Kc3bclmsc3b5da

Külm sõda

  • Trumani doktriin

    Trumani doktriin
    USA president Harry Truman kuulutas välja doktriini. Selle dokumendiga lubati toetada kõiki vaburahvaid sise- ja välissurve vastu, et hoida ära kommunistide võimuhaaramine.
  • Marshalli plaan

    Marshalli plaan
    USA riigisekretär George Marshall kuulutas välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega sooviti Euroopa majandust üles ehitada ja ennetada kommunismi pealtungi.
  • Berliini blokaad

    Berliini blokaad
    Nõukogude Liit lõikas välismaailmast Lääne-Berliini ära (elektrist, kütusest ja toiduainetest), lootes nii Lääne-Berliin endaga liita. USA koos liitlastega varustas Lääne-Berliini õhusilla abil ja 324 päeva möödudes Nõukogude Liit oli sunnitud blokaadi lõpetama.
    Berliini blokaadi loetakse külma sõja alguseks.
  • NATO

    NATO
    Nõukogude Liidule kasvavale agressiivsusele vastu seismiseks, asusid Lääne-Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle.
    10 Euroopa riiki koos Kanada ja Ameerika Ühendriikidega aprillis 1949 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, asuvad teised tema kaitseks välja.
  • Korea sõda

    Kommunistlik Põhja-Korea tungis Lõuna-Koreale kallale, hiljem sekkusid ka ÜRO ja Hiina, ÜRO Lõuna-Korea poolele ja Hiina Põhja-Korea poolele. 1951.aastal jäi hiinlaste edasitung Põhja- ja Lõuna-Koread eristaval 38.laiuskraadil seisma. 1953. aastal sõlmiti vaherahu.
  • Berliini ülestõus

    Ida-Berliini ehitustöölised alustasid streiki, mis kasvas üle massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa ja mitmel pool said meeleavaldajad võimu enda kätte. Lääneriigid ülestõusu ei sekkunud, kommunistlikud võimukandajad see eest surusid ülestõusu maha. Kuulutati välja sõjaseisukord, meeleavaldusd aeti laiali ja vastuhakkajate poolt üle võetud asutused vallutati tagasi.
  • Kriis Kesk- ja Ida-Euroopas

    Hruštšov pidas kõne, kus mõistis osaliselt hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod. 1956. aasta juunis algasid Poolas ulatuslikud streigid, mis kasvasid rahutusteks. Rahutuste mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe. Poola kompartei etteotsa valiti Gomulka, Hruštšov taandus ja Gomulka tõusis Poola etteotsa.
  • Ungari ülestõus

    Ungari ülestõus
    1. aasta okstoobris toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas avalikuks vastuhakuks. Nimetati ametisse uus valitsus Imre Nagy juhtimisel, kes sõlmis Nõukogude Liiduga kokkulepe relvajõudude väljaviimiseks. Lääneriigid ei sekkunud ja Nõukogude Liit surus jõuga ülestõusu maha. 1958. aastal poodi Nagy üles.
  • Suessi kriis

    1956.aastal riigistas Egiptuse valitsus inglastele kuulunud Suessi kanali, see tõi konflikti lääneriikidega. Iisrael ründab Egiptust ja Iisraeli poolele asuvad peagi ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. USA ja Nõukogude Liit sunnivad sõjategevust lõpetama ning Suurbritannia ja Prantsusmaa viisid väed Egiptusest välja.
    Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes ning Nõukogude Liidu autoriteet Lähis-Idas suurenes.