Kunstiajaloo ajatelg

  • Period: 33,000 BCE to 4 BCE

    Esiaeg ehk ürgaeg

    Algas inimkonna algusega, lõppes kirja kasutusele võtuga.
    3,3 miljonit.a ekr- 4.a ekr
    Jagunes:
    kiviaeg-paleoliitikum-mesoliitikum-neoliitikum
    pronksiaeg
    rauaaeg
  • 30,000 BCE

    Chauvet koopamaalingud

    Chauvet koopamaalingud
    Avastati 1994.a lõuna- Prantsusmaal.
    Üle 900 joonise: hobused, piisonid, lõvid, pantrid, koopakarud, hüäänid.
    Teosed on tõetruud, kasutusel on ka varjutamine ja perspektiiv. Aastast 32000-30000 ekr.
  • 24,000 BCE

    Willendorfi veenus

    Willendorfi veenus
    Leitud 1908.a Austriast.
    11cm kõrgune, lubjakivist.
    Umbes aastast 24 000- 22 000 ekr. Veenuseid leiti veel.
  • 17,000 BCE

    Lascaux koopamaalingud

    Lascaux koopamaalingud
    Avastati 1840.a edela- Prantsusmaal 600 maalingut ja ligi 1500 graveeringut. On kujutatud hobuseid, piisoneid, hirvi, veiseid, inimesi ja ka sümboleid. Arvatavasti aastast 17000 ekr.
  • 15,000 BCE

    Altamira koopamaalingud

    Altamira koopamaalingud
    Avastati 1879.a põhja- Hispaanias.
    Koobas oli 270m pikk, kõrgus 2-12m.
    Kujutised umbes 1m suurused: piisonid, mammutid, põhjapõdrad ja muud. Realistlikud ja tõetruud.
    Looduslikud värvitoonid. Arvatavasti umbes aastast 15000 ekr.
  • 11,000 BCE

    Eesti leiud- Kivikirstkalmed

    Eesti leiud- Kivikirstkalmed
    Aastast 11000 ekr. Haudehitised, mis koosnesid kolmest keskel olevast kivist, kirstust ja seda ümbritsevast ringmüürist.
  • 5000 BCE

    Dolmen

    Dolmen
    Kaks või rohkem püstist kivi kõrvuti, peale oli pandud katuseks suur kiviplaat. Kasutusala oli arvatavasti hauarajatis.
    Aastast 5000-3000 ekr.
  • 4000 BCE

    Tsikuraadid- Mesopotaamias

    Tsikuraadid- Mesopotaamias
    Tsikuraat- astmeline torntempel.
    Jumalikud templid, mis ühendasid maa ja taeva.
    Torni tipus olid jumala kujud.
  • Period: 4000 BCE to 539 BCE

    Vana-mesopotaamia kunst

    Kasutati põletamatta savi, sulab toor saviks. Selle pärast pole Mesopotaamiast midagi alles.
    sumer 4000-2350 ekr.
    akad 2350-2150 ekr.
    babüloonia 1830-1530 ekr.
    assüüria 1360-605 ekr.
    uus-babüloonia 625-539 ekr.
  • Period: 3650 BCE to 1400 BCE

    Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur

    Ei osata siiamaani Kreeta saare kirju, ei ole teada mis keelt seal räägiti. Zeus proovis võrgutada neiu Europet, muutus suureks valgeks pulliks. Neiu Europe nimest tuleb Euroopa maailmajagu.
  • 3500 BCE

    Stonehenge (kromlehh)

    Stonehenge (kromlehh)
    Pärit Inglismaalt, ehitati umbes 3500-1100 ekr. Ehitati duriidide poolt. Kivid on tohutult suured, 7-8m kõrged ja suuremad kaaluvad kuni 20 tonni. Kiviringide keskel on altar, mis on orienteeritud suvise pööripäeva päikese järgi. Arvatakse, et stonehengi otstarbed olid inimohverdused seotud paganliku päikese kultusega.
  • 3500 BCE

    Paabeli torn

    Paabeli torn
    Babüloonia peajumala Mardukile pühendatud tsikuraat.
    Seitsme astmeline. Arvatavasti aastast 3500-3000 ekr.
  • 3500 BCE

    Steel

    Steel
    Reljeefide ja kiilkirjaga kaunistatud kivitahvel.
  • 3500 BCE

    Kiilkiri

    Kiilkiri
    Igapäevaselt kirjutati väikeste tähemärkidega ja väikestel tahvlitel. Suuremalt kirjutati seadusi ja tähtsamaid sündmusi.
  • 3100 BCE

    Mastabad

    Mastabad
    kivist või tellistest trapetsi kujuline hauamonument, loodud muumiate säilitamiseks. Maa aluse surnukambriga,
    surnukambris on surnukujud ja seintel maalingud.
  • 3000 BCE

    Assüüria reljeefid

    Assüüria reljeefid
    Paleede seinad olid kaetud reljeefidega, kus oli kujutatud võidetud lahinguid, õukonnaelu, valitsejaid kujutati suuremana ja külgvaates.
  • 3000 BCE

    Mesopotaamia Skluptuur

    Mesopotaamia Skluptuur
    Ümarplastilised inimeste ja looma figuurid. Loodi skulptuure valitsejatest, kehad jäigas positsioonis, suured silmad, stiliseeritud juuksed-ja habe, ei olnud olulised isikupärased jooned, suurus perspektiiv.
  • 3000 BCE

    Mesopotaamia maalikunst

    Mesopotaamia maalikunst
    Kujutati inimesi ja fantaasialoomi, külgvaatest, suured silmad, lapik pea kuju.
  • 3000 BCE

    Seinamaalingud ja reljeefid

    Seinamaalingud ja reljeefid
    Reljeefid jagunesid 2 tüüpi:
    madalreljeef ja süvendreljeef
    Egiptlased katsid oma hoonete seinu ja obeliske reljeefidega.
    Nendel kujutati inimest üldistatult nagu skulptuuriski, egiptuse poosis.
    Reljeefidel ja seinamaalingutel oli peamiselt ka jumalad. Neid kujutati inimese keha ja loomapeaga või linnupeaga, jumalaid kujutati suuremalt.
  • Period: 3000 BCE to 1085 BCE

    Vana- Egiptuse kunst

    Jagunes kolmeks perioodiks:
    vana riik 3000 ekr - 2263 ekr
    keskmine riik 2040 ekr - 1650 ekr
    uus riik 1562 ekr - 1085 ekr
    Usuti, et on olemas elu pärast surma, surnukeha tuleks säilitada, et hingel oleks kuhu tagasi pöörduda, surnute kultus.
    Jumalikud olendid - inimese keha ja nägu, looma pea, inimlikud mõtted ja tunded --Antropomorfism.
    Polüteistlik religioon. Liivakivi põletati, tänu sellele on paljud ehitised säilinud tänaseni.
  • 2800 BCE

    Menhir

    Menhir
    Menhire leidub rohkesti Prantsusmaal, Inglismaal ja Iirimaal. Menhirid võivad seista üksiku rahnuna või moodustada pikemaid rivisid.
    Arvatakse, et kasutusala oli inimohvrid.
    Aastast 2800-1800 ekr.
  • 2700 BCE

    Astmikpüramiid

    Astmikpüramiid
    Vaarao jumalikkust arvestades pidi aga tema haudehitis olema olulisemalt kõrgem kui tema alamatel, nii arenes astmikpüramiid, ehk vaaraude hauaehitis, mis koosneb üksteise otsa asetatud mastabadest.
  • 2700 BCE

    nekropol

    nekropol
    Surnute linn ehk nekropol: templid, teed, püramiidid, mastabad, astmikpüramiidid, sfinksid.
  • 2670 BCE

    Vaarao Djoser- astmikpüramiid

    Vaarao Djoser- astmikpüramiid
    Kolmanda dünastia püramiid. Haudehitis vaaraole Djoser.
    62,5m kõrge
    Aastast 2670–2650 ekr.
  • 2559 BCE

    Sfinks

    Sfinks
    Egiptuse suurim sfinks kuju oli sümmeetriline, alusplatform, ranged reeglid, pilk kaugusesse.
    72x20m
  • 2550 BCE

    Tõelised püramiidid

    IV dünastia ajal saadi astmete täitmise teel tõelised püramiidid
    Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele.
    (Giza püramiidid).
  • 2550 BCE

    Giza püramiidid

    Giza püramiidid
    Püramiidid on hiiglaslikud:
    suurim on Cheopsile - 146m kõrge
    Chefren - 143,5m
    Mykerinos - 66,5m
    Kõik kolm on tänaseni säilinud. Üks seitsmest maailmaimest. Ehitati vahemikus 2550-2490 ekr.
  • 2150 BCE

    Kuningas, Preester Gudea

    Kuningas, Preester Gudea
    Aastast 2150 ekr.
  • 2000 BCE

    Eesi leiud- Püstkojad

    Aastast 2000- 1200 ekr. Õpiti ehitama nelinurkseid hooneid.
  • 2000 BCE

    Eesti leiud- Kindlustatud asulad

    Umbes aastast 2000-1200 ekr. Linnused muutusid ajaga suuremaks ja keerulisemaks.
  • 1650 BCE

    Knossose palee

    Knossose palee
    Knossose palee meenutas laburinti, oli erk ja värviline, seintel olid maalingud ja mosaiigid. Seina maalid oid rahulikud, kujutati loomi ja muid mustreid. Sambad olid samad mis Kreekas. Ehitus sai valmis 1650 ekr.
  • 1600 BCE

    Viljakuse jumalanna

    Viljakuse jumalanna
    Kreeta viljakuse jumalanna skulptuur. Arvatavasti aastast 1600 ekr.
  • 1550 BCE

    Agemenoni surimask

    Agemenoni surimask
    Üleni kullast Agemenoni surimask.
    Arvatavasti aastast 1550-1500 ekr.
  • 1350 BCE

    Amenhotep III skultuur

     Amenhotep III skultuur
    Vaarao Amenhotep III skultuur. Umbes aastast 1350 ekr.
  • 1345 BCE

    Nofretete skulptuur

    Nofretete skulptuur
    Skultuur Ehnatoni niasest Nofretetest.
    Selle aegne ilu ideaal.
  • 1323 BCE

    Vaarao Tutankhamoni kuldmask

    Vaarao Tutankhamoni kuldmask
    See avastati 1922.a. See andis palju teavet tolleaegsete kommete ja kunsti kohta.Kullast mask kattis muumia pead ja õlgu. Muumia oli asetatud kolme üksteise sisse asetatud kirstu sisse, millest viimane oli samuti puhtast kullast valmistatud.Noorelt surnud vaarao Tutankhamoni hauakamber oli üks väheseid, mida vanal ajal tühjaks ei varastatud. Tutankhamoni suri 1323. a ekr.
  • 1270 BCE

    Ramesses II skultuur

    Ramesses II skultuur
    Vaarao Ramesses II skulptuur.
    Aastast 1270 ekr.
  • 1250 BCE

    Lõviväravad

    Lõviväravad
    Mükeene linna sissepääs, mille kohal on kujutatud kaks reljeefset lõvi. Ehitati 1250.a ekr.
  • 800 BCE

    Vana-Kreeka skulptuur

    Originaalseid skulptuure säilinud ei ole. Info nende kohta saame vana-rooma koopiatest. Skulptoritest on infot saadud tekstidest.
    Põhiline mida kujutati oli inimene, nii skulptuuris kui ka maalis.
    Materjalideks oli marmor ja pronks, värviti erksate värvidega
  • 800 BCE

    Etruskite arhitektuur

    Palju kaari ja võlve. Kaunistatud skulptuuridega müürid ja väravad. Ehitati akvedukte. Elamud olid kandilised, keskel oli siseaed ehk aatrium.
  • 800 BCE

    Etruskide templid

    Etruskide templid
    Ehitatud puidust, nelinurksed, hõredad sambad ning katusel skulptuurid. Kasutati erksaid värve- pole säilinud.
  • 800 BCE

    Etruskide nekropol

    Etruskide nekropol
    Surnute maailm/kultus: kõige paremini etruskide ehitistest säilinud.
    Surnute linn, hauakambri see ümber haua olid tarbeesemed, maalid ja reljeefid.
  • 800 BCE

    Etruskite sakrofaagid

    Etruskite sakrofaagid
    Sakrofaagi- kirstud kujutati kui abielupaar istumas, näiteks diivanil, kooselu oli tähtis. Figuurid olid tunnete rikkad, polnud väga reaalsed, aga ilmekad ning positsioonid olid liikuvad.
  • 800 BCE

    Etruskide keraamika

    Etruskide keraamika
    Keraamika olid robustsed, tumedad. Tehti nõusid ka metallist, kasutati musta klasuuri.
  • Period: 800 BCE to 100 BCE

    Vana-Kreeka kunst

    Jagunes kolmeks perioodiks:
    -Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6 saj ekr
    -Klassikaline periood ehk õitseaeg 5-4 saj ekr
    -Hellenistlik periood ehk hiline periood 3-1 saj ekr
    Väga tähtsaks muutus arhitektuur, skulptuur, vaasimaalid.
  • Period: 800 BCE to 300 BCE

    Etruskide kunst

    Vana Itaalia päritoluga rahvas.
    Nende kultuur õitses enne Rooma riigi tekkimist. Meresõit, põlluharimine, palju metsa ja maavarad. Kõrgelt arenenud matuse kultuur. Nende kirja pole suudetud lahti uurida.
  • 700 BCE

    Vana- Kreeka filosoofid

    Sokrates, Platon, Aristoteles, Hipokrates, Phythagoras, Sophokles.
  • 700 BCE

    Kreeka sambad

    Kreeka sambad
    Sambad jagunesid 3 stiili:
    Dooria(arhailises perioodis), joonia(klassikalises perioodis) ja korintese(hellenistlikus perioodis).
  • 700 BCE

    Kreeka teater

    Kreeka teater
    dionüüsiad- 3 päeva, dragöödiad ja komöödia,
    korraldati Dionysose auks, esinesid ainud mehed, kostüümid, maskid, algataja oli Thespis-esimene näitejuht ja näitleja.
    Teattil oli kolm osa: orkestra, skeene, theatrum.
  • 700 BCE

    Kreeka teatri maskid

    Kreeka teatri maskid
  • 700 BCE

    Kreeka templid

    Kreeka templid
    Kreekas kõige tähtsamad ehitised olid templid, need ehitati kõrgustesse. Templid olid pühendatud kindlatele jumalatele. Templid koosnesid: Krepitoomast/alusest, sammastest, talastikust, tümpanonist, friisist ja arhitraavist. Ehitus materjaliks oli marmor.
  • 700 BCE

    Vana- Kreeka maalikunst

    Teoseid säilinud väga ei ole, peamiselt saab infot keraamika kaudu.
  • 700 BCE

    Vaasimaali mustrid

    Vaasimaali mustrid
    Geomeetrilised ja korduvad mustrid: meander, lainevööt, palmett
  • 700 BCE

    Musta figuuriline vaasimaal

    Musta figuuriline vaasimaal
  • 700 BCE

    Punase figuuriline vaasimaal

    Punase figuuriline vaasimaal
  • 650 BCE

    Kore skulptuur

    Kore skulptuur
    Riietatud naisfiguur, seisavad sirgelt, veidi kohmakalt, jäiga näoilmega. Arhailisest perioodist. Umbes 650- 500.a ekr.
  • 600 BCE

    Babüloni rippuvad aiad ehk Semiranise rippuvad aiad

    Babüloni rippuvad aiad ehk Semiranise rippuvad aiad
    neljaastmeline terrass, astmed olid kaetud paksu mullakihiga seega seal sai kasvatada ka suuri puid. Üks seitsmest maailmaimest. Arvatavasti aastast 600 ekr.
  • 600 BCE

    Circus maximus

    Circus maximus
    Roomlaste lõbustuspaik ehk tsirkus. Pole nagu tsirkus tänapäeval, vaid pigem hobuste võistlemis ala.
    600m pikk ja 150m lai.
    Peaeguseks täiesti hävinud.
    Ehitatud 6saj ekr
  • 590 BCE

    Kouros skulptuur

    Kouros skulptuur
    Kouros alasti noormehe figuur, staatiline, kange poos, jäik, sirge, üks jalg ees, tardunud näoilme. Arhailisest perioodist.
    Umbes 590-580.a ekr.
  • 575 BCE

    Babüloni väravad

    Babüloni väravad
    Jumalanna Ištarile pühendatud peavärav. Värav oli kaetud värviliste tellistega, mille peal oli kujutat pinnast eeduvaid fantaasialoomi.
  • 500 BCE

    Ateena akropol

    Ateena akropol
    Suurim ja tuntuim antiikne pühapaik.
  • 500 BCE

    Vana- Kreeka klassikalise perioodi skulptuur

    Matemaatiline täpsus ja ilu otsing arvutatakse välja ideaalsed proportsioonid. Võeti kasutusele kontrapost- keha asend, kus skulptuur toetab ühele jalale ja teine ainult nõjatub. Kuju on vaadeldav igast küljest, inimese suurune, näoilme loomulik ja rahulik.
  • 500 BCE

    Paestrumi hauakambri maaling

    Paestrumi hauakambri maaling
    Aastast 500 ekr.
  • 500 BCE

    Leopardide hauakamber

    Leopardide hauakamber
    Leopardide hauakamber Tarquiinias, ehitus aega pole teada.
  • 500 BCE

    Kapitooliumi emahunt

    Kapitooliumi emahunt
    Ehitati 500- 600.a ekr
    Etruskite poolt
  • 500 BCE

    Vana- Rooma arhitektuur

    Suur, võimas, kasulik, nupukas, püsiv, laenatud Kreeklastelt ja Etruskidelt. Uued Rooma tehnikad:
    Sillad, sillutatud teed, veejuhtmed ehk akveduktid.
    Uus materjal: Betoon.
  • 500 BCE

    Forum Romanum

    Forum Romanum
    Tähtsate religioosete, poliitiliste ja sotsiaalsete tegevuste paik, vabas õhus.
    Ehitatud 500.a ekr, kui Rooma linna sai olema.
  • 500 BCE

    Rooma elumajad

    Rooma elumajad
    Villa- ristkülikuline rikkalik, luksuslik elamu, keskel aatrium ja bassein.
  • 500 BCE

    Vana- Rooma kujutav kunst

    Skulptuuris võeti kasutusele portree kunst. Kujutati konkreetseid inimesi ja realistlikult. Maalikunstis olid ilmekad poosid, tähtsad olid varjud. Võeti kasutusele enkaustika- maalitehnika. Arenes väga kõrgelt mosaiik. Kujutati illusioone, esete kujutust, mütoloogiat ja kirjandust.
    Freskod, natüürmort, mosaiik, seinamaalid.
  • Period: 500 BCE to 476

    Vana- Rooma kunst

    Jagunes kahte perioodi:
    Vabariigi aeg umbes 500- 27 ekr.
    Keisririigi aeg umbes 27ekr- 476 pkr. Kultuur, teadus, harmoonia, õppimine, kunst, kirjandus, filosoofia, teooria, vaimne+kehaline, loomine, täius/täiuslikkus, jälgimine, tarkus, demokraatia, töö+ilu+lõbu+teadmised.
  • 474 BCE

    Delfi vankrijuht

    Delfi vankrijuht
    Ehitati aasal 474 ekr.
    Klassikalisest ajastust.
  • 460 BCE

    Zeusi skulptuur

    Zeusi skulptuur
    Aastast 460 ekr.
    Autor pole teada.
    Klassikalisest ajastust.
  • 450 BCE

    Myron "Kettaheitja"

    Myron "Kettaheitja"
    Myroni skulptuur "Kettaheitja".
    Aastast 450 ekr.
    Klassikalisest ajastust.
  • 440 BCE

    Polykleitose "Odakandja"

    Polykleitose "Odakandja"
    Polykleitose skulptuur "Odakandja".
    Kõige tuntum klassikalise perioodi skulptuur.
  • 432 BCE

    Parthenoni tempel

    Parthenoni tempel
    Ateena Akropoli tähtsaim ehitis, linna kaitsejumalale pühendatud.
    Sai valmis aastal 432 ekr.
  • 421 BCE

    Erechteioni tempel

    Erechteioni tempel
    Valmis vahemikus 421-407.a ekr.
  • 415 BCE

    Hephaistose tempel

    Hephaistose tempel
    Sai valmis 415. a ekr
  • 353 BCE

    Halikarnassose mauseleum

    Halikarnassose mauseleum
    Ehitati vahemikus 353-350. a ekr.
  • 300 BCE

    Karüatiidid

    Karüatiidid
    Sammas mille vahele oli pandud naise kuju, hellenismi ajastul.
  • 300 BCE

    Mausaleum

    Mausaleum
    Hellenismi ajastu haud ehitis.
  • 300 BCE

    Vana- Kreeka hellenistlik skulptuur

    Lisandub dünaamika, dramaatika, teemad olulised, idealiseeritust on vähem, suurused on kas väga väiksed või väga suured.
  • 300 BCE

    Herkules

    Herkules
    Hellenistliku ajastu skulptuur.
    4 saj ekr.
  • 300 BCE

    Issose lahing

    Issose lahing
    Aastast 300 ekr.
  • 292 BCE

    Rhodose koloss

    Rhodose koloss
    Hellenistliku perioodi kuju.
    Hiiglaslik, sealt alt said laevad läbi sõita.
    1/7 vanaaja maailmaimest
  • 200 BCE

    Milose Veenus

    Milose Veenus
    Hellenistliku perioodi skulptuur.
    Aastast 200 eKr.
  • 200 BCE

    Samotraake Nike

    Samotraake Nike
    Hellenistliku perioodi skulptuur.
    Aastast 200 ekr.
  • 100 BCE

    "Laokooni grupp"

    "Laokooni grupp"
    Aastast 100 ekr.
    Hellenistliku ajastu skulptuur.
  • 100 BCE

    Traianus

    Traianus
    Traianuse portree skulptuur.
    Tehtud 1 saj pkr.
  • 50 BCE

    Herculaneum fresko

    Herculaneum fresko
  • 50 BCE

    Kolm Graatsiat fresko

    Kolm Graatsiat fresko
  • 49 BCE

    Keiser Augustus

    Keiser Augustus
    Keiser Augustuse skulptuur.
    Ehitatud 49-46.a ekr vahemikus.
  • 33 BCE

    Hea karjane

    Hea karjane
  • 1 CE

    Tiberius

    Tiberius
    Liidri Tiberuse skulptuur.
  • 60

    Pont du gard- Prantsusmaal

    Pont du gard- Prantsusmaal
    Vee juhtmed ehk akveduktid, tõid mägedest puhta vee linna.
    Ehitatud 60.a pkr
  • 100

    Colosseum

    Colosseum
    Hiiglaslik amfiteater, millel oli 50 sissepääsu, mahutas 50 000 inimest. Väga hästi planeeritud, kasutatud väga huvitavat tehnikat.
    Ehitatud 100.a pkr
  • 100

    Katakombid

    Katakombid
    Kristlaste ja juutide maa alused matmis paigad.
  • 100

    Basiilika

    Basiilika
    Varaseim kiriku tüüp.
  • 100

    Vara Kristlik kujutav kunst

    Vara Kristlik kujutav kunst
    Varakristlikul perioodil kaunistati ehitiste sisemust seinamaalide ja mosaiikidega, kus oli kujutatud piibli sündmused.
    Kujutavat kunsti on säilinud vähe.
  • Period: 100 to 325

    Varakristlik ajastu

    Kristlus- tekkis ajaarvamise vahetumise paiku.
    Jeesus Kristus sündis 4.a pkr ja suri 30 või 33.a pkr.
  • 125

    Panteon

    Panteon
    Kõigi jumalate tempel Roomas. Rooma aegse arhitektuuri tipp punkt. Valgus tuli katuse avast(Oculusest). Katus oli matemaatiliselt perfektne pool kera.
    Ehitati 125.a pkr.
  • 173

    Marcus Aurelius

    Marcus Aurelius
    Kuju Marcus Aureliusest hobusel.
  • 216

    Carcalla termid

    Carcalla termid
    Termid ehk suured ühissaunad.
    Ehitatud 216.a pkr
  • 300

    Kristlikikonograafia

    Usuteemaliste kujutiste edasiandmise traditsiooniline reeglistik: milline on piiblitegelase või pühaku tunnusese ehk atribuut.
  • 300

    Mosaiigid

    Mosaiigid
    Kirikute apsiidide kaunistamiseks. Mosaiikide kujutamislaad on tõsine ja range. Inimestel on seljas pikad rüüd, mille all keha pole tunda. Figuuride ilmed on tõsised ja pühalikud, need võluvad tänapäeva vaatajat oma siiruse ja ilmekusega.
  • 300

    Raamatumaal

    Raamatumaal
    Varakristlikul ajastul oli tähtis miniatuurmaal ehk raamatumaal.
  • 312

    Maxentius Basilica

    Maxentius Basilica
    Basiilika- Turuhoone või kohtuhoone, nendest on arenenud välja tänapäeva kirikud. Lihtsa pikliku põhiplaaniga hoone, sambad jagsid löövideks.
    Ehitati 312.a pkr.
  • 400

    Kiriku tüübid

    tsentraalehitis- ümmargune ehitis.
    tsentraalehitis- kreeka rist.
  • 400

    Bütsantsi ehitus uuendus-Vikkel

    Bütsantsi ehitus uuendus-Vikkel
    Roomas oli kupli all silinder, aga Bütsantsis nelinurk.
  • 400

    Bütsantsi interjöör

    • Sünged, rasked.
    • Aknad väikse, ruumid seest pimedavõitu.
    • Pühapildid- Ikoonid
    • Kujuneb välja kindel süsteem.
  • Period: 400 to 1000

    Varakeskaegne ajastu (lääne-Euroopa)

    Omapäraseks teeb rahvaste rändamine.
    476.a vallutati Rooma.
    Viikingid.
    Hakkab tekkima Frangi riik 8-10 saj.
    Nimetati pimedaks keskajaks, sest peaaegu täielikult puudus arhitektuur ja kunst, rahvaste rändamise tõttu.
    Peamiselt on alles tarbekunsti, kunstnike nimesid ei teata.
  • 435

    Santa Maria Maggiore kirik

    Santa Maria Maggiore kirik
    Kirikus on varakristlikud mosaiigid.
    Kirik valmis 435.a
  • 500

    Ruunikivid

    Ruunikivid
    Viikingid püstitasid neid meresõitjatele ja sõjasangaritele.
  • 500

    Kristuse monogramm

    Kristuse monogramm
    Chi-Rho
    (X) ja (P) - koos on Kristuse nime esitähed
  • 500

    Basiilika läbilõige

    Basiilika läbilõige
  • 537

    Hagia Sophia kirik

    Hagia Sophia kirik
    Ehitati 537.a pkr
    15-16 sajand ehitati sellele minaretid ja sellest sai mošee.
  • 547

    San vitale

    San vitale
    Itaalias asuv kirik, ehitatud 6 saj keskel.
    Kaheksanurkne tsentraalehitis.
    Ravenna linnas.
  • 600

    Bütsantsi maalikunst

    Bütsantsi maalikunst
    Inimfiguurid- pikaks venitatud, saledad, suured silmad.
    Skulptuuri ei ole, sest see on eitatud.(Oleks meenutanud liika antiikaja paganausuliste jumala kujutis).
  • Period: 600 to 1500

    Bütsantsi ajastu

    Aasta 395 jagunes Rooma riik kaheks.
    - Lääne-Rooma keisririik
    - Ida-Rooma keisririik
  • 800

    Vanakeskaja mõisted

    Vanakeskaja mõisted
    Looma stiil, põimlev ornament.
  • 800

    Varakeskaja kunst

    Varakeskaja kunst
    Materjalid: pronks, kuld, hõbe, puit.
    Kujutised ei olnud realistlikud.
    Vabad loodusvormid.
    Poosid ebaloomulikud.
    Fantaasiaküllased.
    Kehad põimuvad ja lähevad üle ornamendiks.
  • Period: 900 to

    Vana-Vene ajastu

    9- 17 sajand.
    Kiiev- Vana-Vene kunsti pealinn.
    Keskused- Kiiev, Novgorod, Suzdalimaa, Moskva. Arhitektuuri lisandus sibulkuppel.
  • 910

    Cluny kloostri kirik

    Cluny kloostri kirik
    Ehitati 910.a.
    Pildil on näha põhiplaani kui ka külgvaadet.
  • 1000

    Telktornid/maakirikud

    Telktornid/maakirikud
    Ehitati maakirikuid, ehk puidust kirikuid.
    Hakati ehitama telktorne.
  • 1000

    Ikoonid

    Ikoonid
    Vana-Vene ajastul oli Ikoonide valmistamine tähtsaimatest oskustest.
  • 1000

    Basiilika põhiplaan

    Basiilika põhiplaan
  • 1000

    Romaani arhitektuur

    Väga palju kasutati ümarkaari, ehitistel olid väiksed aknad. Ehitati ka palju piilareid, ristvõlvi, silindervõlvi. Ehitised olid massiivsed ja raskepärased, maasse surutud.
  • 1000

    Romaani skulptuur

    Esines kirikute väljas reljeefidena ja siseruumides Reljeefide ja maalide ülesandeks oli piltlikult lahti seletada pühakirju kodanikele kes ei osanud lugeda.
  • Period: 1000 to 1300

    Romaani ajastu

    Romaani ajastu kestis 10- 13 saj.
    Arendati edasi basiilikaid, mis pärinesid antiikajast ning kasutati ka varakristlikul perioodil.
  • Period: 1000 to 1300

    Romaani maalikunst

    Romaani ajastu saavutus raamatumaalis on illustreeritud Piiblite valmistamine.
  • 1011

    Kiievi Sofia katedraal

    Kiievi Sofia katedraal
    Üks ainukesi alles olevaid katedraale Kiievis vana-Vene ajast.
    Ehitatud 1011- 1018.a vahemikus.
  • 1066

    Bayeux vaip

    Bayeux vaip
    Vanim säilinud Bayeux vaip 1066 aasta toimunud Hastingsi lahingust, tikitud linast riidele.
    Kogu teos on võrratu dokument.
  • 1080

    Saint-Sernini kirik

    Saint-Sernini kirik
    Asub Toulouse Prantsusmaal.
    Ehitati 1080 ja 1120 vahemikus.
  • 1100

    Sofia katedraal

    Sofia katedraal
    Novgorodis asuv katedraal.
    Ehitatud 11 saj.
  • 1119

    Georgi peakirik

    Georgi peakirik
    Jurjevi kloostris asuv kirik lähedal Novgorodile.
    Ehitatud 1119.a.
  • 1130

    St. Gilles relijeef

    St. Gilles relijeef
    St. Gilles kloosti kirikus asuv reljeef Prantsusmaal.
    Jeesus kuulutab ette, et Peetrus teda salgab.
    Kujutati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid ning imetegusid. Põhimõte oli hirmutada või anda inimestele õppetundi.
  • 1131

    Vladimiri Jumalaema

    Vladimiri Jumalaema
    Maalitud 1131.a pkr.
    Lineaar perspektiivi ei kujutatud.
  • 1133

    Durhami katedraal

    Durhami katedraal
    Asub Inglismaal.
    Ehitati 1133.a.
  • 1145

    Chartres`i katedraal

    Chartres`i katedraal
    Asub Prantsusmaal.
    Ehitatud 1145.a.
    Ja peale põlengud rekonstrueeriti 1195.a.
  • 1145

    Kaana pulm

    Kaana pulm
    Chartres`i katedraali vitraaž.
    Valmis 1145.
  • 1197

    Dmitri kirik

    Dmitri kirik
    Venemaal Vladimiris asuv kirik.
    Ehitus lõpetati 1197.a.
  • 1200

    Gooti arhitektuur

    Gooti arhitektuur
    Arhitektuuri kasutati palju tervakaari, ehitisted olid kõrged, neil olid suured aknad ja paistsid õhulised ja kerged. Ehitati palju pilaare ja tugi pilaare. Ehitiste seinad olid õhukesed ja need kaunistati vitraažide ja reljeefidega.
  • 1200

    Gooti kujutav kunst

    Peamiseks tellijaks oli kirik.
    Uskumus, et maailmas valitseb jumalik kord.
    Kiriklik sõnum ja õndsustunde väljendus.
    Geomeetriline, abstraktselt süsteemipärane ornamentika.
    Reljeefidest hakkab arenema vabaplastika.
  • 1200

    Jaani kirik

    Jaani kirik
    Kirik asub Tartus.
    Ehitis on punastest tellistest.
    Valmis 13. saj.
  • Period: 1200 to

    Gooti ajastu

    Nagu romaani ajastul, on ka gootikas tähtsaim kirikuehitus ehk sakraalarhitektuur. Rida konstruktsioonilisi uuendusi ja muutusi võimaldasid teha gooti kirikutele suuremad aknad, see aga omakorda muudab ehitised valgemaks, avaramaks, kergemaks ja õhulisemaks.
  • 1211

    Reimsi katedraal

    Reimsi katedraal
    Asub Prantsusmaal.
    Ehitati 1211.a.
  • 1220

    Viimne kohtupäev

    Viimne kohtupäev
  • 1220

    Salisbury katedraal

    Salisbury katedraal
    Asub inglismaal.
    Ehitatud 1220.a.
  • Period: 1227 to 1558

    Eesti keskaeg

    Kestis 13-16 sajand.
  • 1229

    Toompea linnus

    Toompea linnus
    Algselt kuulus mõõgavendade ordule.
    Taanlased võtsid linnuse oma kätte.
    Linnus jagati kaheks 1350-1360 vahemikus.
    Linnus valmis 1229.a.
  • 1230

    Tallinna Toomkirik

    Tallinna Toomkirik
    Altarimaal "Kristus ristil".
    Ehitis valmis 1230-1240.a.
  • 1240

    Ekkehard ja Uta

    Ekkehard ja Uta
    Saksamaal Naumbergi katedraali seinal.
    Pärit 1240-50 aastast.
  • 1248

    Tallinna Raekoda

    Tallinna Raekoda
    Vanim raekoda baltimaades.
    Tornile püstitati Vana-Toomas 1530.a.
    Torn ehitati 1248.
  • 1267

    Giotto di Boudone

    Giotto di Boudone
    Itaaliast pärit maalikunstnik.
    Elas 1267- 1337.a.
  • 1279

    Haapsalu linnus

    Haapsalu linnus
    Haapsalus asuv linnus.
    Linnuses asub kuulus valge daam.
    Ehitisel on olnud mitmeid renoveerimisi.
    Ehitis valmis 1279.
  • 1300

    Põgenemine Egiptusesse

    Põgenemine Egiptusesse
    Inimest kujutati kohmakate ja abitutena, samal ajal aga ilmekad, siirad ja naiivsed.
  • 1300

    Trondheimi katedraal

    Trondheimi katedraal
    Katedraal asub Norras.
    Ehitus sai valmis 1300.a.
  • 1305

    Kristuse lein

    Kristuse lein
    Maalis Giotto di Boudone.
    Aastast 1305
  • 1345

    Notre dame katedraal

    Notre dame katedraal
    Ehk jumalaema kirik.
    Ehitatud vahemikus 1163–1345.
  • 1378

    Kristus Pantokrator

    Kristus Pantokrator
    Maalitud Teophanes- tuntud ikooni maalija.
    maalitud 1378.a.
  • 1386

    Milano katedraal

    Milano katedraal
    Itaalias asuv katedraal.
    Ehitust alustati 1386, ehitis sai täielikult valmis alles 1965.
  • 1400

    Neitsi Maarja surnud Kristusega

    Neitsi Maarja surnud Kristusega
    Saksamaalt pärit.
    !4.sajandist.
  • 1400

    Vennad Limbourgid

    Vennad Limbourgid
    Berry hertsogi tunniraamatust ehk palveraamatust.
    Pärit 15 ajandist.
  • 1400

    Püha Katariina Kirik

    Püha Katariina Kirik
    Asub Tallinna Vanalinnas.
    Kirikul on ka krüpt, põranda alune matmispaik.
    Rajati 13-14 sajand.
  • 1400

    Püha Vaimu kirik

    Püha Vaimu kirik
    Asub Tallinna Vanalinnas.
    Sees on Bernt Notke altar 1483.
    Kirik ehitati 13-14 sajand.
  • 1485

    Moskva kreml

    Moskva kreml
    Kreml-müüriga kaitstud kindlus, linnasüda.
    Kõige tähtsam kreml.
    Müür ja tornid mida teame, ehitati 15-16 saj.
  • 1561

    Vassili Blažennõi katedraal

    Vassili Blažennõi katedraal
    Kõige tuntum vana-Vene katedraal.
    Asub Moskvas, ehitati 16 saj.
  • Surmatants

    Surmatants
    Maalis Bernt Notke.
    Teos asub Niguliste kirikus.
    Teosel on 13 figuuri.
    Teos valmis 15.sajandil