-
Kestus 4,6 mld- 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maa põrkus suure taevakehaga. -
Kestvus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Selles perioodis arenesid algelised eluvormid. Sealt on pärit vanimad leitud mikroorganismide, tsüano-ja purpurbakterite ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
Toimus 2500 mln kuni 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa ulatuslikult jääga oli kaetud. Aegkonna lõpu poole tekkis pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
Kestvus 542 kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvab planktiliste vetikate hulk. Vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid palju selgrootuid: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. -
-
-
Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuni ajastu lõpus toimus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Kestis 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sagel üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka maismaaloomad nagu tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestvus 419 kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks rüükalad, kasvasid väga suureks ning olid tippkiskjad. Tekkisid maismaale esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes suutsid lühikest aega ka maismaal hakkama saada. -
Toimus 359 kuni 300 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel tekkisid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Toimus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid elada sellistes tingimustes. Permi ajastu taimestikus oli osakaal paljasseemnetaimedel, meredes aga luukaladel. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega mille tulemusena suri välja ligi 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Toimus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu väljasuremisest taastumiseks kulus ligi 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine tegi neist peamise loomarühma maismaal. Triiases ilmusid ka imetajad ja suurenes ammoniitide ning karpide osakaal. -
-
Toimus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed a roomaad vahetasid välja triiase ajal elanud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elas juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Toimus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, palud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Toimus 66 kuni 23 mln aastat tagasi. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest kujunes liigirikas rühm. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Algselt oli kliima soe ja niiske, seejärel kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Toimus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia ja loomastiku ning taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad a laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunevad välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Algas 2,5 mln aastat tagasi. Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle tõttu on välja kujunenud tänapäeva inimene, Homo sapiens. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Seda seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.