-
Hadaikum algas Maa kujunemisega, mille alguseks peetakse 4,5 miljardit aastat tagasi ja lõpuks 4 miljardit aastat tagasi. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. -
-
Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. -
Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja vulkaanilistest gaasidest tekkis Maale esmane atmosfäär. Gaasid tekitasid kasvuhooneefekti, mis on oluliseks põhjuseks Maa elukõlblikuks muutumisel. Veeaur tihenes kosmoseruumi jäisusega kokkupuutes pilvedeks, millest hakkas sadama vihma. Vesi täitis kõik Maa lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. Vesi muutis kiiresti maapinna tänapäevasele sarnaseks ja võimaldas vees elu tekkimise. -
Arhaikumi 4000-2500 miljardi tagune periood, mil meredes arenesid algelised eluvormid. -
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. -
-
Aegkonna lõpus umbes 635–541 miljonit aastat tagasi ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Edicara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. Kaasaegsete teadmiste järgi toimus esimene keerukamate, hulkraksete organismide teke just Ediacara ajastul. Neid eluvorme tuntakse ainult kivististe, fossiilsete jäljendite järgi, mille nende kehad jätsid mudasse või tuhka, kuhu mattusid. -
Fanerosoikumiks loetakse ajavahemikku alates 542 miljonist aastast tagasi kuni tänapäevani. -
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis ekssteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda kiiret evulutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks. -
-
-
-
Kambriumi ajastul tekkis lugematuid uusi eluvorme, mida mõjutas iseloomustas suur mitmekesisus. Kambriumis ilmusid mitte ainult paljud käsnade ja usside liigid, vaid ka esimesed lülijalgsed jne. Molluskite ja madude varased vormid, samuti tänapäeva selgroogsete eelkäijad, koloniseerisid juba ookeanide põhjad. Taimemaailma areng seevastu Kambriumis sõltus ainult merepõhja koloniseerimisest planktoni elusorganismidega. -
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. -
-
Jääaeg oli periood, mille käigus maakera pinna ja atmosfääri temperatuur pikaajaliselt vähenes. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massillise väljasuremise. -
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed jalubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
-
Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
-
-
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasurenemisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad. -
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Palogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
-
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.