-
Kestvus: 4,6mld-4mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookean.
-
-
Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis kuu. -
Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi Arhaikumi meredes arenesid algsed eluvormid.Sellest ajastust on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismid, sh tsüano- ja purpurbakterid ning mitmesugused vetikad. -
-
Kestus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Protersoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas senini vaidlusi tekitav pehmekehaline Ediacara elustik. -
-
Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, sammuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest.Kasvas planktiliste vetikate hulk.Ilmusid paljude selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes või tugev välisskelett.Vette tekkisid esimesed selgroogsed loomad- kalad. -
-
-
Kestvus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Sellel perioodil tekkisid peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk ning tekkisid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes välja mineraalne toes. -
Kestvus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.Jätkus lihtsa ehitusega maismaataimede kasv niisketel ning sageli üleujutatavatelaladel. Maismaad hakkasid asustama esimesed maismaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid,ja skorpionid. -
Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning selfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Veekogude tippkiskjad olid vihtumised ning rüükalad. Ajastu lõppuks tekkisid esimesed metsad .Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama -
Kestus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud surnud puidust kujunesid kivisöetaimed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime.Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Kestus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi.Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean.Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima.Maismaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada.Taimestikus suurenes paljassemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal.Ajastu lõppes suure väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Kestus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Taimestik oli liigivaene.Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis võimaluse neile muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Kestus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triiase ajastul levinud loomad.Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja pleiosaurusi.Juura ajastu meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad.Suur osa oli kaetud paljasseemnetetaimedest koosneva tiheda metsaga. -
Kestus 145mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima. Ookenid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüsaurustega, ammoniitide ja lehmsarve meenutavate karpidega.Arenesid uued imetaja - ja linnuliigid.Toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid merelised roomajad ja dinosaurused.Toimus suur meteoriidi plahvatus. -
Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Sooja ja niiske kliima tulemusel tekkisid troopilised metsad kui toimus kiima jahenemine muutusid valdavaks heitelehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid. -
-
Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäeva ilme.Laimealt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid - inimeste eellased.Kliima jahenemisel tekkisid korduvad jäätumised ja jääkate poolustel. -
Algas 2,5 mln aastat tagasi kuni praeguseni. Ajastu alguses inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Ajastu joooksul on välja surnud paljud imetajad: mammutid ja karvased ninasarvikud ja linnuliigid: dodo, moa.
