-
Period: 33,000 BCE to 4 BCE
Esiaeg ehk ürgaeg
Algas inimkonna algusega, lõppes kirja kasutusele võtuga.
3,3 miljonit.a ekr- 4.a ekr
Jagunes:
kiviaeg-paleoliitikum-mesoliitikum-neoliitikum
pronksiaeg
rauaaeg -
30,000 BCE
Chauvet koopamaalingud
Avastati 1994.a lõuna- Prantsusmaal.
Üle 900 joonise: hobused, piisonid, lõvid, pantrid, koopakarud, hüäänid.
Teosed on tõetruud, kasutusel on ka varjutamine ja perspektiiv. Aastast 32000-30000 ekr. -
24,000 BCE
Willendorfi veenus
Leitud 1908.a Austriast.
11cm kõrgune, lubjakivist.
Umbes aastast 24 000- 22 000 ekr. Veenuseid leiti veel. -
17,000 BCE
Lascaux koopamaalingud
Avastati 1840.a edela- Prantsusmaal 600 maalingut ja ligi 1500 graveeringut. On kujutatud hobuseid, piisoneid, hirvi, veiseid, inimesi ja ka sümboleid. Arvatavasti aastast 17000 ekr. -
15,000 BCE
Altamira koopamaalingud
Avastati 1879.a põhja- Hispaanias.
Koobas oli 270m pikk, kõrgus 2-12m.
Kujutised umbes 1m suurused: piisonid, mammutid, põhjapõdrad ja muud. Realistlikud ja tõetruud.
Looduslikud värvitoonid. Arvatavasti umbes aastast 15000 ekr. -
11,000 BCE
Eesti leiud- Kivikirstkalmed
Aastast 11000 ekr. Haudehitised, mis koosnesid kolmest keskel olevast kivist, kirstust ja seda ümbritsevast ringmüürist. -
5000 BCE
Dolmen
Kaks või rohkem püstist kivi kõrvuti, peale oli pandud katuseks suur kiviplaat. Kasutusala oli arvatavasti hauarajatis.
Aastast 5000-3000 ekr. -
4000 BCE
Tsikuraadid- Mesopotaamias
Tsikuraat- astmeline torntempel.
Jumalikud templid, mis ühendasid maa ja taeva.
Torni tipus olid jumala kujud. -
Period: 4000 BCE to 539 BCE
Vana-mesopotaamia kunst
Kasutati põletamatta savi, sulab toor saviks. Selle pärast pole Mesopotaamiast midagi alles.
sumer 4000-2350 ekr.
akad 2350-2150 ekr.
babüloonia 1830-1530 ekr.
assüüria 1360-605 ekr.
uus-babüloonia 625-539 ekr. -
Period: 3650 BCE to 1400 BCE
Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur
Ei osata siiamaani Kreeta saare kirju, ei ole teada mis keelt seal räägiti. Zeus proovis võrgutada neiu Europet, muutus suureks valgeks pulliks. Neiu Europe nimest tuleb Euroopa maailmajagu. -
3500 BCE
Stonehenge (kromlehh)
Pärit Inglismaalt, ehitati umbes 3500-1100 ekr. Ehitati duriidide poolt. Kivid on tohutult suured, 7-8m kõrged ja suuremad kaaluvad kuni 20 tonni. Kiviringide keskel on altar, mis on orienteeritud suvise pööripäeva päikese järgi. Arvatakse, et stonehengi otstarbed olid inimohverdused seotud paganliku päikese kultusega. -
3500 BCE
Paabeli torn
Babüloonia peajumala Mardukile pühendatud tsikuraat.
Seitsme astmeline. Arvatavasti aastast 3500-3000 ekr. -
3500 BCE
Steel
Reljeefide ja kiilkirjaga kaunistatud kivitahvel. -
3500 BCE
Kiilkiri
Igapäevaselt kirjutati väikeste tähemärkidega ja väikestel tahvlitel. Suuremalt kirjutati seadusi ja tähtsamaid sündmusi. -
3100 BCE
Mastabad
kivist või tellistest trapetsi kujuline hauamonument, loodud muumiate säilitamiseks. Maa aluse surnukambriga,
surnukambris on surnukujud ja seintel maalingud. -
3000 BCE
Assüüria reljeefid
Paleede seinad olid kaetud reljeefidega, kus oli kujutatud võidetud lahinguid, õukonnaelu, valitsejaid kujutati suuremana ja külgvaates. -
3000 BCE
Mesopotaamia Skluptuur
Ümarplastilised inimeste ja looma figuurid. Loodi skulptuure valitsejatest, kehad jäigas positsioonis, suured silmad, stiliseeritud juuksed-ja habe, ei olnud olulised isikupärased jooned, suurus perspektiiv. -
3000 BCE
Mesopotaamia maalikunst
Kujutati inimesi ja fantaasialoomi, külgvaatest, suured silmad, lapik pea kuju. -
3000 BCE
Seinamaalingud ja reljeefid
Reljeefid jagunesid 2 tüüpi:
madalreljeef ja süvendreljeef
Egiptlased katsid oma hoonete seinu ja obeliske reljeefidega.
Nendel kujutati inimest üldistatult nagu skulptuuriski, egiptuse poosis.
Reljeefidel ja seinamaalingutel oli peamiselt ka jumalad. Neid kujutati inimese keha ja loomapeaga või linnupeaga, jumalaid kujutati suuremalt. -
Period: 3000 BCE to 1085 BCE
Vana- Egiptuse kunst
Jagunes kolmeks perioodiks:
vana riik 3000 ekr - 2263 ekr
keskmine riik 2040 ekr - 1650 ekr
uus riik 1562 ekr - 1085 ekr
Usuti, et on olemas elu pärast surma, surnukeha tuleks säilitada, et hingel oleks kuhu tagasi pöörduda, surnute kultus.
Jumalikud olendid - inimese keha ja nägu, looma pea, inimlikud mõtted ja tunded --Antropomorfism.
Polüteistlik religioon. Liivakivi põletati, tänu sellele on paljud ehitised säilinud tänaseni. -
2800 BCE
Menhir
Menhire leidub rohkesti Prantsusmaal, Inglismaal ja Iirimaal. Menhirid võivad seista üksiku rahnuna või moodustada pikemaid rivisid.
Arvatakse, et kasutusala oli inimohvrid.
Aastast 2800-1800 ekr. -
2700 BCE
Astmikpüramiid
Vaarao jumalikkust arvestades pidi aga tema haudehitis olema olulisemalt kõrgem kui tema alamatel, nii arenes astmikpüramiid, ehk vaaraude hauaehitis, mis koosneb üksteise otsa asetatud mastabadest. -
2700 BCE
nekropol
Surnute linn ehk nekropol: templid, teed, püramiidid, mastabad, astmikpüramiidid, sfinksid. -
2670 BCE
Vaarao Djoser- astmikpüramiid
Kolmanda dünastia püramiid. Haudehitis vaaraole Djoser.
62,5m kõrge
Aastast 2670–2650 ekr. -
2559 BCE
Sfinks
Egiptuse suurim sfinks kuju oli sümmeetriline, alusplatform, ranged reeglid, pilk kaugusesse.
72x20m -
2550 BCE
Tõelised püramiidid
IV dünastia ajal saadi astmete täitmise teel tõelised püramiidid
Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele.
(Giza püramiidid). -
2550 BCE
Giza püramiidid
Püramiidid on hiiglaslikud:
suurim on Cheopsile - 146m kõrge
Chefren - 143,5m
Mykerinos - 66,5m
Kõik kolm on tänaseni säilinud. Üks seitsmest maailmaimest. Ehitati vahemikus 2550-2490 ekr. -
2150 BCE
Kuningas, Preester Gudea
Aastast 2150 ekr. -
2000 BCE
Eesi leiud- Püstkojad
Aastast 2000- 1200 ekr. Õpiti ehitama nelinurkseid hooneid. -
2000 BCE
Eesti leiud- Kindlustatud asulad
Umbes aastast 2000-1200 ekr. Linnused muutusid ajaga suuremaks ja keerulisemaks. -
1650 BCE
Knossose palee
Knossose palee meenutas laburinti, oli erk ja värviline, seintel olid maalingud ja mosaiigid. Seina maalid oid rahulikud, kujutati loomi ja muid mustreid. Sambad olid samad mis Kreekas. Ehitus sai valmis 1650 ekr. -
1600 BCE
Viljakuse jumalanna
Kreeta viljakuse jumalanna skulptuur. Arvatavasti aastast 1600 ekr. -
1550 BCE
Agemenoni surimask
Üleni kullast Agemenoni surimask.
Arvatavasti aastast 1550-1500 ekr. -
1350 BCE
Amenhotep III skultuur
Vaarao Amenhotep III skultuur. Umbes aastast 1350 ekr. -
1345 BCE
Nofretete skulptuur
Skultuur Ehnatoni niasest Nofretetest.
Selle aegne ilu ideaal. -
1323 BCE
Vaarao Tutankhamoni kuldmask
See avastati 1922.a. See andis palju teavet tolleaegsete kommete ja kunsti kohta.Kullast mask kattis muumia pead ja õlgu. Muumia oli asetatud kolme üksteise sisse asetatud kirstu sisse, millest viimane oli samuti puhtast kullast valmistatud.Noorelt surnud vaarao Tutankhamoni hauakamber oli üks väheseid, mida vanal ajal tühjaks ei varastatud. Tutankhamoni suri 1323. a ekr. -
1270 BCE
Ramesses II skultuur
Vaarao Ramesses II skulptuur.
Aastast 1270 ekr. -
1250 BCE
Lõviväravad
Mükeene linna sissepääs, mille kohal on kujutatud kaks reljeefset lõvi. Ehitati 1250.a ekr. -
800 BCE
Vana-Kreeka skulptuur
Originaalseid skulptuure säilinud ei ole. Info nende kohta saame vana-rooma koopiatest. Skulptoritest on infot saadud tekstidest.
Põhiline mida kujutati oli inimene, nii skulptuuris kui ka maalis.
Materjalideks oli marmor ja pronks, värviti erksate värvidega -
800 BCE
Etruskite arhitektuur
Palju kaari ja võlve. Kaunistatud skulptuuridega müürid ja väravad. Ehitati akvedukte. Elamud olid kandilised, keskel oli siseaed ehk aatrium. -
800 BCE
Etruskide templid
Ehitatud puidust, nelinurksed, hõredad sambad ning katusel skulptuurid. Kasutati erksaid värve- pole säilinud. -
800 BCE
Etruskide nekropol
Surnute maailm/kultus: kõige paremini etruskide ehitistest säilinud.
Surnute linn, hauakambri see ümber haua olid tarbeesemed, maalid ja reljeefid. -
800 BCE
Etruskite sakrofaagid
Sakrofaagi- kirstud kujutati kui abielupaar istumas, näiteks diivanil, kooselu oli tähtis. Figuurid olid tunnete rikkad, polnud väga reaalsed, aga ilmekad ning positsioonid olid liikuvad. -
800 BCE
Etruskide keraamika
Keraamika olid robustsed, tumedad. Tehti nõusid ka metallist, kasutati musta klasuuri. -
Period: 800 BCE to 100 BCE
Vana-Kreeka kunst
Jagunes kolmeks perioodiks:
-Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6 saj ekr
-Klassikaline periood ehk õitseaeg 5-4 saj ekr
-Hellenistlik periood ehk hiline periood 3-1 saj ekr
Väga tähtsaks muutus arhitektuur, skulptuur, vaasimaalid. -
Period: 800 BCE to 300 BCE
Etruskide kunst
Vana Itaalia päritoluga rahvas.
Nende kultuur õitses enne Rooma riigi tekkimist. Meresõit, põlluharimine, palju metsa ja maavarad. Kõrgelt arenenud matuse kultuur. Nende kirja pole suudetud lahti uurida. -
700 BCE
Vana- Kreeka filosoofid
Sokrates, Platon, Aristoteles, Hipokrates, Phythagoras, Sophokles. -
700 BCE
Kreeka sambad
Sambad jagunesid 3 stiili:
Dooria(arhailises perioodis), joonia(klassikalises perioodis) ja korintese(hellenistlikus perioodis). -
700 BCE
Kreeka teater
dionüüsiad- 3 päeva, dragöödiad ja komöödia,
korraldati Dionysose auks, esinesid ainud mehed, kostüümid, maskid, algataja oli Thespis-esimene näitejuht ja näitleja.
Teattil oli kolm osa: orkestra, skeene, theatrum. -
700 BCE
Kreeka teatri maskid
-
700 BCE
Kreeka templid
Kreekas kõige tähtsamad ehitised olid templid, need ehitati kõrgustesse. Templid olid pühendatud kindlatele jumalatele. Templid koosnesid: Krepitoomast/alusest, sammastest, talastikust, tümpanonist, friisist ja arhitraavist. Ehitus materjaliks oli marmor. -
700 BCE
Vana- Kreeka maalikunst
Teoseid säilinud väga ei ole, peamiselt saab infot keraamika kaudu. -
700 BCE
Vaasimaali mustrid
Geomeetrilised ja korduvad mustrid: meander, lainevööt, palmett -
700 BCE
Musta figuuriline vaasimaal
-
700 BCE
Punase figuuriline vaasimaal
-
650 BCE
Kore skulptuur
Riietatud naisfiguur, seisavad sirgelt, veidi kohmakalt, jäiga näoilmega. Arhailisest perioodist. Umbes 650- 500.a ekr. -
600 BCE
Babüloni rippuvad aiad ehk Semiranise rippuvad aiad
neljaastmeline terrass, astmed olid kaetud paksu mullakihiga seega seal sai kasvatada ka suuri puid. Üks seitsmest maailmaimest. Arvatavasti aastast 600 ekr. -
600 BCE
Circus maximus
Roomlaste lõbustuspaik ehk tsirkus. Pole nagu tsirkus tänapäeval, vaid pigem hobuste võistlemis ala.
600m pikk ja 150m lai.
Peaeguseks täiesti hävinud.
Ehitatud 6saj ekr -
590 BCE
Kouros skulptuur
Kouros alasti noormehe figuur, staatiline, kange poos, jäik, sirge, üks jalg ees, tardunud näoilme. Arhailisest perioodist.
Umbes 590-580.a ekr. -
575 BCE
Babüloni väravad
Jumalanna Ištarile pühendatud peavärav. Värav oli kaetud värviliste tellistega, mille peal oli kujutat pinnast eeduvaid fantaasialoomi. -
500 BCE
Ateena akropol
Suurim ja tuntuim antiikne pühapaik. -
500 BCE
Vana- Kreeka klassikalise perioodi skulptuur
Matemaatiline täpsus ja ilu otsing arvutatakse välja ideaalsed proportsioonid. Võeti kasutusele kontrapost- keha asend, kus skulptuur toetab ühele jalale ja teine ainult nõjatub. Kuju on vaadeldav igast küljest, inimese suurune, näoilme loomulik ja rahulik. -
500 BCE
Paestrumi hauakambri maaling
Aastast 500 ekr. -
500 BCE
Leopardide hauakamber
Leopardide hauakamber Tarquiinias, ehitus aega pole teada. -
500 BCE
Kapitooliumi emahunt
Ehitati 500- 600.a ekr
Etruskite poolt -
500 BCE
Vana- Rooma arhitektuur
Suur, võimas, kasulik, nupukas, püsiv, laenatud Kreeklastelt ja Etruskidelt. Uued Rooma tehnikad:
Sillad, sillutatud teed, veejuhtmed ehk akveduktid.
Uus materjal: Betoon. -
500 BCE
Forum Romanum
Tähtsate religioosete, poliitiliste ja sotsiaalsete tegevuste paik, vabas õhus.
Ehitatud 500.a ekr, kui Rooma linna sai olema. -
500 BCE
Rooma elumajad
Villa- ristkülikuline rikkalik, luksuslik elamu, keskel aatrium ja bassein. -
500 BCE
Vana- Rooma kujutav kunst
Skulptuuris võeti kasutusele portree kunst. Kujutati konkreetseid inimesi ja realistlikult. Maalikunstis olid ilmekad poosid, tähtsad olid varjud. Võeti kasutusele enkaustika- maalitehnika. Arenes väga kõrgelt mosaiik. Kujutati illusioone, esete kujutust, mütoloogiat ja kirjandust.
Freskod, natüürmort, mosaiik, seinamaalid. -
Period: 500 BCE to 476
Vana- Rooma kunst
Jagunes kahte perioodi:
Vabariigi aeg umbes 500- 27 ekr.
Keisririigi aeg umbes 27ekr- 476 pkr. Kultuur, teadus, harmoonia, õppimine, kunst, kirjandus, filosoofia, teooria, vaimne+kehaline, loomine, täius/täiuslikkus, jälgimine, tarkus, demokraatia, töö+ilu+lõbu+teadmised. -
474 BCE
Delfi vankrijuht
Ehitati aasal 474 ekr.
Klassikalisest ajastust. -
460 BCE
Zeusi skulptuur
Aastast 460 ekr.
Autor pole teada.
Klassikalisest ajastust. -
450 BCE
Myron "Kettaheitja"
Myroni skulptuur "Kettaheitja".
Aastast 450 ekr.
Klassikalisest ajastust. -
440 BCE
Polykleitose "Odakandja"
Polykleitose skulptuur "Odakandja".
Kõige tuntum klassikalise perioodi skulptuur. -
432 BCE
Parthenoni tempel
Ateena Akropoli tähtsaim ehitis, linna kaitsejumalale pühendatud.
Sai valmis aastal 432 ekr. -
421 BCE
Erechteioni tempel
Valmis vahemikus 421-407.a ekr. -
415 BCE
Hephaistose tempel
Sai valmis 415. a ekr -
353 BCE
Halikarnassose mauseleum
Ehitati vahemikus 353-350. a ekr. -
300 BCE
Karüatiidid
Sammas mille vahele oli pandud naise kuju, hellenismi ajastul. -
300 BCE
Mausaleum
Hellenismi ajastu haud ehitis. -
300 BCE
Vana- Kreeka hellenistlik skulptuur
Lisandub dünaamika, dramaatika, teemad olulised, idealiseeritust on vähem, suurused on kas väga väiksed või väga suured. -
300 BCE
Herkules
Hellenistliku ajastu skulptuur.
4 saj ekr. -
300 BCE
Issose lahing
Aastast 300 ekr. -
292 BCE
Rhodose koloss
Hellenistliku perioodi kuju.
Hiiglaslik, sealt alt said laevad läbi sõita.
1/7 vanaaja maailmaimest -
200 BCE
Milose Veenus
Hellenistliku perioodi skulptuur.
Aastast 200 eKr. -
200 BCE
Samotraake Nike
Hellenistliku perioodi skulptuur.
Aastast 200 ekr. -
100 BCE
"Laokooni grupp"
Aastast 100 ekr.
Hellenistliku ajastu skulptuur. -
100 BCE
Traianus
Traianuse portree skulptuur.
Tehtud 1 saj pkr. -
50 BCE
Herculaneum fresko
-
50 BCE
Kolm Graatsiat fresko
-
49 BCE
Keiser Augustus
Keiser Augustuse skulptuur.
Ehitatud 49-46.a ekr vahemikus. -
33 BCE
Hea karjane
-
1 CE
Tiberius
Liidri Tiberuse skulptuur. -
60
Pont du gard- Prantsusmaal
Vee juhtmed ehk akveduktid, tõid mägedest puhta vee linna.
Ehitatud 60.a pkr -
100
Colosseum
Hiiglaslik amfiteater, millel oli 50 sissepääsu, mahutas 50 000 inimest. Väga hästi planeeritud, kasutatud väga huvitavat tehnikat.
Ehitatud 100.a pkr -
100
Katakombid
Kristlaste ja juutide maa alused matmis paigad. -
100
Basiilika
Varaseim kiriku tüüp. -
100
Vara Kristlik kujutav kunst
Varakristlikul perioodil kaunistati ehitiste sisemust seinamaalide ja mosaiikidega, kus oli kujutatud piibli sündmused.
Kujutavat kunsti on säilinud vähe. -
Period: 100 to 325
Varakristlik ajastu
Kristlus- tekkis ajaarvamise vahetumise paiku.
Jeesus Kristus sündis 4.a pkr ja suri 30 või 33.a pkr. -
125
Panteon
Kõigi jumalate tempel Roomas. Rooma aegse arhitektuuri tipp punkt. Valgus tuli katuse avast(Oculusest). Katus oli matemaatiliselt perfektne pool kera.
Ehitati 125.a pkr. -
173
Marcus Aurelius
Kuju Marcus Aureliusest hobusel. -
216
Carcalla termid
Termid ehk suured ühissaunad.
Ehitatud 216.a pkr -
300
Kristlikikonograafia
Usuteemaliste kujutiste edasiandmise traditsiooniline reeglistik: milline on piiblitegelase või pühaku tunnusese ehk atribuut. -
300
Mosaiigid
Kirikute apsiidide kaunistamiseks. Mosaiikide kujutamislaad on tõsine ja range. Inimestel on seljas pikad rüüd, mille all keha pole tunda. Figuuride ilmed on tõsised ja pühalikud, need võluvad tänapäeva vaatajat oma siiruse ja ilmekusega. -
300
Raamatumaal
Varakristlikul ajastul oli tähtis miniatuurmaal ehk raamatumaal. -
312
Maxentius Basilica
Basiilika- Turuhoone või kohtuhoone, nendest on arenenud välja tänapäeva kirikud. Lihtsa pikliku põhiplaaniga hoone, sambad jagsid löövideks.
Ehitati 312.a pkr. -
400
Kiriku tüübid
tsentraalehitis- ümmargune ehitis.
tsentraalehitis- kreeka rist. -
400
Bütsantsi ehitus uuendus-Vikkel
Roomas oli kupli all silinder, aga Bütsantsis nelinurk. -
400
Bütsantsi interjöör
- Sünged, rasked.
- Aknad väikse, ruumid seest pimedavõitu.
- Pühapildid- Ikoonid
- Kujuneb välja kindel süsteem.
-
Period: 400 to 1000
Varakeskaegne ajastu (lääne-Euroopa)
Omapäraseks teeb rahvaste rändamine.
476.a vallutati Rooma.
Viikingid.
Hakkab tekkima Frangi riik 8-10 saj.
Nimetati pimedaks keskajaks, sest peaaegu täielikult puudus arhitektuur ja kunst, rahvaste rändamise tõttu.
Peamiselt on alles tarbekunsti, kunstnike nimesid ei teata. -
435
Santa Maria Maggiore kirik
Kirikus on varakristlikud mosaiigid.
Kirik valmis 435.a -
500
Ruunikivid
Viikingid püstitasid neid meresõitjatele ja sõjasangaritele. -
500
Kristuse monogramm
Chi-Rho
(X) ja (P) - koos on Kristuse nime esitähed -
500
Basiilika läbilõige
-
537
Hagia Sophia kirik
Ehitati 537.a pkr
15-16 sajand ehitati sellele minaretid ja sellest sai mošee. -
547
San vitale
Itaalias asuv kirik, ehitatud 6 saj keskel.
Kaheksanurkne tsentraalehitis.
Ravenna linnas. -
600
Bütsantsi maalikunst
Inimfiguurid- pikaks venitatud, saledad, suured silmad.
Skulptuuri ei ole, sest see on eitatud.(Oleks meenutanud liika antiikaja paganausuliste jumala kujutis). -
Period: 600 to 1500
Bütsantsi ajastu
Aasta 395 jagunes Rooma riik kaheks.
- Lääne-Rooma keisririik
- Ida-Rooma keisririik -
800
Vanakeskaja mõisted
Looma stiil, põimlev ornament. -
800
Varakeskaja kunst
Materjalid: pronks, kuld, hõbe, puit.
Kujutised ei olnud realistlikud.
Vabad loodusvormid.
Poosid ebaloomulikud.
Fantaasiaküllased.
Kehad põimuvad ja lähevad üle ornamendiks. -
Period: 900 to
Vana-Vene ajastu
9- 17 sajand.
Kiiev- Vana-Vene kunsti pealinn.
Keskused- Kiiev, Novgorod, Suzdalimaa, Moskva. Arhitektuuri lisandus sibulkuppel. -
910
Cluny kloostri kirik
Ehitati 910.a.
Pildil on näha põhiplaani kui ka külgvaadet. -
1000
Telktornid/maakirikud
Ehitati maakirikuid, ehk puidust kirikuid.
Hakati ehitama telktorne. -
1000
Ikoonid
Vana-Vene ajastul oli Ikoonide valmistamine tähtsaimatest oskustest. -
1000
Basiilika põhiplaan
-
1000
Romaani arhitektuur
Väga palju kasutati ümarkaari, ehitistel olid väiksed aknad. Ehitati ka palju piilareid, ristvõlvi, silindervõlvi. Ehitised olid massiivsed ja raskepärased, maasse surutud. -
1000
Romaani skulptuur
Esines kirikute väljas reljeefidena ja siseruumides Reljeefide ja maalide ülesandeks oli piltlikult lahti seletada pühakirju kodanikele kes ei osanud lugeda. -
Period: 1000 to 1300
Romaani ajastu
Romaani ajastu kestis 10- 13 saj.
Arendati edasi basiilikaid, mis pärinesid antiikajast ning kasutati ka varakristlikul perioodil. -
Period: 1000 to 1300
Romaani maalikunst
Romaani ajastu saavutus raamatumaalis on illustreeritud Piiblite valmistamine. -
1011
Kiievi Sofia katedraal
Üks ainukesi alles olevaid katedraale Kiievis vana-Vene ajast.
Ehitatud 1011- 1018.a vahemikus. -
1066
Bayeux vaip
Vanim säilinud Bayeux vaip 1066 aasta toimunud Hastingsi lahingust, tikitud linast riidele.
Kogu teos on võrratu dokument. -
1080
Saint-Sernini kirik
Asub Toulouse Prantsusmaal.
Ehitati 1080 ja 1120 vahemikus. -
1100
Sofia katedraal
Novgorodis asuv katedraal.
Ehitatud 11 saj. -
1119
Georgi peakirik
Jurjevi kloostris asuv kirik lähedal Novgorodile.
Ehitatud 1119.a. -
1130
St. Gilles relijeef
St. Gilles kloosti kirikus asuv reljeef Prantsusmaal.
Jeesus kuulutab ette, et Peetrus teda salgab.
Kujutati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid ning imetegusid. Põhimõte oli hirmutada või anda inimestele õppetundi. -
1131
Vladimiri Jumalaema
Maalitud 1131.a pkr.
Lineaar perspektiivi ei kujutatud. -
1133
Durhami katedraal
Asub Inglismaal.
Ehitati 1133.a. -
1145
Chartres`i katedraal
Asub Prantsusmaal.
Ehitatud 1145.a.
Ja peale põlengud rekonstrueeriti 1195.a. -
1145
Kaana pulm
Chartres`i katedraali vitraaž.
Valmis 1145. -
1197
Dmitri kirik
Venemaal Vladimiris asuv kirik.
Ehitus lõpetati 1197.a. -
1200
Gooti arhitektuur
Arhitektuuri kasutati palju tervakaari, ehitisted olid kõrged, neil olid suured aknad ja paistsid õhulised ja kerged. Ehitati palju pilaare ja tugi pilaare. Ehitiste seinad olid õhukesed ja need kaunistati vitraažide ja reljeefidega. -
1200
Gooti kujutav kunst
Peamiseks tellijaks oli kirik.
Uskumus, et maailmas valitseb jumalik kord.
Kiriklik sõnum ja õndsustunde väljendus.
Geomeetriline, abstraktselt süsteemipärane ornamentika.
Reljeefidest hakkab arenema vabaplastika. -
1200
Jaani kirik
Kirik asub Tartus.
Ehitis on punastest tellistest.
Valmis 13. saj. -
Period: 1200 to
Gooti ajastu
Nagu romaani ajastul, on ka gootikas tähtsaim kirikuehitus ehk sakraalarhitektuur. Rida konstruktsioonilisi uuendusi ja muutusi võimaldasid teha gooti kirikutele suuremad aknad, see aga omakorda muudab ehitised valgemaks, avaramaks, kergemaks ja õhulisemaks. -
1211
Reimsi katedraal
Asub Prantsusmaal.
Ehitati 1211.a. -
1220
Viimne kohtupäev
-
1220
Salisbury katedraal
Asub inglismaal.
Ehitatud 1220.a. -
Period: 1227 to 1558
Eesti keskaeg
Kestis 13-16 sajand. -
1229
Toompea linnus
Algselt kuulus mõõgavendade ordule.
Taanlased võtsid linnuse oma kätte.
Linnus jagati kaheks 1350-1360 vahemikus.
Linnus valmis 1229.a. -
1230
Tallinna Toomkirik
Altarimaal "Kristus ristil".
Ehitis valmis 1230-1240.a. -
1240
Ekkehard ja Uta
Saksamaal Naumbergi katedraali seinal.
Pärit 1240-50 aastast. -
1248
Tallinna Raekoda
Vanim raekoda baltimaades.
Tornile püstitati Vana-Toomas 1530.a.
Torn ehitati 1248. -
1267
Giotto di Boudone
Itaaliast pärit maalikunstnik.
Elas 1267- 1337.a. -
1279
Haapsalu linnus
Haapsalus asuv linnus.
Linnuses asub kuulus valge daam.
Ehitisel on olnud mitmeid renoveerimisi.
Ehitis valmis 1279. -
1300
Põgenemine Egiptusesse
Inimest kujutati kohmakate ja abitutena, samal ajal aga ilmekad, siirad ja naiivsed. -
1300
Trondheimi katedraal
Katedraal asub Norras.
Ehitus sai valmis 1300.a. -
1305
Kristuse lein
Maalis Giotto di Boudone.
Aastast 1305 -
1345
Notre dame katedraal
Ehk jumalaema kirik.
Ehitatud vahemikus 1163–1345. -
1378
Kristus Pantokrator
Maalitud Teophanes- tuntud ikooni maalija.
maalitud 1378.a. -
1386
Milano katedraal
Itaalias asuv katedraal.
Ehitust alustati 1386, ehitis sai täielikult valmis alles 1965. -
1400
Neitsi Maarja surnud Kristusega
Saksamaalt pärit.
!4.sajandist. -
1400
Vennad Limbourgid
Berry hertsogi tunniraamatust ehk palveraamatust.
Pärit 15 ajandist. -
1400
Püha Katariina Kirik
Asub Tallinna Vanalinnas.
Kirikul on ka krüpt, põranda alune matmispaik.
Rajati 13-14 sajand. -
1400
Püha Vaimu kirik
Asub Tallinna Vanalinnas.
Sees on Bernt Notke altar 1483.
Kirik ehitati 13-14 sajand. -
1485
Moskva kreml
Kreml-müüriga kaitstud kindlus, linnasüda.
Kõige tähtsam kreml.
Müür ja tornid mida teame, ehitati 15-16 saj. -
1561
Vassili Blažennõi katedraal
Kõige tuntum vana-Vene katedraal.
Asub Moskvas, ehitati 16 saj. -
Surmatants
Maalis Bernt Notke.
Teos asub Niguliste kirikus.
Teosel on 13 figuuri.
Teos valmis 15.sajandil