-
Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisajud.
Moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.
Kivimeid leidub selles perioodis Kröönimaal, kanadas ja Austraalias.
Moodustusid ookeanid. -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga.
-
Arenesid välja algelised eluvormid.
Maa ühe pöörde pikkus aeglustus kuuelt tunnilt kahekümne neljale. -
-
Hapniku sisalduse suurenemine atmosfääris ja ookeanide pinnakihtides.
Mitmed jäätumised mille käigus Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
Ilmus pehmekehaline Ediacara elustik. -
-
Kambriumi plahvatus. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval.
-
-
-
Soojades meredes rikkalik elustik.
Ilmusid esimesed maismaataimed.
Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga.
Toimus ookeani pinna alanemine, paljud mered kuivasid üles ja mere elustik vähenes. -
Tekkisid rifid.
Taimed jätkasid maismaa asustamist ja hakkasid maismaad asustama ka esimesed loomad -
Rifid suurenesid.
Kalad muutusid kasvult suuremaks.
Tekkisid esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Maismaal asetsesid võimsad metsad.
Tekkisid kivisöelademed.
Osadel putukatel arenes välja lennuvõime ja maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, millest suur ala oli kõrb.
Maismaal olid ülekaalus roomajad.
Ajastu lõppes massilise väljasuremisega, kus kadus kuni 95% tol ajal kogu Maad asustanud liikidest. -
Ajastu algul elustik liigivaene.
Ajastu algul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad. -
-
Ilmusid esimesed linnud krokodillid ja kilpkonnad
Elasid juba tänapäeva tüüpi kalad.
Suur osa maismaast kaetud tihedate metsadega -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid hiljem domineerima maismaa taimeriiki.
Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. -
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evulutsioon.
Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusuid elama meredesse.Ilmusid esimesed primaadid.
Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed.
kujunesid ulatuslikud rohumaad. -
-
Mandriline geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.
Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired.
Kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud.
Aafrikas ilmusid varased hominiidid.
Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased.
Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.
Mitmete loomaliikide väljasuremist seostatakse inimese üha kasava mõjuga planeedi elustikule.
