Geokronoloogiline skaala Robi R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus: 4,6mld-4mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi Arhaikumi meredes arenesid algsed eluvormid.Sellest ajastust on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismid, sh tsüano- ja purpurbakterid ning mitmesugused vetikad.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Protersoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas senini vaidlusi tekitav pehmekehaline Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, sammuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest.Kasvas planktiliste vetikate hulk.Ilmusid paljude selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes või tugev välisskelett.Vette tekkisid esimesed selgroogsed loomad- kalad.

Palesoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Sellel perioodil tekkisid peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk ning tekkisid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes välja mineraalne toes.

Silur

443 BCE

Kestvus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.Jätkus lihtsa ehitusega maismaataimede kasv niisketel ning sageli üleujutatavatelaladel. Maismaad hakkasid asustama esimesed maismaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid,ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning selfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Veekogude tippkiskjad olid vihtumised ning rüükalad. Ajastu lõppuks tekkisid esimesed metsad .Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama

Karbon

359 BCE

Kestus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud surnud puidust kujunesid kivisöetaimed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime.Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi.Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean.Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima.Maismaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada.Taimestikus suurenes paljassemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal.Ajastu lõppes suure väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Taimestik oli liigivaene.Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis võimaluse neile muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triiase ajastul levinud loomad.Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja pleiosaurusi.Juura ajastu meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad.Suur osa oli kaetud paljasseemnetetaimedest koosneva tiheda metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus 145mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima. Ookenid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüsaurustega, ammoniitide ja lehmsarve meenutavate karpidega.Arenesid uued imetaja - ja linnuliigid.Toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid merelised roomajad ja dinosaurused.Toimus suur meteoriidi plahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Sooja ja niiske kliima tulemusel tekkisid troopilised metsad kui toimus kiima jahenemine muutusid valdavaks heitelehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäeva ilme.Laimealt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid - inimeste eellased.Kliima jahenemisel tekkisid korduvad jäätumised ja jääkate poolustel.

Kvaternaar

2 BCE

Algas 2,5 mln aastat tagasi kuni praeguseni. Ajastu alguses inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Ajastu joooksul on välja surnud paljud imetajad: mammutid ja karvased ninasarvikud ja linnuliigid: dodo, moa.