Kunstiajaloo ajatelg

Esiaeg ehk ürgaeg

Period: 33,000 BCE to 4 BCE

Algas inimkonna algusega, lõppes kirja kasutusele võtuga.
3,3 miljonit.a ekr- 4.a ekr
Jagunes:
kiviaeg-paleoliitikum-mesoliitikum-neoliitikum
pronksiaeg
rauaaeg

Chauvet koopamaalingud

30,000 BCE

Avastati 1994.a lõuna- Prantsusmaal.
Üle 900 joonise: hobused, piisonid, lõvid, pantrid, koopakarud, hüäänid.
Teosed on tõetruud, kasutusel on ka varjutamine ja perspektiiv. Aastast 32000-30000 ekr.

Willendorfi veenus

24,000 BCE

Leitud 1908.a Austriast.
11cm kõrgune, lubjakivist.
Umbes aastast 24 000- 22 000 ekr. Veenuseid leiti veel.

Lascaux koopamaalingud

17,000 BCE

Avastati 1840.a edela- Prantsusmaal 600 maalingut ja ligi 1500 graveeringut. On kujutatud hobuseid, piisoneid, hirvi, veiseid, inimesi ja ka sümboleid. Arvatavasti aastast 17000 ekr.

Altamira koopamaalingud

15,000 BCE

Avastati 1879.a põhja- Hispaanias.
Koobas oli 270m pikk, kõrgus 2-12m.
Kujutised umbes 1m suurused: piisonid, mammutid, põhjapõdrad ja muud. Realistlikud ja tõetruud.
Looduslikud värvitoonid. Arvatavasti umbes aastast 15000 ekr.

Eesti leiud- Kivikirstkalmed

11,000 BCE

Aastast 11000 ekr. Haudehitised, mis koosnesid kolmest keskel olevast kivist, kirstust ja seda ümbritsevast ringmüürist.

Dolmen

5000 BCE

Kaks või rohkem püstist kivi kõrvuti, peale oli pandud katuseks suur kiviplaat. Kasutusala oli arvatavasti hauarajatis.
Aastast 5000-3000 ekr.

Tsikuraadid- Mesopotaamias

4000 BCE

Tsikuraat- astmeline torntempel.
Jumalikud templid, mis ühendasid maa ja taeva.
Torni tipus olid jumala kujud.

Vana-mesopotaamia kunst

Period: 4000 BCE to 539 BCE

Kasutati põletamatta savi, sulab toor saviks. Selle pärast pole Mesopotaamiast midagi alles.
sumer 4000-2350 ekr.
akad 2350-2150 ekr.
babüloonia 1830-1530 ekr.
assüüria 1360-605 ekr.
uus-babüloonia 625-539 ekr.

Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur

Period: 3650 BCE to 1400 BCE

Ei osata siiamaani Kreeta saare kirju, ei ole teada mis keelt seal räägiti. Zeus proovis võrgutada neiu Europet, muutus suureks valgeks pulliks. Neiu Europe nimest tuleb Euroopa maailmajagu.

Stonehenge (kromlehh)

3500 BCE

Pärit Inglismaalt, ehitati umbes 3500-1100 ekr. Ehitati duriidide poolt. Kivid on tohutult suured, 7-8m kõrged ja suuremad kaaluvad kuni 20 tonni. Kiviringide keskel on altar, mis on orienteeritud suvise pööripäeva päikese järgi. Arvatakse, et stonehengi otstarbed olid inimohverdused seotud paganliku päikese kultusega.

Paabeli torn

3500 BCE

Babüloonia peajumala Mardukile pühendatud tsikuraat.
Seitsme astmeline. Arvatavasti aastast 3500-3000 ekr.

Steel

3500 BCE

Reljeefide ja kiilkirjaga kaunistatud kivitahvel.

Kiilkiri

3500 BCE

Igapäevaselt kirjutati väikeste tähemärkidega ja väikestel tahvlitel. Suuremalt kirjutati seadusi ja tähtsamaid sündmusi.

Mastabad

3100 BCE

kivist või tellistest trapetsi kujuline hauamonument, loodud muumiate säilitamiseks. Maa aluse surnukambriga,
surnukambris on surnukujud ja seintel maalingud.

Assüüria reljeefid

3000 BCE

Paleede seinad olid kaetud reljeefidega, kus oli kujutatud võidetud lahinguid, õukonnaelu, valitsejaid kujutati suuremana ja külgvaates.

Mesopotaamia Skluptuur

3000 BCE

Ümarplastilised inimeste ja looma figuurid. Loodi skulptuure valitsejatest, kehad jäigas positsioonis, suured silmad, stiliseeritud juuksed-ja habe, ei olnud olulised isikupärased jooned, suurus perspektiiv.

Mesopotaamia maalikunst

3000 BCE

Kujutati inimesi ja fantaasialoomi, külgvaatest, suured silmad, lapik pea kuju.

Seinamaalingud ja reljeefid

3000 BCE

Reljeefid jagunesid 2 tüüpi:
madalreljeef ja süvendreljeef
Egiptlased katsid oma hoonete seinu ja obeliske reljeefidega.
Nendel kujutati inimest üldistatult nagu skulptuuriski, egiptuse poosis.
Reljeefidel ja seinamaalingutel oli peamiselt ka jumalad. Neid kujutati inimese keha ja loomapeaga või linnupeaga, jumalaid kujutati suuremalt.

Vana- Egiptuse kunst

Period: 3000 BCE to 1085 BCE

Jagunes kolmeks perioodiks:
vana riik 3000 ekr - 2263 ekr
keskmine riik 2040 ekr - 1650 ekr
uus riik 1562 ekr - 1085 ekr
Usuti, et on olemas elu pärast surma, surnukeha tuleks säilitada, et hingel oleks kuhu tagasi pöörduda, surnute kultus.
Jumalikud olendid - inimese keha ja nägu, looma pea, inimlikud mõtted ja tunded --Antropomorfism.
Polüteistlik religioon. Liivakivi põletati, tänu sellele on paljud ehitised säilinud tänaseni.

Menhir

2800 BCE

Menhire leidub rohkesti Prantsusmaal, Inglismaal ja Iirimaal. Menhirid võivad seista üksiku rahnuna või moodustada pikemaid rivisid.
Arvatakse, et kasutusala oli inimohvrid.
Aastast 2800-1800 ekr.

Astmikpüramiid

2700 BCE

Vaarao jumalikkust arvestades pidi aga tema haudehitis olema olulisemalt kõrgem kui tema alamatel, nii arenes astmikpüramiid, ehk vaaraude hauaehitis, mis koosneb üksteise otsa asetatud mastabadest.

nekropol

2700 BCE

Surnute linn ehk nekropol: templid, teed, püramiidid, mastabad, astmikpüramiidid, sfinksid.

Vaarao Djoser- astmikpüramiid

2670 BCE

Kolmanda dünastia püramiid. Haudehitis vaaraole Djoser.
62,5m kõrge
Aastast 2670–2650 ekr.

Sfinks

2559 BCE

Egiptuse suurim sfinks kuju oli sümmeetriline, alusplatform, ranged reeglid, pilk kaugusesse.
72x20m

Tõelised püramiidid

2550 BCE

IV dünastia ajal saadi astmete täitmise teel tõelised püramiidid
Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele.
(Giza püramiidid).

Giza püramiidid

2550 BCE

Püramiidid on hiiglaslikud:
suurim on Cheopsile - 146m kõrge
Chefren - 143,5m
Mykerinos - 66,5m
Kõik kolm on tänaseni säilinud. Üks seitsmest maailmaimest. Ehitati vahemikus 2550-2490 ekr.

Kuningas, Preester Gudea

2150 BCE

Aastast 2150 ekr.

Eesi leiud- Püstkojad

2000 BCE

Aastast 2000- 1200 ekr. Õpiti ehitama nelinurkseid hooneid.

Eesti leiud- Kindlustatud asulad

2000 BCE

Umbes aastast 2000-1200 ekr. Linnused muutusid ajaga suuremaks ja keerulisemaks.

Knossose palee

1650 BCE

Knossose palee meenutas laburinti, oli erk ja värviline, seintel olid maalingud ja mosaiigid. Seina maalid oid rahulikud, kujutati loomi ja muid mustreid. Sambad olid samad mis Kreekas. Ehitus sai valmis 1650 ekr.

Viljakuse jumalanna

1600 BCE

Kreeta viljakuse jumalanna skulptuur. Arvatavasti aastast 1600 ekr.

Agemenoni surimask

1550 BCE

Üleni kullast Agemenoni surimask.
Arvatavasti aastast 1550-1500 ekr.

Amenhotep III skultuur

1350 BCE

Vaarao Amenhotep III skultuur. Umbes aastast 1350 ekr.

Nofretete skulptuur

1345 BCE

Skultuur Ehnatoni niasest Nofretetest.
Selle aegne ilu ideaal.

Vaarao Tutankhamoni kuldmask

1323 BCE

See avastati 1922.a. See andis palju teavet tolleaegsete kommete ja kunsti kohta.Kullast mask kattis muumia pead ja õlgu. Muumia oli asetatud kolme üksteise sisse asetatud kirstu sisse, millest viimane oli samuti puhtast kullast valmistatud.Noorelt surnud vaarao Tutankhamoni hauakamber oli üks väheseid, mida vanal ajal tühjaks ei varastatud. Tutankhamoni suri 1323. a ekr.

Ramesses II skultuur

1270 BCE

Vaarao Ramesses II skulptuur.
Aastast 1270 ekr.

Lõviväravad

1250 BCE

Mükeene linna sissepääs, mille kohal on kujutatud kaks reljeefset lõvi. Ehitati 1250.a ekr.

Vana-Kreeka skulptuur

800 BCE

Originaalseid skulptuure säilinud ei ole. Info nende kohta saame vana-rooma koopiatest. Skulptoritest on infot saadud tekstidest.
Põhiline mida kujutati oli inimene, nii skulptuuris kui ka maalis.
Materjalideks oli marmor ja pronks, värviti erksate värvidega

Etruskite arhitektuur

800 BCE

Palju kaari ja võlve. Kaunistatud skulptuuridega müürid ja väravad. Ehitati akvedukte. Elamud olid kandilised, keskel oli siseaed ehk aatrium.

Etruskide templid

800 BCE

Ehitatud puidust, nelinurksed, hõredad sambad ning katusel skulptuurid. Kasutati erksaid värve- pole säilinud.

Etruskide nekropol

800 BCE

Surnute maailm/kultus: kõige paremini etruskide ehitistest säilinud.
Surnute linn, hauakambri see ümber haua olid tarbeesemed, maalid ja reljeefid.

Etruskite sakrofaagid

800 BCE

Sakrofaagi- kirstud kujutati kui abielupaar istumas, näiteks diivanil, kooselu oli tähtis. Figuurid olid tunnete rikkad, polnud väga reaalsed, aga ilmekad ning positsioonid olid liikuvad.

Etruskide keraamika

800 BCE

Keraamika olid robustsed, tumedad. Tehti nõusid ka metallist, kasutati musta klasuuri.

Vana-Kreeka kunst

Period: 800 BCE to 100 BCE

Jagunes kolmeks perioodiks:
-Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6 saj ekr
-Klassikaline periood ehk õitseaeg 5-4 saj ekr
-Hellenistlik periood ehk hiline periood 3-1 saj ekr
Väga tähtsaks muutus arhitektuur, skulptuur, vaasimaalid.

Etruskide kunst

Period: 800 BCE to 300 BCE

Vana Itaalia päritoluga rahvas.
Nende kultuur õitses enne Rooma riigi tekkimist. Meresõit, põlluharimine, palju metsa ja maavarad. Kõrgelt arenenud matuse kultuur. Nende kirja pole suudetud lahti uurida.

Vana- Kreeka filosoofid

700 BCE

Sokrates, Platon, Aristoteles, Hipokrates, Phythagoras, Sophokles.

Kreeka sambad

700 BCE

Sambad jagunesid 3 stiili:
Dooria(arhailises perioodis), joonia(klassikalises perioodis) ja korintese(hellenistlikus perioodis).

Kreeka teater

700 BCE

dionüüsiad- 3 päeva, dragöödiad ja komöödia,
korraldati Dionysose auks, esinesid ainud mehed, kostüümid, maskid, algataja oli Thespis-esimene näitejuht ja näitleja.
Teattil oli kolm osa: orkestra, skeene, theatrum.

Kreeka teatri maskid

700 BCE

Kreeka templid

700 BCE

Kreekas kõige tähtsamad ehitised olid templid, need ehitati kõrgustesse. Templid olid pühendatud kindlatele jumalatele. Templid koosnesid: Krepitoomast/alusest, sammastest, talastikust, tümpanonist, friisist ja arhitraavist. Ehitus materjaliks oli marmor.

Vana- Kreeka maalikunst

700 BCE

Teoseid säilinud väga ei ole, peamiselt saab infot keraamika kaudu.

Vaasimaali mustrid

700 BCE

Geomeetrilised ja korduvad mustrid: meander, lainevööt, palmett

Musta figuuriline vaasimaal

700 BCE

Punase figuuriline vaasimaal

700 BCE

Kore skulptuur

650 BCE

Riietatud naisfiguur, seisavad sirgelt, veidi kohmakalt, jäiga näoilmega. Arhailisest perioodist. Umbes 650- 500.a ekr.

Babüloni rippuvad aiad ehk Semiranise rippuvad aiad

600 BCE

neljaastmeline terrass, astmed olid kaetud paksu mullakihiga seega seal sai kasvatada ka suuri puid. Üks seitsmest maailmaimest. Arvatavasti aastast 600 ekr.

Circus maximus

600 BCE

Roomlaste lõbustuspaik ehk tsirkus. Pole nagu tsirkus tänapäeval, vaid pigem hobuste võistlemis ala.
600m pikk ja 150m lai.
Peaeguseks täiesti hävinud.
Ehitatud 6saj ekr

Kouros skulptuur

590 BCE

Kouros alasti noormehe figuur, staatiline, kange poos, jäik, sirge, üks jalg ees, tardunud näoilme. Arhailisest perioodist.
Umbes 590-580.a ekr.

Babüloni väravad

575 BCE

Jumalanna Ištarile pühendatud peavärav. Värav oli kaetud värviliste tellistega, mille peal oli kujutat pinnast eeduvaid fantaasialoomi.

Ateena akropol

500 BCE

Suurim ja tuntuim antiikne pühapaik.

Vana- Kreeka klassikalise perioodi skulptuur

500 BCE

Matemaatiline täpsus ja ilu otsing arvutatakse välja ideaalsed proportsioonid. Võeti kasutusele kontrapost- keha asend, kus skulptuur toetab ühele jalale ja teine ainult nõjatub. Kuju on vaadeldav igast küljest, inimese suurune, näoilme loomulik ja rahulik.

Paestrumi hauakambri maaling

500 BCE

Aastast 500 ekr.

Leopardide hauakamber

500 BCE

Leopardide hauakamber Tarquiinias, ehitus aega pole teada.

Kapitooliumi emahunt

500 BCE

Ehitati 500- 600.a ekr
Etruskite poolt

Vana- Rooma arhitektuur

500 BCE

Suur, võimas, kasulik, nupukas, püsiv, laenatud Kreeklastelt ja Etruskidelt. Uued Rooma tehnikad:
Sillad, sillutatud teed, veejuhtmed ehk akveduktid.
Uus materjal: Betoon.

Forum Romanum

500 BCE

Tähtsate religioosete, poliitiliste ja sotsiaalsete tegevuste paik, vabas õhus.
Ehitatud 500.a ekr, kui Rooma linna sai olema.

Rooma elumajad

500 BCE

Villa- ristkülikuline rikkalik, luksuslik elamu, keskel aatrium ja bassein.

Vana- Rooma kujutav kunst

500 BCE

Skulptuuris võeti kasutusele portree kunst. Kujutati konkreetseid inimesi ja realistlikult. Maalikunstis olid ilmekad poosid, tähtsad olid varjud. Võeti kasutusele enkaustika- maalitehnika. Arenes väga kõrgelt mosaiik. Kujutati illusioone, esete kujutust, mütoloogiat ja kirjandust.
Freskod, natüürmort, mosaiik, seinamaalid.

Vana- Rooma kunst

Period: 500 BCE to 476

Jagunes kahte perioodi:
Vabariigi aeg umbes 500- 27 ekr.
Keisririigi aeg umbes 27ekr- 476 pkr. Kultuur, teadus, harmoonia, õppimine, kunst, kirjandus, filosoofia, teooria, vaimne+kehaline, loomine, täius/täiuslikkus, jälgimine, tarkus, demokraatia, töö+ilu+lõbu+teadmised.

Delfi vankrijuht

474 BCE

Ehitati aasal 474 ekr.
Klassikalisest ajastust.

Zeusi skulptuur

460 BCE

Aastast 460 ekr.
Autor pole teada.
Klassikalisest ajastust.

Myron "Kettaheitja"

450 BCE

Myroni skulptuur "Kettaheitja".
Aastast 450 ekr.
Klassikalisest ajastust.

Polykleitose "Odakandja"

440 BCE

Polykleitose skulptuur "Odakandja".
Kõige tuntum klassikalise perioodi skulptuur.

Parthenoni tempel

432 BCE

Ateena Akropoli tähtsaim ehitis, linna kaitsejumalale pühendatud.
Sai valmis aastal 432 ekr.

Erechteioni tempel

421 BCE

Valmis vahemikus 421-407.a ekr.

Hephaistose tempel

415 BCE

Sai valmis 415. a ekr

Halikarnassose mauseleum

353 BCE

Ehitati vahemikus 353-350. a ekr.

Karüatiidid

300 BCE

Sammas mille vahele oli pandud naise kuju, hellenismi ajastul.

Mausaleum

300 BCE

Hellenismi ajastu haud ehitis.

Vana- Kreeka hellenistlik skulptuur

300 BCE

Lisandub dünaamika, dramaatika, teemad olulised, idealiseeritust on vähem, suurused on kas väga väiksed või väga suured.

Herkules

300 BCE

Hellenistliku ajastu skulptuur.
4 saj ekr.

Issose lahing

300 BCE

Aastast 300 ekr.

Rhodose koloss

292 BCE

Hellenistliku perioodi kuju.
Hiiglaslik, sealt alt said laevad läbi sõita.
1/7 vanaaja maailmaimest

Milose Veenus

200 BCE

Hellenistliku perioodi skulptuur.
Aastast 200 eKr.

Samotraake Nike

200 BCE

Hellenistliku perioodi skulptuur.
Aastast 200 ekr.

"Laokooni grupp"

100 BCE

Aastast 100 ekr.
Hellenistliku ajastu skulptuur.

Traianus

100 BCE

Traianuse portree skulptuur.
Tehtud 1 saj pkr.

Herculaneum fresko

50 BCE

Kolm Graatsiat fresko

50 BCE

Keiser Augustus

49 BCE

Keiser Augustuse skulptuur.
Ehitatud 49-46.a ekr vahemikus.

Hea karjane

33 BCE

Tiberius

1 CE

Liidri Tiberuse skulptuur.

Pont du gard- Prantsusmaal

60

Vee juhtmed ehk akveduktid, tõid mägedest puhta vee linna.
Ehitatud 60.a pkr

Colosseum

100

Hiiglaslik amfiteater, millel oli 50 sissepääsu, mahutas 50 000 inimest. Väga hästi planeeritud, kasutatud väga huvitavat tehnikat.
Ehitatud 100.a pkr

Katakombid

100

Kristlaste ja juutide maa alused matmis paigad.

Basiilika

100

Varaseim kiriku tüüp.

Vara Kristlik kujutav kunst

100

Varakristlikul perioodil kaunistati ehitiste sisemust seinamaalide ja mosaiikidega, kus oli kujutatud piibli sündmused.
Kujutavat kunsti on säilinud vähe.

Varakristlik ajastu

Period: 100 to 325

Kristlus- tekkis ajaarvamise vahetumise paiku.
Jeesus Kristus sündis 4.a pkr ja suri 30 või 33.a pkr.

Panteon

125

Kõigi jumalate tempel Roomas. Rooma aegse arhitektuuri tipp punkt. Valgus tuli katuse avast(Oculusest). Katus oli matemaatiliselt perfektne pool kera.
Ehitati 125.a pkr.

Marcus Aurelius

173

Kuju Marcus Aureliusest hobusel.

Carcalla termid

216

Termid ehk suured ühissaunad.
Ehitatud 216.a pkr

Kristlikikonograafia

300

Usuteemaliste kujutiste edasiandmise traditsiooniline reeglistik: milline on piiblitegelase või pühaku tunnusese ehk atribuut.

Mosaiigid

300

Kirikute apsiidide kaunistamiseks. Mosaiikide kujutamislaad on tõsine ja range. Inimestel on seljas pikad rüüd, mille all keha pole tunda. Figuuride ilmed on tõsised ja pühalikud, need võluvad tänapäeva vaatajat oma siiruse ja ilmekusega.

Raamatumaal

300

Varakristlikul ajastul oli tähtis miniatuurmaal ehk raamatumaal.

Maxentius Basilica

312

Basiilika- Turuhoone või kohtuhoone, nendest on arenenud välja tänapäeva kirikud. Lihtsa pikliku põhiplaaniga hoone, sambad jagsid löövideks.
Ehitati 312.a pkr.

Kiriku tüübid

400

tsentraalehitis- ümmargune ehitis.
tsentraalehitis- kreeka rist.

Bütsantsi ehitus uuendus-Vikkel

400

Roomas oli kupli all silinder, aga Bütsantsis nelinurk.

Bütsantsi interjöör

400

• Sünged, rasked.
• Aknad väikse, ruumid seest pimedavõitu.
• Pühapildid- Ikoonid
• Kujuneb välja kindel süsteem.

Varakeskaegne ajastu (lääne-Euroopa)

Period: 400 to 1000

Omapäraseks teeb rahvaste rändamine.
476.a vallutati Rooma.
Viikingid.
Hakkab tekkima Frangi riik 8-10 saj.
Nimetati pimedaks keskajaks, sest peaaegu täielikult puudus arhitektuur ja kunst, rahvaste rändamise tõttu.
Peamiselt on alles tarbekunsti, kunstnike nimesid ei teata.

Santa Maria Maggiore kirik

435

Kirikus on varakristlikud mosaiigid.
Kirik valmis 435.a

Ruunikivid

500

Viikingid püstitasid neid meresõitjatele ja sõjasangaritele.

Kristuse monogramm

500

Chi-Rho
(X) ja (P) - koos on Kristuse nime esitähed

Basiilika läbilõige

500

Hagia Sophia kirik

537

Ehitati 537.a pkr
15-16 sajand ehitati sellele minaretid ja sellest sai mošee.

San vitale

547

Itaalias asuv kirik, ehitatud 6 saj keskel.
Kaheksanurkne tsentraalehitis.
Ravenna linnas.

Bütsantsi maalikunst

600

Inimfiguurid- pikaks venitatud, saledad, suured silmad.
Skulptuuri ei ole, sest see on eitatud.(Oleks meenutanud liika antiikaja paganausuliste jumala kujutis).

Bütsantsi ajastu

Period: 600 to 1500

Aasta 395 jagunes Rooma riik kaheks.
- Lääne-Rooma keisririik
- Ida-Rooma keisririik

Vanakeskaja mõisted

800

Looma stiil, põimlev ornament.

Varakeskaja kunst

800

Materjalid: pronks, kuld, hõbe, puit.
Kujutised ei olnud realistlikud.
Vabad loodusvormid.
Poosid ebaloomulikud.
Fantaasiaküllased.
Kehad põimuvad ja lähevad üle ornamendiks.

Vana-Vene ajastu

Period: 900 to 1700

9- 17 sajand.
Kiiev- Vana-Vene kunsti pealinn.
Keskused- Kiiev, Novgorod, Suzdalimaa, Moskva. Arhitektuuri lisandus sibulkuppel.

Cluny kloostri kirik

910

Ehitati 910.a.
Pildil on näha põhiplaani kui ka külgvaadet.

Telktornid/maakirikud

1000

Ehitati maakirikuid, ehk puidust kirikuid.
Hakati ehitama telktorne.

Ikoonid

1000

Vana-Vene ajastul oli Ikoonide valmistamine tähtsaimatest oskustest.

Basiilika põhiplaan

1000

Romaani arhitektuur

1000

Väga palju kasutati ümarkaari, ehitistel olid väiksed aknad. Ehitati ka palju piilareid, ristvõlvi, silindervõlvi. Ehitised olid massiivsed ja raskepärased, maasse surutud.

Romaani skulptuur

1000

Esines kirikute väljas reljeefidena ja siseruumides Reljeefide ja maalide ülesandeks oli piltlikult lahti seletada pühakirju kodanikele kes ei osanud lugeda.

Romaani ajastu

Period: 1000 to 1300

Romaani ajastu kestis 10- 13 saj.
Arendati edasi basiilikaid, mis pärinesid antiikajast ning kasutati ka varakristlikul perioodil.

Romaani maalikunst

Period: 1000 to 1300

Romaani ajastu saavutus raamatumaalis on illustreeritud Piiblite valmistamine.

Kiievi Sofia katedraal

1011

Üks ainukesi alles olevaid katedraale Kiievis vana-Vene ajast.
Ehitatud 1011- 1018.a vahemikus.

Bayeux vaip

1066

Vanim säilinud Bayeux vaip 1066 aasta toimunud Hastingsi lahingust, tikitud linast riidele.
Kogu teos on võrratu dokument.

Saint-Sernini kirik

1080

Asub Toulouse Prantsusmaal.
Ehitati 1080 ja 1120 vahemikus.

Sofia katedraal

1100

Novgorodis asuv katedraal.
Ehitatud 11 saj.

Georgi peakirik

1119

Jurjevi kloostris asuv kirik lähedal Novgorodile.
Ehitatud 1119.a.

St. Gilles relijeef

1130

St. Gilles kloosti kirikus asuv reljeef Prantsusmaal.
Jeesus kuulutab ette, et Peetrus teda salgab.
Kujutati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid ning imetegusid. Põhimõte oli hirmutada või anda inimestele õppetundi.

Vladimiri Jumalaema

1131

Maalitud 1131.a pkr.
Lineaar perspektiivi ei kujutatud.

Durhami katedraal

1133

Asub Inglismaal.
Ehitati 1133.a.

Chartres`i katedraal

1145

Asub Prantsusmaal.
Ehitatud 1145.a.
Ja peale põlengud rekonstrueeriti 1195.a.

Kaana pulm

1145

Chartres`i katedraali vitraaž.
Valmis 1145.

Dmitri kirik

1197

Venemaal Vladimiris asuv kirik.
Ehitus lõpetati 1197.a.

Gooti arhitektuur

1200

Arhitektuuri kasutati palju tervakaari, ehitisted olid kõrged, neil olid suured aknad ja paistsid õhulised ja kerged. Ehitati palju pilaare ja tugi pilaare. Ehitiste seinad olid õhukesed ja need kaunistati vitraažide ja reljeefidega.

Gooti kujutav kunst

1200

Peamiseks tellijaks oli kirik.
Uskumus, et maailmas valitseb jumalik kord.
Kiriklik sõnum ja õndsustunde väljendus.
Geomeetriline, abstraktselt süsteemipärane ornamentika.
Reljeefidest hakkab arenema vabaplastika.

Jaani kirik

1200

Kirik asub Tartus.
Ehitis on punastest tellistest.
Valmis 13. saj.

Gooti ajastu

Period: 1200 to 1600

Nagu romaani ajastul, on ka gootikas tähtsaim kirikuehitus ehk sakraalarhitektuur. Rida konstruktsioonilisi uuendusi ja muutusi võimaldasid teha gooti kirikutele suuremad aknad, see aga omakorda muudab ehitised valgemaks, avaramaks, kergemaks ja õhulisemaks.

Reimsi katedraal

1211

Asub Prantsusmaal.
Ehitati 1211.a.

Viimne kohtupäev

1220

Salisbury katedraal

1220

Asub inglismaal.
Ehitatud 1220.a.

Eesti keskaeg

Period: 1227 to 1558

Kestis 13-16 sajand.

Toompea linnus

1229

Algselt kuulus mõõgavendade ordule.
Taanlased võtsid linnuse oma kätte.
Linnus jagati kaheks 1350-1360 vahemikus.
Linnus valmis 1229.a.

Tallinna Toomkirik

1230

Altarimaal "Kristus ristil".
Ehitis valmis 1230-1240.a.

Ekkehard ja Uta

1240

Saksamaal Naumbergi katedraali seinal.
Pärit 1240-50 aastast.

Tallinna Raekoda

1248

Vanim raekoda baltimaades.
Tornile püstitati Vana-Toomas 1530.a.
Torn ehitati 1248.

Giotto di Boudone

1267

Itaaliast pärit maalikunstnik.
Elas 1267- 1337.a.

Haapsalu linnus

1279

Haapsalus asuv linnus.
Linnuses asub kuulus valge daam.
Ehitisel on olnud mitmeid renoveerimisi.
Ehitis valmis 1279.

Põgenemine Egiptusesse

1300

Inimest kujutati kohmakate ja abitutena, samal ajal aga ilmekad, siirad ja naiivsed.

Trondheimi katedraal

1300

Katedraal asub Norras.
Ehitus sai valmis 1300.a.

Kristuse lein

1305

Maalis Giotto di Boudone.
Aastast 1305

Notre dame katedraal

1345

Ehk jumalaema kirik.
Ehitatud vahemikus 1163–1345.

Kristus Pantokrator

1378

Maalitud Teophanes- tuntud ikooni maalija.
maalitud 1378.a.

Milano katedraal

1386

Itaalias asuv katedraal.
Ehitust alustati 1386, ehitis sai täielikult valmis alles 1965.

Neitsi Maarja surnud Kristusega

1400

Saksamaalt pärit.
!4.sajandist.

Vennad Limbourgid

1400

Berry hertsogi tunniraamatust ehk palveraamatust.
Pärit 15 ajandist.

Püha Katariina Kirik

1400

Asub Tallinna Vanalinnas.
Kirikul on ka krüpt, põranda alune matmispaik.
Rajati 13-14 sajand.

Püha Vaimu kirik

1400

Asub Tallinna Vanalinnas.
Sees on Bernt Notke altar 1483.
Kirik ehitati 13-14 sajand.

Moskva kreml

1485

Kreml-müüriga kaitstud kindlus, linnasüda.
Kõige tähtsam kreml.
Müür ja tornid mida teame, ehitati 15-16 saj.

Vassili Blažennõi katedraal

1561

Kõige tuntum vana-Vene katedraal.
Asub Moskvas, ehitati 16 saj.

Surmatants

1600

Maalis Bernt Notke.
Teos asub Niguliste kirikus.
Teosel on 13 figuuri.
Teos valmis 15.sajandil