor: Velasguez
Maalitud: 1650 -
Baroki marmor skulptuur.
Autor: Bernini
Valmis: 1647–1652 -
Baroklik maal.
Autor: Velasguez
Maalitud: 1656 -
Baroklik Hollandi maal.
Autor: vermeer
Maalitud: 1657- 1658.a -
Baroklik maal.
Autor: Rembrant
Maalitud: 1663.a -
Baroklik Hollandi maal.
Autor: Vermeer
Maalitud: 1665.a -
Roomas Peetri kiriku väljak.
Arhitekt: Gian Lorenzo Bernini
Ehitatud: 1667.a -
Baroklik Hollandi maal.
Autor: Vermeer
Maalitud: 1668.a -
Rokokoo aegne maalikunstnik Prantsusmaalt.
Elas: 1684-1721.a -
Klassitsismi stiilis mõis Eestis.
Ehitatud: 1684.a -
Rokokoo aegne maalikunstnik Itaaliast.
Elas: 1696-1770.a -
Rokokoo aegne maalikunstnik Itaaliast.
Täis nimi: Giovanni Antonio Canal
Elas: 1697-1768.a -
Rokokoo aegne maalikunstnik Inglismaalt.
Elas: 1697-1764.a -
Rokokoo aegne maalikunstnik Prantsusmaalt.
Elas: 1703-1770.a -
Baroklik katedraal Londonis.
Arhitektid: Christopher Wren, Nicholas Hawksmoor, Robert Hooke
Ehitatud: 1710.a -
Barokk oli liiga raskepärane, et selle tunnustest loobuti.
Peene ja kerge ornamentikaga, täis peegleid ja kasutuses taimemotiivid. Võeti kasutusele merekarbi poolmik ehk orvand. Siseruumid olid iniimsed ja võluvad. Mööbel oli kergetes toonides, mugav. Riietus oli naiselik , palju meikimist ja peenike piht. -
Algas Prantsusmaal 1710.a
Kestis umbes 1710-1760.a
Peamiselt liikus Prantsusmaal, Itaalias ja Inglismaal.
Kerge, õhuline, helge.
Meelelahutuslik, elu mõnud, pidutsev.
Elurõõm, lüüriline.
Heledad toonid.
Sisearhitektuur, maalikunst, skulptuur, rõivamood ja mööbel. -
Baroklik aed Viinis.
Prantsuse pargi stiilis.
Ehitatud: 1714.a -
Rokokoo stiilis maal.
Autor: Watteau
Maalitud: 1715-1717.a -
Rokokoo stiilis maal.
Autor: Watteau
Maalitud 1717.a -
Rokokoo stiilis maal.
Autor Canaletto
Maalitud: 1724.a -
Rokokoo aegne maalikunstnik Inglismaalt.
Elas: 1727-1788.a -
Baroklik aed Dresdenis.
Prantsuse pargi stiilis.
Arhitekt: Pööpelman.
Valmis: 1728.a -
Rokokoo stiilis maal.
Autor: Canaletto
Maalitud: 1730.a -
Rokokoo aegne maalikunstnik Prantsusmaalt.
Elas: 1732- 1806.a -
Rokokoo stiilis loss.
Asub Saksamaal.
Ehitatud: 1704-1733.a -
Rokokoo stiilis maal.
Autor: Tiepolo
Maalitud: 1743- 1744.a -
Rokokoo stiilis maal.
Autor: Hogarth
Maalitud: 1745.a -
Rokokoo stiilis loss.
Asub Saksamaal.
Ehitatud: 1745.a -
Romantismi aegne kunstnik Hispaaniast.
Kujutas peamiselt õuduspilte ja tal oli üldiselt lai temaatika.
Elas: 1746-1828.a -
Klassitsismi aegne kunstnik.
Elas: 1748-1825.a -
Rokokoo stiilis maal.
Autor: Gainsborough
Maalitud: 1750.a -
Rokokoo stiilis figuurid.
18. saj -
Baroklik palee Peterburis.
Arhitektid: Francesco Bartolomeo Rastrelli, Vasily Stasov ja teised.
Ehitatud: 1754.a -
Baroklik aed Peterburis.
Prantsuse aiia stiilis.
Valmis 1756.a -
Klassitsismi aegne kunstnik.
Elas: 1757-1822.a -
Romantismi aegne kunstnik Inglismaalt.
Ühiskonnakriitika, usumüstika ja isiklikud nägemused.
Elas: 1757-1827.a -
Antiigi ja palladio stiilide segu.
Võeti uuesti kasutusele antiiktempli otsafassad.
Lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus.
Kasutusel palju ümarkaari ja kupleid.
Sümmeetria ja kaob ära lae maal. -
Levis Euroopas ja Põhja Ameerikas.
Võttis eeskuju antiik ajast.
¤Jaganes kaheks haruks:
Vara klassitsism: 1770-1800.a
Kõrgklassitsism: 1800-1830.a
¤Sündmused: Prantsuse Revolutsioon, Napoloeoni sõjad, Inimeste ja kodaniku õiguste deklaratsioon, arheoloogilised väljakaevamised.
¤Antiikmütoloogia ja allegooria teemad
¤Inimkeha iluideaal
¤Mõjub rahulikuna
¤Moraliseeriv ja õpetav -
Rokokoo stiilis maal.
Autor: Fragonard
Maalitud: 1767.a -
Rokokoo stiilis maal.
Autor: Tiepolo
Maalitud: 1768.a -
Klassitsismi aegne kunstnik.
Elas: 1768-1844.a -
Rokokoo stiilis maal.
Autor: Gainborough
Maalitud: 1770.a -
Skulptuurid olid marmorist.
Mõjub rahulikuna.
Koloriit on värvivaene.
Baroki ja Rokokoo vastand.
Inimesed olid tardunud ja esiplaanil, taust oli tihti tühi. -
Romantismi aegne kunstnik Saksamaalt.
Kujutas kuuvalgust, varemeid ja teostel oli üleüldse lai temaatika.
Elas: 1774-1840.a -
Romantismi aegne kunstnik Inglismaalt.
Kujutas peamiselt romantilisi mere-, maastiku- ja taeva vaateid.
Teosed olid dramaatilised.
Voolavad akvarellid.
Elas: 1775-1851.a -
Romantismi aegne kunstnik Inglismaalt.
Koloriit oli hele, kujutas peamiselt kauneid kodukoha maastikuid.
Elas: 1776-1837.a -
Klassitsismi aegne kunstnik.
Elas: 1780-1869.a -
Klassitsismi stiilis maal.
Autor: David
Maalitud: 1784.a -
Klassitsismi stiilis maal.
Autor: David
Maalitud: 1788.a -
Klassitsismi aegne ehitis Prantsusmaal.
Ehitatud: 1790.a -
Klassitsismi stiilis ehitis Berliinis.
Ehitatud: 1791.a -
Romantismi aegne kunstnik Prantsusmaalt.
Kujutas dünaamilisi kompositsioone, teosed olid dramaatilise ja emotsiooni rohked.
Kujutas rahutuid valguse ja varju kontraste.
Elas: 1791-1842.a -
Klassitsismi stiilis skulptuur.
Autor: Canova
Valmis: 1792.a -
Klassitsismi stiilis maja Tallinnas.
Ehitatud: 1792.a -
Baltisaksa kunstnik.
Tegi kuulsustest portreesid.
Elas: 1792-1856.a -
Klassitsismi stiilis maal.
Autor: David
Maalitud: 1793.a -
Autor: William Blake
Valmis: 1794 -
Romantismi aegne kunstnik Prantsusmaalt.
Teostes on näha jõuliseid pinstlilööke, eksootilisust ja tihti poliitilisi sõnumeid.
Elas: 1798-1863.a -
Klassitsismi stiilis maal.
Autor: David
Maalitud: 1800.a -
Klassitsismi stiilis ehitis Washingtonis.
Ehitatud: 1800.a -
Autor: Francisco Goya
Valmis 1800-1801.a -
Kestis 1800-1850.a
Kunst oli sõltumatu ja vastandlik akadeemilisele kunstile.
Kunst oli pigem subjektiivne, rõhutati fantaasiat, tundeid ja isikupära. Boheemlus-kunstnik erineb ja vastandub ühiskonnale.
Intuitsioon-maailm on müsteerium.
Pintslilöögid olid rahutuf ja hoogsed, tähtis oli koloriit ja maalilisus. -
Esimesed eesti kunstnikud omandasid kunstihariduse kas Peterburis või Saksamaal. Johann Köler, pani aluse eesti rahvuslikule kunstile.
-
Klassitsismi stiilis hoone.
Ehiatatud: 1802.a
Arhitekt: Johann Wilhem Krause -
Baltisaksa kunstnik.
Akadeemiline ja romantiline.
Elas: 1804- 1877.a -
Klassitsismi stiilis skulptuur:
Autor: Canova
Valmis: 1804-1808:a -
Autor: Casper David Friederich
Valmis: 1810.a -
Klassitsismi aegne maal.
Autor: Ingres
Maalitud: 1814.a -
Autor: Francisco Goya
Valmis: 1814.a -
Realismi aegne kunstnik Prantsusmaalt.
Kujutas talupoegi, rasket tööd ja elujärge.
Elas: 1814- 1875.a -
Autor: John Constable
Valmis: 1816.a -
Autor: Casper David Friedrich
Valmis: 1818.a -
Autor: Theodore Gericault
Valmis: 1818-1819.a -
Realismi aegne kunstnik Prantsusmaalt.
Kõige eneseteadlikum, kontranähtus.
Elas: 1819- 1877.a -
Autor: John Constable
Valmis: 1821.a -
Klassitsismi stiilis hoone Peterburis.
Ehitatud 1823.a -
Sümbolismi kunstnik Prantsusmaalt, Tööd on pastellsed ja selge struktuuriga, joonised olid lihtsustatud.
Elas: 1824-1898 -
Prantsusmaa sümbolistlik kunstnik.
Rõhutas kirge, religiooni ja fantaasiat.
Elas: 1826-1898 -
Eesti kunstnik.
Akadeemiline ja romantiline.
Kujutas portreesid, religiooni, mütoloogiat ja maastikuid.
Elas: 1826-1899.a -
Autor: Eugene De la Croix
Valmis: 1830.a -
Impressionistlik kunstnik Prantsusmaalt.
Kujutas öiseid tänavaid, põlde ja aedu.
Elas: 1830-1903.a -
Sai alguse Romantismi kõrvalt Prantsusmaal.
Ei olnud eesmärk ilustada, vaid maaliti nähtut võimalikult täpselt.
Kujutati ümbritsevat tegelikkust ehk argielu, ei tohtinud idealiseerida, ausad sotsiaalsed suhted ja ebavõrdsus. Prantsusmaa:
Barbizoni koolkond 1830-1870.
Plein air- Looduses maalimine, looduse värvitoonid, kompositsioon. Venemaa:
Rahvalik, lihtrahva elu, jutustamine ja realistlik ajaloomaaling. -
Realismi aegne kunstnik Prantsusmaalt.
Realismi ja impressionismi vaheüli, kujutas Pariisi elu.
Kujutas skandaale.
Elas: 1832- 1883.a -
Impressionistlik kunstnik Prantsusmaalt.
Kujutas keerulisi liigutusi ja vulgaarseid žeste.
Elas: 1834- 1917.a -
Klassitsismi stiilis ehitis Prantsusmaal.
Ehitatud: 1836.a -
Eesti kunstnik.
Skulptor.
Portreebüstid ja Eesti mütoloogia.
Elas: 1837-1921.a -
Post-impressionist Prantsusmaalt.
Isikupärase kujujtus viisiga, maalis maastikuid, akte, portreid ja natüürmorte. Kasutas töödes kolmemõõtmelisi kujudeid, näiteks koonus, silinder ja kera. Elas: 1839-1906 -
Autor: William Turner
Valmis: 1839.a -
Impressionistlik kunstnik Prantsusmaalt.
Kujutus oli varjundirikka valgusekäsitlusega, idülliline ja romantiline. Kujutas talviseid maastike.
Elas: 1839-1899.a -
Autor: William Turner
Valmis: 1840.a -
Impressionistlik kunstnik Prantsusmaalt.
Maalis palju seeriaid. Kujutas väga palju valgust ja püüdis looduse muutumist.
Elas: 1840-1926.a -
Impressionistlik kunstnik Prantsusmaalt.
Skulptor, kujutas varjundirikkalt pinnatöötlust.
Elas: 1840-1917.a -
Impressionistlik kunstnik Prantsusmaalt.
Kujutas naisi ja lapsi. Teostel on rõõmsad, terved ja ilusad inimesed. Tööd on pehmed ja lüürilised.
Elas: 1841-1919.a -
Klassitsismi stiilis skulptuur.
Autor: Thorvaldsen
Valmis: 1842.a -
Klassitsismi stiilis kirik Pariisis.
Ehitatud: 1842.a -
Autor: William Turner
Valmis: 1842.a -
Autor: werenskiold
Maalitud: 1884 -
Prantsusmaa Naivistlik kunstnik.
Elas: 1844-1910 -
Realismi aegne kunstnik Venemaalt.
Elas: 1844-1930.a -
Post- impressionistlik kunstnik Prantsusmaalt.
Teostel oli oluline vaimne sõnum. Tähtis oli värvikasutus: ekrsad värvid, tumedad kontuurid, siledad värvipinnad. Tööd olid impressionistlikud. Elas: 1848-1903 -
Realismi aegne kunstnik Venemaalt.
Elas: 1848-1916.a -
Norra rahvusromantist. Üldistas kujundeid, soovis luua originaalset rahvuse kujutamis stiili.
Elas: 1849-1929 -
Autor: Courbet
Valmis: 1849.a -
Autor: Rousseau
Valmis: 1850.a -
Autor: von Neff
Valmis: 1850.a -
Baltisaksa kunstnik.
Maastikumaalid ja talupojad.
Elas: 1851-1912.a -
Klassitsismi stiilis kirik Helsingis.
Ehitatud: 1852.a
Arhitekt: Carl Ludwig Engel -
Autor: Hippius
Valmis: 1852.a -
Post-impressionismi kunstnik Prantsusmaalt. Maalis kõike mida nägi, kasutas väga intensiivseid värve. Maalidel on liikuv tunne tänu tugevatele ja suunatud pintsli löökidele. Elas: 1853-1890 -
Autor: Courbet
Valmis 1854.a -
Norra rahvusromantist. Tööd on emotsionaalsed ja sügavate tunnetega.
Elas: 1855-1938 -
Eesti kunstnik.
Skulptor.
Realism.
Elas: 1855-1929.a -
Autor: Millet
Valmis: 1857.a -
Prantsuse päritoluga kunstnik, pani alguse neoimpressionismi liikumisele. Kasutas täpitehnikat.
Elas: 1859-1891 -
Autor: Millet
Valmis: 1859.a -
Kõige tuntuim juugendi kunstnik, Austria päritoluga. kasutas oma töödes kulda ja need olid sügavamõttelised.
Elas: 1862-1918 -
Prantsuse maalikunstnik, aitas Seuratil arendada täpitehnikat ja neoimpressionismi.
Elas: 1863- 1935 -
Autor: Manet
Valmis 1863.a -
Autor: Manet
Valmis: 1863.a -
Autor: Köler
Valmis: 1863.a -
Autor: Köler
Valmis: 1863.a -
vene kunstnik, kes keskendus ekpressiivsele ja geomeetrilisele abstraktsionismile.
Elas: 1866-1944 -
Eesti kunstnik.
Kasutas pastelle.
Rändas.
Elas: 1866-1942.a -
Tekkis 19.saj lõpus.
Kujutati muljet. Maaliti õhku ja valgust.
Tihedalt tehti maali seeriaid ja kasutati väikeseid pintslilööke. Kasutati heledaid, erksaid ja üldiselt positiivse tundega värve. Teosed olid sulavad ja hajusid piirjooned.
Kujutati Igapäeva elu- olu läbi portreede, aktide, maastikute ja suurlinnade. -
Prantsusmaalt fovismi kunstnik, kes kujujtas nähtut tasapinnaliselt ja tihedate mustritega. -
Itaalia kunstnik, kes aitas kaasa Futurismi tekkele. Kujutas oma töödes valgust, liikumist ja kiirust.
Elas: 1871-1958 -
Hollandi abstaktsionistlik kunstnik, keda peetakse abstraktsionistide seas kõige tuntuimaks.
Elas: 1872-1944 -
Autor: Sisley
Valmis: 1872.a -
Autor: Repin
Valmis: 1873.a -
Autor: Monet
Maalitud 1873.a -
Autor: Degas
Valmis: 1874.a -
Autor: Monet
Valmis 1875.a -
Autor: Renoir
Valmis 1876.a -
Autor: Degas
Valmis: 1876.a -
Vene kunstnik, kelle peamine fookus oli geomeetrilisel abstraktsionismil.
Elas: 1878-1935 -
Autor: Köler
Valmis: 1878.a -
Sveitsi/saksa kunstnik, kes keskendus abstraktsionismile. Aga tema isiklik stiil oli mõjutatud ka paljudest teistest vooludest.
Elas:1879-1940 -
Autor: Mary Casatt
Valmis: 1879.a -
Autor: Berthe Morisot
Valmis: 1879.a -
Autor: Hoffman
Valmis: Ei leidnud -
Autor: Weisenberg
Valmis:1880.a -
Autor: Köler
Valmis: Ei leidnud -
Kunstivool, mille rajas Georges Seurat'd, see arenes välja impressionismist.. Keskendus peamiselt teaduslikule värviõpetusele. Kasutades värve võisid kunstnikud luua kui optilisi illusioone, mille tõttu kutsutakse neoimpressionismi puäntillismiks ja divisionismiks.
Kasutati puhtaid värve ja kasutades täpi tehnikat jääb vaatajale segunenud värvide mulje. Mõeldi läbi kompositsiooni ja vormi ning loodi optilisi efekte.
Kujutati peamiselt maastiku ja meelelahtust. -
Tekkis läbi huvi müstikast, kaugete maade usunditest ja kunstist , vanadest hävinenud kultuuridest , muistenditest. Saadi inspiratsiooni kirjandusest ja ajaloost. Teoseid kujutati ebatavaliselt ja kasutati sageli sümbolite keelt.
Rõhk oli müstikal, unenägudel, emotsionaalsel sügavusel ja tähtis polnud see kuidas sa kujutad, vaid see mida kujutad. -
Peamiselt liikus ida- ja põhja-Euroopas. Ajalugu ja mütoloogia, väga tihedalt seotud poliitikaga ja tihti iseseisvuspüüetega. Rõhk on rahvuslikult unikaalsusel.
Kujutati enda rahva ajalugu, mütoloogiat ja rahvaluulet. Igal riigil omapärane kujutus stiil.
19.saj lõpp-20.saj algus. -
Autor: Chavannes
Malitud: 1881 -
Hispaania kunstnik, keda peetakse kubismi rajajaks. Üks maailma kõige tuntuimad kunstnike nimesid.
Elas: 1881-1973 -
Itaalia kunstnik, kes oli Futurismi liikumise juhtfiguur.
Elas: 1881-1966 -
Barcelonas
Arhitekt: Gaudi
Valmis: 1882- siiani ehituses -
Autor: Redon
Valmis: 1882 -
Prantsusmaa kunstnik, kes on teine Kubismi rajaja. Lisaks kubismile maalis Braque ka rohkesti Fovistlike maale.
Elas: 1882- 1963 -
Autor: Rodin
Valmis: 1882.a -
Autor: Weisenberg
Valmis: 1882.a -
Autor: Werenskiold
Maalitud: 1883 -
Autor: Repin
Valmis: 1883-1885.a -
Autor: Georges Seurat
Maalitud: 1884 -
Autor: Degas
Valmis: 1885.a -
Autor: Mary Casatt
Valmis: 1885.a -
Sai alguse Prantsusmaalt ja levis edasi üle euroopa. Kasvas välja impressionismist.
Rõhk oli tunnetel, meeleolul ja kontrastsetel värvidel. -
Autor: Georges Seurat
Maalitud: 1886 -
Autor: Rosseau
Maalitud: 1886 -
Prantsuse maalikunstnik ja skulptor. Kes mängis väga suurt rolli dadaismi liikumises.
Elas: 1887-1968 -
Autor: Surikov
Valmis: 1887.a -
Autor: Vincent van Gogh
Maalitud: 1888 -
Autor: Georges Seurat
Maalitud: 1888 -
Autor: Pissarro
Valmis: 1888.a -
Autor: Vincent van Gogh
Maalitud: 1889 -
Autor: Vincent van Gogh
Maalitud: 1889 -
Autor: Vincent van Gogh
Maalitud: 1889 -
Autor: Henri de Toulouse- Laurtec
Maalitud: 1889 -
Autor: Rodin
Valmis: 1889.a -
Autor: Vincent van Gogh
Maalitud: 1890 -
Autor: Hendri de Toulouse-Lautrec
Maalitud: 1890 -
Sai alguse Inglismaalt ja sealt levis edasi Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Esineb kujutavaskunstis kui ka arhitektuuris, eesmärk oli luua uus ja omapärane kunstivool.
Dekoratiivne, ebatavalised värvid ja orgaanilised elemendi.
Tegutses 19.saj lõpp- 20.saj algus. -
Kasutati palju orgaanilisi kujundeid, looduslike vorme ja taimede kujulisi kaunistusi. Ehtised olid asümmeetrilised, hoonetel olid reljeefid ja vitraažaknad. Kasutati uusi materjale ja fassaadil geomeetrilisis kujundeid.
-
Sai alguse Prantusmaalt, liikus hiljem edasi Euroopas ja Ameerikasse. Voolu harrastajad olid inimesed ilma kunstihariduseta. Puudusid tehnilised oskused reaalselt asjade kujutamiseks ehk leiti teise lahendusi.
Tööd olid detailsed, kasutati erksate kui ka õrnade värvide segu, puudusid perspektiivi reeglid, ei kujutatud valgust ja õhku. Puudus traditsioon ja täpne järgnevus.
Tegutses: 19.saj lõpp ja 20.saj algus -
Saksa päritolust sürrealist ja dadaist.
Elas: 1891-1976 -
Autor: Munthe
Maalitud: 1892 -
Autor: Munthe
Maalitud: 1892 -
Autor: Beardsley
Maalitud: 1893 -
Autor: Munch
Maalitud: 1893 -
Autor: Redon
Maalitud: 1893 -
Hispaania maalikunstnik ja skulptor, peamiselt käsitles sürrealismi.
Elas: 1893-1983 -
Autor: Raud
Valmis: 1893.a -
Autor: Paul Gaugin
Maalitud: 1894 -
Autor: Paul Gauguin
Maalitud: 1894 -
Autor: Beardsley
Maalitud: 1894 -
Autor: Munch
Maalitud: 1894 -
Autor: Paul Cezanne
Maalitud: 1895 -
Autor: Paul Cezanne
Maalitud: 1895 -
Autor: Moreau
Maalitud: 1895 -
Autor: Adamson
Valmis:1895.a -
Autor: Paul Signac
Maalitud: 1896 -
Reklaami plakat kabareele.
Autor: Théophile Steinlen
Maalitud: 1896 -
Autor: Mucho
Maalitud: 1896 -
Autor: Mucho
Maalitud: 1896 -
Autor: Kallela
Maalitud: 1896 -
Autor: Paul Cezanne
Maalitud: 1897 -
Autor: Paul Gauguin
Maalitud: 1897 -
Autor: Mucho
Maalitud: 1897 -
Autor: Kallela
Maalitud: 1897 -
Autor: Pissarro
Valmis: 1897.a -
Autor: Pissarro
Valmis: 1897.a -
Autor: Chavannes
Maalitud: 1898 -
Belgia sürrealist, kes oli tohutu mõjuvõimega. tema kunst inspireeris paljude uute kunstivoolude teket.
Elas: 1898-1967 -
Autor: Raud
Valmis:1898.a -
Autor: Raud
Valmis:1898.a -
Autor: Paul Gauguin
maalitud: 1899 -
Autor: Monet
Valmis: 1899.a -
Autor: Paul Signac
Maalitud. 1900 -
Eest Naivistlik kunstnik.
Elas: 1900-1985 -
Autor: Laikmaa
Valmis:1900.a -
Autor: Paul Signac
Maalitud: 1901 -
Autor: Gustav Klimpt
Maalitud: 1901 -
Autor: Adamson
Valmis: 1902.a -
Arhitekt: Eisenstein
Valmis: 1903 -
Autor: Simberg
Maalitud:1903 -
Autor: Paul Cezanne
Maalitud: 1904 -
Hispaania sürrealist, kes on hinnatud oma tehnika ja veidrate maalide poolest.
Elas: 1904-1989 -
Autor: Laikmaa
Valmis: 1904.a -
Autor: Matisse
Maalitud: 1905 -
Autor: Derain
Maalitud: 1905 -
Autor: Derain
Maalitud: 1905 -
Autor: Vlaminck
Maalitud: 1905 -
Ekspressionistide rühmitus. Provotseerivad teosed, milles moondati kontuure, kasutati eredaid ja pingestatuid värve. Kujutati peamiselt tänavaelu, maastikuid ja akte.
Kunstnikud:
Erich Heckel (1883–1970)
Ernst Ludwig Kirchner (1880–1938)
Karl Schmidt-Rottluff (1884–1976)
Fritz Bleyl(1880–1966) -
Ekspressionismi rühmitus. Nende tööd olid pigem vaoshoitud, eesmärk oli taastada harmooniat ja kanda tundeid maalidele, usuti lastejoonistustesse -
Arenes välja impressionismist, neo- ja postimpressionismist. See on nende eelnevate kunstivoolude edasiarendus.
kasutati erksaid värve (kui ka harjumatuid kombinatsioone), väikseseid pintslilööke, sarnaselt nagu neoimpressionismis oli kasutusel täpitehnika, aga vabamas vormis. Lihtsustati ja moonutati kujutatut.
20.saj algus. -
Tegemist oli siis ekspressiivse kunstivooluga ehk see keskendus väljendusele/väljendusrikkusele. Tekkis fovismiga samaaegselt tänu Saksamaal Dresdenis tekkinud "Die Brücke" rühmitusele, keda hakati ekspressionistideks kutsuma. Samal ajal tekkis Münchenis ekpressionistid "Der Blaue Reiter", kelle maalimis stiil erines "Brücke" karmist maalimis stiilist.
-
Autor: Matisse
Maalitud: 1906 -
Autor: Derain
Maalitud: 1906 -
Autor: Vlaminck
Maalitud: 1906 -
Autor: Burman
Valmis: 1906.a -
Arhitekt: Saarinen, Sonck
Valmis: 1907 -
Autor: Vlaminck
Maalitud: 1907 -
Autor: Picasso
Maalitud: 1907 -
See sai alguse Hispaaniast, selle rajajad olid Pablo Picasso ja Georges Braque. Kunstivoole tekke punktiks peetakse Picasso maali "Avignoni neiud". See võttis inspiratsiooni Aafrika ja Ibeeria skulptuuridest.
Peamisteks kubismi tunnusteks oli perspektiivi moonutamine, geomeetrilised kujundid ja nurgalised teravad vormid. Kubism jaguneb veel 3 etapiks, mis kõik oma sisu ja välimuse poolest erinevad.
Kestis: 1907-1925 -
Autor: Gustav Klimpt
Maalitud: 1908 -
Autor: Braque
Maalitud: 1908 -
Autor: Pirosmani
Maalitud: 1908 -
Arhitekt: Saarinen
Valmis: 1909 -
Autor: Rousseau
Maalitud: 1909 -
Tekkis Itaalias, samal ajal kui Prantsusmaal Kubism. Futurism tekkis algselt paberil tekstidena, millega kirjeldati ideid. Kuid kujutav osa arenes alles peale Futuristide kolmimist Pariisi. Kujutamisel oli tähtis elutempo kiirus.
Oli kasutusel eredad värvid, hägusus, helivõnked, liikumise väljendus. kompositsioonid olid dünaamilised, pinnad lõikusid, jooned olid jõulised.
Tegutses: 1909-1915 -
Autor: Nikolai Triik
Maalitud: Ei tea -
Autor: Konrad Mägi
Maalitud: 1910 -
Autor: Matisse
Maalitud: 1910 -
Autor: Erich Heckel
Maalitud: 1910 -
Autor: Picasso
Maalitud: 1910 -
Autor: Braque
Maalitud: 1910 -
Autor: Rousseau
Maalitud: 1910 -
Autor: Laikmaa
Valmis: 1910.a -
Autor: Laikmaa
Valmis: 1910.a -
Hakkas tohutult levima peale II maailmasõda New Yorgis, Kuhu olid kogunendud väga palju Euroopa kunstnike. Mis teeb abstraktsionismi omapäraseks, on see, et see ei lähtu objektidest, loodusest ega esemetest. See kujutab just midagi äratundmatut või mitte olemas olevat. Vool koosneb kolmest suunast:
Ekpressiivne abstraktsionism
Geomeetriline abstraktsionism
Äärmuslik suund -
Autor: Franz Marc
Maalitud: 1911 -
Autor: Franz Marc
Maalitud: 1911 -
Autor: Balla
Maalitud: 1911 -
Autor: Braque
Maalitud: 1911 -
Autor: Carlo Carra
Maalitud: 1911 -
Autor: Laikmaa
Valmis: 1911.a -
Barcelonas
arhitekt: Gaudi
Valmis: 1912 -
Autor: Rottluff
Maalitud: 1912 -
Autor: Rottluff
Maalitud: 1912 -
Autor: Schiele
Maalitud: 1912 -
Autor: Balla
Maalitud: 1912 -
Autor: Picasso
Maalitud: 1912 -
Autor: Gris
Maalitud: 1912 -
Autor: Boccioni
Maalitud: 1912 -
Autor: Boccioni
Maalitud: 1912 -
Autor: Laikmaa
Valmis: 1912.a -
Autor: Nikolai Triik
Maalitud: 1913 -
Autor: Kirchner
Maalitud: 1913 -
Autor: Gris
Maalitud: 1913 -
Autor: Carlo Carra
Maalitud: 1913 -
Autor: Boccioni
Valmis: 1913 -
Autor: Kandinsky
Maalitud: 1913 -
Autor: Duchamp
Valmis: 1913 -
Autor: Malevich
Maalitud: 1915 -
Autor: Malevich
Maalitud: 1916 -
Autor: Burman
Valmis: 1916.a -
Sai alguse Sveitsis, esimese maailmasõja ajal. Sinna oli põgenenud mitmeid kunstnikke ja kirjamehi. Nad süüdistasid sõjas keskmiseid kodanikke, kes olid passiivsed. Eesmärgiks oli lüüa väikekodanlane rööpast välja ehk inimesi šokeerida.
Liikumine on mässumeelne, absurdne, mänguline, spontaane. Kasutati valmis tehtud esemeid (READY-MADE), kasutati kollaaže.
Tegutses: 1916-1925 -
Autor: Leger
Maalitud: 1917 -
Autor: Duchamp
Valmis: 1917 -
Autor: Picabia
Valmis: 1917 -
Autor: Duchamp
Valmis: 1919 -
Autor: Höch
Valmis: 1919 -
Autor: Konrad Mägi
Maalitud: 1920 -
Autor: Burman
Valmis: 1920.a -
Sai alguse pariisis, peale esimest maailmasõda. Liikumise juhiks oli Andre Breton, kes andis välja esimese sürrealismi manifesti. Tööd lähtusid allasurutud alateadvuse psühhoanalüüsidest. Liikujad arvasid, et ühiskond vabastab inimesed fantaasia mõistuse kontrollist.
See jagunes kaheks suunaks:
Unenäoline ja figuratiivne. -
Autor: Kandinsky
Maalitud: 1923 -
Autor: Max Ernst
Maalitud: 1923 -
Autor: Max Ernst
Maalitud: 1923 -
Eesti päritolust sürrealist.
Elas: 1924-1970 -
Autor: Hausmann
Valmis: 1924 -
Autor: Miro
Maalitud: 1925 -
Autor: Kirchner
Maalitud: 1927 -
Autor: Magritte
Maalitud: 1929 -
Autor: Mondrian
Maalitud: 1930 -
Autor: Dali
Maalitud: 1931 -
Autor: Picasso
Maalitud: 1937 -
Autor: Dali
Maalitud: 1937 -
Autor: Mondrian
Maalitud: 1943 -
Norra sümbolistlik kunstnik. Inimlikud meeleheited, surm, hirmud. Teosed on voolavuses ja käänulised.
Elas: 1863-1944 -
Autor: Generalic
Maalitud: 1959 -
Autor: Magritte
Maalitud: 1964 -
Autor: Sooster
Maalitud: 1964 -
Autor: Kondas
Maalitud: 1965
