-
Raudne eesriie
Raudne eesriie oli poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur. Raudse eesriide taga toimuv pidi jääma muule maailmale saladuseks. Raudne eesriie kestis kuni külma sõja lõpuni. -
Period: to
Külm sõda
Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt peale teist maailmasõda. Külma sõja tagajärjel muutusid mitmed riigipiirid, tekkis juurde uusi riike, toimusid suured ümberasumised, muutus jõudude vahekord maailmas ja Nõukogude Liit eraldas end Läänest raudse eesriide taha. -
Trumani doktriin
USA välispoliitiline otsus, mis lubas toetada kõike riike välise- ja sisesurve vastu. -
Marshalli plaan
Marshalli plaan oli algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Marshalli plaani kaudu andsid Ühendriigid 17 Euroopa riigile majanduslikki ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. See aitas tõsta nende rahvuslikku kogutoodangut neljandiku võrra. -
Berliini blokaad
Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toitainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud, sest USA suutis oma liitlastega õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSV Liit sunnitud blokaadi lõpetama. Breliini blokaadi võib lugeda kui avaliku külma sõja alguseks. -
NATO moodustamine
NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. NATO tegevuse aluseks on lihtne põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Sõjalise koostöö kõrval arendasid Euroopa riigid ka majanduslikku ning poliitilist koostööd. NATO üheks loomise põhjuseks oli, et kardeti Nõukogude Liidu agressiivsust. -
VMN
VMN ehk Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne-Euroopa tihenevale koostööle asutas NSV Liit VMN, et saada rohkem riike oma kontrolli alla. Sellega ka toetati liikmesriike majanduslikult ning tehti teadusliku koostööd. -
Euroopa Söe- ja Teraseühendus
Algatajadeks olid Prantsusmaa ja Saksamaa ning nendega hiljem liitusid veel Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Sellest majanduslikku koostööd edendavast ühendusest sai Euroopa Liidu eelkäija. Nende eesmärk oli tegutseda ühiselt ja vältida uut sõda Euroopas. -
Vesinikutuumapomm
Ühendriigid katsetasid senisest veelgi võimsamat relva nagu vesiniku- ehk termotuumapommi. Tegemist oli hirmsa relvaga, mille ulatuslikum kasutamine ohustanuks kogu maailma. -
VLO loomine
VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon, millega Nõukogude Liit sidus oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga. Selle eesmärgiks oli abistada üksteist sõja korral ning poliitiline koostöö.
