-
Kiikingu esmakirje
Siiani vanim teadaolev pilt, kus kujutatakse üle võlli kiikumist, pärineb 18. sajandi lõpust August Wilhelm Hupeli neljaköitelisest teosest “Topographische Nachrichten von Lief und Ehstland”, mis käsitleb Eesti- ja Liiwimaa eluolu. -
Tänapäevase kiikingu algus
Kiiking praegusel kujul sai alguse sellest, et Pärnu mees Ado Kosk ehitas 1993. aastal kaks külakiike – ühe Viljandimaale ning teise Muhu saarele –, millega oli võimalik kiikuda üle võlli. -
Esimene reguleeritav kiik
- aasta suvel valmis esimene reguleeritavate aiste ja postidega metallist kiik, mis oli projekteeritud kuni 6 meetri pikkustele aistele, see püstitati Sõduri talu maadele oktoobris.
-
Esimesed kiikinguvõistlused maailmas
- aasta augustis toimusid esimese kiikingualase spordiklubi Vabariigi Võllimees eestvedamisel kõige esimesed kiikinguvõistlused maailmas, mis leidsid aset Pärnu Kalevi staadionil.
-
Käe- ja jalarihmade kasutuselevõtt ja Küki-püsti tehnika algus
-
Meeste esimene Guinessi rekord kiikingus
- aastal püstitati kiikingus meeste esimene Guinessi rekord, milleks oli 7.01 meetrit.
-
Rekordi parandus
- aastal parandati rekordit, aga seda ainult 1 cm võrra (7.02 m).
-
2012 esimene Kõik Kiikuma üritus
2012 kevadel toimus esimene kiikingut laiemale üldsusele tutvustav promoüritus. -
Kiiking EXPO-l ja uus Guinessi rekord
Kiiking oli väljas maailmanäitusel EXPO-l eesti paviljonis, kus Kaspar Taimsoo püstitas uue rekordi 7.15 meetrit aisapikkust.