-
Kestus: 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaanilised aktiivne meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maa põrkus suure taevakehaga. -
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliigid ja palju teisi moodustisi. -
-
Suureneb atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Sel ajal toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult kaetud jääga. -
-
Peamiselt on selle eooni vältel tekkinud skeletiga hulkraksed organismid. -
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Sel ajastul kasvas ka planktiliste vetikate hulk. Üksteise järel ilmusid loomariiki paljud selgrootute rühmad. Seda väga kiiret evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks. -
Paleosoikumi aegkonnas toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. Elu arenes vees ning liikus siis ka maismaale. Maismaad katsid suured metsad. -
-
-
Ordoviitsiumi kliima oli valdavalt soe, kuid selle ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jääaeg tõi kaasa ookeanipinna alanemise ning paljud madalmered muutusid seepärast maismaaks. Sel ajastul tekkisid esimesed maismaataimed. -
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid välja käsnad, korallid ja lubivetikate ehitatud rifid ning ujusid ka primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama ka loomad ning ka esimesed putukad. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Ajastu lõpuks olid maismaale tekkinud esimesed metsad. Sel ajal ilmusid ka esimesed kahepaiksed, kes said lühikest aega ka maismaal hakkama. -
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid näiteks sõnajalgade puukujulised eellased. Karboni ajastul tekkis kõige rohkem kivisöelademeid. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Sellel ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Selle siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Suuresti ülekaalus olid roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu lõppes Maa suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Elasid juba paljud organismid: Saurused, linnud sisalikud. -
Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, kuna Permi ajastu väljasuremise tulemusena võttis kõige taastumine aega kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpuks olid nad peamine loomarühm maismaal. Sellel ajastul ilmusid ka esimesed imetajad. -
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja eelmisel ajastul levinud loomad. Nüüd ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed ning need hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Maismaal elasid dinosaurused ja arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid näiteks dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Kainosoikumi aegkond kestab edasi kuni tänapäevani. Sellel ajastul kujunesid välja hetkel Maale iseloomulikud pinnavormid, taimed ja loomad. -
Pärast kriidi ajastu väljasuremist algas Paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske. kasvasid troopilised metsad. Siis hakkas kliima järk-järgult jahenema ning peamised oli heitlehised taimed. Palegeeni ajastul kujunesid välja ulatuslikud savannid. -
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ning ka paljud teised loomad. Sellel ajastul kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed homoniidid ehk inimese eellased. Ajastu jooksul kliima langes oluliselt, mis tõi endaga kaasa korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate. -
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetatud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase Homo Sapiensi tekkimiseni. Paljude imetajate ja linnuliikide, kelle hulgas olid näiteks mammut ja dodo, väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.