-
Kestus 4,6 mld kuni 4mld aastat tagas. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor atmosfäär ja ookeanid.
-
-
-
3,8mld-2,5 Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes neist on säilinud ka bakterifosiile.
-
-
2,5mld-0,542 Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik.
-
-
542mln-585 Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest.
-
-
-
-
485mln-443 Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesd maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.
-
-
443mln-419 Soojades meredes kujunesid rifid. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
-
419mln-359 Tekkisid suured riffid. Kalad kasvasid väga suurteks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.
-
-
359mln-300 Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatud aladel olevast surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Sellel ajastul tekkis kõige rohkem kivisütt võrreldes teiste ajastutega. Putukatel tekkis lennuvõime, maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
-
300mln-250 Tekkis hiidmanner Pangea. Ülekaalus olid roomajas, kes suutsid tekkinud kuivas kõrbes elada. Permi ajastu lõppes suurima väljasuremisega. Kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
-
-
250mln-200 Tekkisid esimesed dinosaurused. Ilmusid esimesed imetajad. Dinosaurused kujunesid peamiseks loomarühmaks maismaal, sest toimus järjekordne väljasuremine.
-
-
-
200mln-145 Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul elanud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
-
-
145mln-66 Ilmusid esimesed õistaimed,mis hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsestid loomadest dinosaurused ja arenesid uued imetajad ja linnud. Ajastu lõpul toimunud väljasuremises hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust,
-
-
66mln-23 Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Kliima oli soe ja niiske, kuid hakkas jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.
-
-
-
23mln-2.5 Mandrite geograafia samuti loomastik ja taimestik omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt. Toimusid korduvad jäätumised. Poolustel kujunes jääkate.
-
-
2,5mln- 0... Ilmusid inimeste vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud välja tänapäevase inimese tekkimiseni. Kvarternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Näiteks mammutid, dodod ja karvased ninasarvikud.
-