-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Hadaikumi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkus suure taevakehaga.
-
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Sellest ajast on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Säilinud on ka bakterifossiilid. -
Hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Sel ajal toimus mitu suurt jäätumist, mil maa oli ulatuslikult jääga kaetud. -
-
Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline e ilma skeletita nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid, kui ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi. -
-
Koosneb kolmest aegkonnast: paleosoikum, mesosoikum, kainosoikum ja 12st ajastust- Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon, Perm, Triias, Juura, Kriit, Paleogeen, Neogeen ja Kvaternaar. -
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Planktiliste vetikate hulk kasvas, vetikad olid toiduks rikkalikule loomastikule.ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, limused. -
-
Sinna aegkond kuulusid Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon ja Perm.
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeani pind alanes kuni 100 m võrra ja paljud madalmered muutusid maismaaks, mereelustiku massiline väljasuremine. -
Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel aladel. maismaad hakkasid asustama esimesed loomad, tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Meresid ja järvi asustasid kalad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised ka lühikest aega maismaal hakkama saama. -
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, ilmusid esimesed roomajad ja osadel putukatel tekkis lennuvõime. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist maad asustanud liikidest. -
Ajastu alguse elustik oli liigivaene, sest Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks looma rühmaks maismaal. Tekkisid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Sinna aegkonda kuulusid Triias, Juura ja Kriit. Dinosauruste ilmumine.
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli enamjaolt kaetud tiheda metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikust. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt, peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Vaalade eellased asusid elama meredesse, ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, kuid hakkas järk- järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid. -
Aegkonda kuulusid kolm ajastut: Paleogeen, Neogeen ja Kvaternaar. Põhiliseks sündmuseks oli inimese areng.
-
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme, levima hakkasid maod, konnad laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ja poolustel kujunes jääkate. -
-
-
-
-
Ilmnesid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Surid välja mammutid, karvased ninasarvikud ja linnud Dodo ja Moa. Loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
