-
Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Sellest perioodis pärinevaid kivimeid võib leida Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne. Maad tabavad meteoriidsajud. Perioodi lõpul kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja ookean.
-
-
Planeet Maa põrkus kokku suur taevakehaga, mille tulemusena tekkis Maa kaaslane Kuu.
-
Kestus: 4 kuni 2.5 mld aastat tagasi. Perioodi aegsetes meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud mikroorganismide (sh tsüno- ja purpurbakterite) ning mitmete vetikate vahel kujunenud kihilised moodustised (stromatoliidid).
-
-
Kestus: 2500 kuni 542 mln aastat tagasi. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele. Mitmel korral jäätus Maa suures ulatuses ära. Perioodi lõpus ilmus nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
-
-
Kestus: 542 mln aastat tagasi kuni tänaseni. Ajavahemik, mille vältel on toimunud eeskätt skeletiga hulkraksete organismide areng. Hõlmab Vana-, Kesk- ja Uusaegkonna.
-
Kestus: 542 - 485 mln aastat tagasi. Toimus kambriumi plahvatus - kiire evolutsioon, mille käigus tekkisid peamised tänapäevaste organismide ehitustüübid. Kasvas vetikate hulk, ilmus järjest enam selgrootute rühmi ja toimusid arengud evolutsioonilises vasturelvastumises. -
-
-
Kestus: 485- 443 mld aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustike massilise väljasuremise. -
Kestus: 443 - 419 mln aastat tagasi. Soojades mered kujunesid käsnade koralide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid esimesed primitiivsed kalad. Väikesed ja lihtsa ehitusega taimed jätkas maapinna asustamist, kasvades tihti üleujutatavatel aladel. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjaglsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestus: 419 - 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes oli rikkalik elustik (käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid) ning merede äärealadel olid suured riffid. Mujal veekogudes elasid nt. rüükalad ja vihtuimsed, olles tolleaegsed tippkiskjad. Perioodi lõpuks olid maismaale tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Kestus: 359 - 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldes ei ole nii suurel hulgal kivisütt tekkinud mingil muul ajastul. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
Kestus: 299 - 252 mld aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseosas asetses kuiv karmi kliimaga kõrb. Maismaa loomastikus olid ülekaalus roomajad, kes pidasid karmidele tingimustele vastu. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega (hukkus 90% Maa asustanud liikidest). -
Kestus: 252 - 201 mln aastat tagasi. Ajastu alguses oli elustik liigivaene, taastumiseks kulus ligi 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpus tominud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes kasvas ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Kestus: 201 - 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Kestus: 145 - 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima maismaataimestikus. Ookeanid ja mered oli tihedalt asustatud plesiosauruste, ihtüosauruste, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Ajastu lõpus toimunud massiline väljasuremine (meteoriidiplahvatus) hävitas dinosaurused, paljud merelised loomad jt.
-
Kestus: 66 - 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad muutusid suurearvulisteks asurkondadeks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajad elasid maismaal, aga vaalade eellase asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primadid. Kiilma oli soe ja niiske, troopilised metsas kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid preeriad ja savannid.
-
-
Kestus: 23 - 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Ajastu jooksul jahenes kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel tekkis jääkate.
-
Kestus; 2,5 mld aastat tagasi kuni tänaseni. Ilmusid perekond Homo esindaja, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase Homo sapiensi tekkimiseni. Perioodi jooksul suri välja palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). MItmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
