-
Kestvus 4,6mld - 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maa põrkus suure taevakehaga, tekkis kuu. -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismid) ning mitmete vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
Hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele. Aegkonna lõpus ilmus teadlaste seas mõistatuslik pehmekehaline Edicara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi. -
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suur osa tänapäeva loomhõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Kasvas planktiliste vetikate hulk, kambruimi loomariiki ilmusid selgrootute rühmad, näiteks käsnad, ainuõõssed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja tugev välisskelett trilobiitidel. -
-
-
Kujunes välja rikkalik elustik ning soe kliima, mis ajastu lõpul hakkas kiirelt jahenema ja lõppes jääajaga. Jääaeg tõi kaasa madalmerede muutumise maismaaks ning mereelustiku massilise väljasuremise. -
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Esimesed loomad jätkasid oma maismaa asustamist. -
Rikkalik põhjaelustik troopikameredes. Paljud kalad kasvasid väga suureks ja olid sel ajal tippkiskjad. Devoni algul oli maataimestik veel madal ja hõre, sellegipoolest tekkisid ajastu lõpuks esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed (selgroogsed), kes said lühikest aega maismaal hakkama. -
Maismaad katsid suured metsad. Üleujutavatel aladel kujunesid kasvanud metsade surnud puidust kivisöelademeid. Maismaal elasid lülijalgsed ning mingil osal putukatest arenes lennuvõime. Ilmusid ka esimesed roomajad, -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus kliima oli karm. Maismaa loomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid nendes tingimustes elada. Taimestik suurenes paljasseemnetaimedega. Meres suurenes luukalade osakaal. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, kuna permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. -
-
Dinosauruste ja imetajate ilmumine. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid ning juba tänapäevast tüüpi kalu. Maismaa oli suurelt osalt kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. -
Ajastul algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamus imetajatest elas maismaal, kellest kujunes liigikas rühm. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli ajastu algul soe ja niiske, kuid hakkas järk-järgult jahenema. -
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased (hominiidid). Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate. -
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon viis tänapäevase inimese tekkeni. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule, väljasurid näiteks mammut, karvane ninasarvik, dodo ja moa.